2-12-35202
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Lembit Käis
Määruse tegemise aeg ja koht
7. september 2012. a Põlva
Tsiviilasja number
2-12-35202
Tsiviilasi
R. A. : xxxxxxxxxxx, viibimiskoht: T. V. , xxxxxxx) hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 182/2003/1750
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlustoiming
Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine
nr
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Põlva Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates selle kättetoimetamisest. Asjaolud ja hageja nõue R. A. ) on esