Otsuse avalikult teatavaks 22. detsembril 2010.a. kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-08-90827
Tsiviilasi
OÜ A hagi A S ja KV vastu 350 000 krooni ja viiviste saamiseks
Tsiviilasja hind
350 000 krooni
Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ A (registrikood XXX asukoht XX), Hageja seaduslik esindaja AK(XXX), esindajad Kostja: A S(isikukood XXX, elukoht XXX), Kostja lepinguline esindaja Aare H (XXX) Kostja: KV(isikukood XXX, elukoht XXX), Kostja lepinguline esindaja advokaat Indrek Naur (OÜ Juhkentali Advokaadibüroo, Juhkentali 52, Tallinn 10132, epost: [email protected]). Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil isikud
09. november 2010.a.
osalenud Hageja seaduslik esindaja AK, Kostja A Slepinguline esindaja Aare H , Kostja KV, Kostja lepinguline esindaja advokaat Indrek Naur
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ A hagi A Sja KVvastu.
2.Välja mõista A S’lt ja KVlt solidaarselt OÜ A kasuks kokku 400 610 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 350 000 krooni ja seisuga 01.12.2009.a. sissenõutavaks muutunud viivis 50 610 krooni.
3.Välja mõista A S’lt ja KVlt solidaarselt OÜ A kasuks viivis alates 01.12.2009.a. 0,03% päevas põhinõudelt 350 000 krooni kuni rahalise kohustuse kohase täitmiseni kuid mitte üle 49 390 krooni.
Jätta OÜ A menetluskulud solidaarselt A Sja KV kanda.
2.Jätta A Sja KV menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.OÜ A esitas 29.12.2008.a. kohtule hagi KVja A Svastu 350 000 krooni saamiseks. Hageja omandas nõude kostjate vastu KK17.07.2008.a. nõudeõiguse loovutamise lepinguga.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid KKja EIAS (pankrotis) 21.04.2008.a. laenulepingu, mille kohaselt andis KK EIAS-ile laenu summas 450 000 krooni tähtajaga kuni 16.07.2008.a. KK kandis EIAS kontole 14.11.2007.a. 450 000 krooni. Võlgnik on tagastanud laenust 100 000 krooni ja täitmata on kohustus summas 350 000 krooni. Kostjad käendasid EIAS laenulepingust tulenevat kohustust. Hageja esitas 17.07.2008.a. käendajatele nõude lepingulise kohutuse täitmiseks. Kostjad oma kohustusi ei täitnud. Harju Maakohus kuulutas 30.10.2008.a. otsusega tsiviilasjas 2-08-53604 välja EIAS pankroti. Menetluse kestel täpsustas hageja oma seisukohti ja avaldas, et 21.04.2008.a. allkirjastatud laenulepingu sõlmimisel oli poolte tahe suunatud 15.11.2007.a. laenulepingu nr. 08 muutmisele tingimuste, tagasimaksetähtaja ja kohustuste käendamise osas. Hageja esitas 01.12.2009.a. kostjate vastu ka viivisenõude, milles palub lisaks põhinõudele kostjatelt välja mõista hageja kasuks viivis arvates 28.07.2008.a. kuni 01.12.2009.a. summas 50 610 krooni ning alates 01.12.2009.a. 0,03% päevas põhinõudelt kuni rahalise kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte üle 100 000 krooni. Kohtuistungil jäi hageja oma nõuete juurde. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Kostjate vastuväited ja põhjendused
3.Kostjad hagi ei tunnista ning paluvad jätta selle rahuldamata. Kostjad A S ja KV ei vaidlusta, et KK kandis 14.11.2007.a. EIAS-ile kontole 450 000 krooni. Samas on kostjad seisukohal, et KK kandis nimetatud summa EIAS kontole 15.11.2007.a. laenulepingu nr. 08 alusel, mille käendajateks kostjad ei ole. 21.04.2008.a. laenulepingust ei tulene, et poolte eesmärgiks oli vormistada 15.11.2007.a. laenuleping ümber. Kostja KV hinnangul sellist võimalust ei ole pooled ka kunagi arutanud ning seega on 21.04.2008.a. lepingu näol uue iseseisva lepingu sõlmimisega vana 15.11.2007.a. lepingu kõrvale. Vastavalt lepingu punktile 2.1.2 pidi laenuandja kandma laenusumma üle vahetult enne lepingu sõlmimist. KK omas huvi ettevõtet ajutiselt rahastada, kuna tema elukaaslane oli äriühingu osanik ning kuna TT oli KKsõber, kirjalikku kokkulepet ei tehtud. Tegelikult oli tehing rahatu. Mõne päeva möödudes
laenulepingu sõlmimisest otsustas EIAS nõukogu kutsuda TTi juhatusest tagasi ja määras uueks juhatuse esimeheks KV. EIAS nõukogu otsus täideti reaalselt alles 27.06.2008.a. Seoses sellega soovis KK antud laenule kirjalikku kinnitust ja selle täitmise kindlust. Kostjad nõustusid laenu isiklikult käendama, kuna TT oli kostjatele kinnitanud hiljutist makset ja kostjad olid veendunud ettevõtte maksejõulisuses. Alles pärast KV valimist juhatusse, tekkis KVl võimalus pangakontole ligisaamiseks, misjärel selgus, et vastavat ülekannet pole toimunud. Õige on hageja väide, et EIAS tagastas hagejale 100 000 krooni, kuid tagasimakse toimus laenulepingu nr. 08, mitte 21.04.2008.a. lepingu alusel. Kostja KV on seisukohal, et kuivõrd 21.04.2008.a. leping on rahatu, ei ole põhjendatud ka viivise nõue. Kohtuistungil jäid kostjad oma vastuväidete juurde. Menetluskulud paluvad kostjad jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
4.Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, tunnistaja ütlused ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Pooltel puudub vaidlus selles, et KK on 14.11.2007.a. kandnud EIAS kontole 450 000 krooni (t/l 15). Pooled vaidlevad selle üle, kas 21.04.2008.a. lepingu näol on tegemist 15.11.2007.a. laenulepingu nr. 08 uuendamisega. Samuti on vaidlus selles, kas kostjatel lasub kohustus tasuda hagejale nõutav rahasumma.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohtule esitatud 17.07.2008.a. nõude loovutamise lepingu kohaselt omandas hageja nõude kostjate vastu Kalev Kivi’lt (t/l 7-10). Nimetatud nõue tuleneb EIAS ja KK vahelisest 21.04.2008.a. lepingust summas 450 000 krooni, millest 350 000 krooni on tagasi maksmata. Kohtule esitatud 21.04.2008.a. akt - laenulepingu ja käenduslepingu järgi KK andis EIAS-ile laenu summas 450 000 krooni, mis on laenusaaja kasutusse ja käsutusse antud enne nimetatud lepingu sõlmimist tähtajaga 16.07.2008.a. (t/l 11-14). Samuti leppisid KK ja EIAS ning kostjad kokku, et A S ja KV kohustuvad solidaarselt vastutama laenusaaja poolt laenuandja maksmisele kuuluva(te), kuid maksmata makse(te), tasu(de), viivis(te) ja muude võlgnevuste nõuetekohase täitmise eest. Käendajate vastutuse rahaliseks piirmääraks on 450 000 krooni. Kohus on seisukohal, et kostjate väited selle kohta, et 21.04.2008.a. leping on rahatu jäid asja sisulisel arutamisel paljasõnalisteks ning tõendamist ei leidnud. Kohus leiab, et kohtule esitatud laenuleping nr. 08, mille KK ja EIAS sõlmisid 15.11.2007.a. ning mille alusel andis KKEIAS-ile laenu summas 450 000 krooni (t/l 77, 131) omab puutumust 21.04.2008.a. lepinguga (t/l 11-14), kuivõrd antud juhul on tegemist laenulepingu muutmisega VÕS § 13 lg 1 tulenevalt. 21.04.2008.a. lepinguga muudeti 15.11.2007.a. laenulepingut nr. 08 täitmise tähtaja ja tagatiste osas.
6.Kohtule esitatud maksekorralduse kohaselt on KK14.11.2007.a. tasunud EIAS-i arveldusarvele 450 000 krooni vastavalt lepingule (t/l 15). Pooltel ei ole vaidlust selles, et põhivõlgnik EIAS suhtes on välja kuulutatud 30.10.2008.a. pankrot (t/l 26). Eelpool viidatud laenulepingu nr. 08 kohaselt kohustus põhivõlgnik laenusumma 450 000 krooni tagastama 15.01.2008.a. (t/l 77). Kohtule esitatud 11.03.2008.a. memorandumi kohaselt on põhivõlgnik
ja võlausaldajad arutanud kohustuste suurust, täitmist ning võimalike ettepanekuid võlakohustuse täitmise osas (t/l 120). Seega tuleneb nimetatud memorandumist, et põhivõlgnik oma kohustusi võlausaldaja ees sel ajal täitnud ei olnud ning tal esinesid makseraskused. Seega oli täitmata 15.11.2007.a. sõlmitud lepingust tulenev laenu tagasimaksmise kohustus. Tunnistaja KK ütlustega leidis kohtuistungil tõendamist, et kuivõrd nimetatud kohustus oli täitmata leppisid pooled kokku, et laenu tagasimaksmise tähtaega pikendatakse ning võlgnik annab täiendava tagatise käenduslepingute näol (t/l 212-213). Tunnistaja ütluste kohaselt tuli selline initsiatiiv kostjatelt, kes tegid ettepaneku sõlmida uus leping. Seega tuleneb eelpooltoodust, et pooled ei leppinud kokku uues iseseisvas kohustuses, vaid nad muutsid 21.04.2008.a. lepinguga 15.11.2007.a. sõlmitud laenulepingu tingimusi. Ka pole usutav, et võlausaldaja nõustub täiendavalt võlgnikule laenu andma, kui ta on teadlik viimase makseraskustest ning talle pole tagastatud varasemat laenu, seega on kostjate väited uue laenulepingu sõlmimise osas ainetud. Lisaks ei ole nimetatu kooskõlas kohtule esitatud tõenditega.
7.21.04.2008.a. akt- laenulepingu ja käenduslepingu p. 2.1.2 kohaselt oli laenusumma antud laenusaaja kasutusse ja käsutusse enne käesoleva lepingu sõlmimist maksega laenusaaja kontole nr. XXXXXXXXXXXXXXX Hansapangas ja mille saamist kinnitab laenusaaja oma allkirjaga käesoleval lepingul ning p. 2.2.1 kohaselt tuli võlgnikul tagastada laen 16.07.2008.a. (t/l 12). Pärast eelpool nimetatud lepingu sõlmimist 21.04.2008.a. on teostatud 16.07.2008.a. EIAS poolt laenu tagastamine summas 100 000 krooni (t/l 119). Seega kinnitab nimetatu, et võlgnikul lasus KK ees üks kohustus summas 450 000 krooni ning selle osaline tagasimaksmine toimus muudetud lepingu tingimuste kohaselt.
8.VÕS § 145 lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kohtule esitatud 21.04.2008.a. akt- laenulepingu ja käenduslepingu p. 6.1.5 järgi, juhul, kui laenuvõtja ei täida käendatavat kohustust tähtaegselt ja nõuetekohaselt, võib laenuandja nõuda selle täitmist omal äranägemisel kas laenuvõtjalt või käendajatelt solidaarselt või neilt ühiselt. Käendajad on kohustatud täitma laenuvõtja poolt laenuandja kasuks täitmata rahalised kohustused 10 kalendripäeva jooksul arvates laenuandja sellekohase kirjaliku teate kättesaamisest (t/l 13). Kuivõrd vaidlust ei ole selles, et põhivõlgnik ülejäänud osas kohustust täitnud ei ole, siis on põhjendatud hageja nõue kostjate vastu. Samuti on hageja kostjaid nõudest teavitanud 17.07.2008.a. ja 10.10.2008.a. kirjadega ning andnud tähtaja kohustuse täitmiseks (t/l 17-20, 23-25). Kostjad hageja nõudmisi täitnud ei ole. Eelpooltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 350 000 krooni.
9.Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 21.04.2008.a. akt- laenulepingu ja käenduslepingu p. 2.3.1 leppisid pooled kokku, et tasumisega viivitamisel on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist null koma null kolm protsenti tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest (t/l 12). Viidatud lepingu punktis 6.1.2 sätestasid lepingupooled käendajate lepingust tuleneva vastutuse maksimumsumma 450 000 krooni (t/l 13). Hageja palub 01.12.2009.a. kohtule esitatud nõude kohaselt kostjatelt välja mõista viivise 0,03% päevas
tasumata põhinõudelt, kuid mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud, viivise määr summas 0,03% päevas on mõistlik. Kostjate vastutus viivisenõude osas on käesoleval juhul piiratud summaga 100 000 krooni, kuivõrd põhivõlgnevus hageja ees moodustab 350 000 krooni. Kuivõrd kohus hagi põhinõude osas rahuldab, tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis 0,03% päevas põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle 100 000 krooni.
10.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
11.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 133 lg 2 järgi hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Tulenevalt eeltoodust on käesoleva hagi hinnaks 350 000 krooni. Menetluskulude jaotamine
12.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi tuleb hageja OÜ A menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda vastavalt TsMS § 165 lg 3. Kostjate menetluskulud jäävad nende endi kanda.
13.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.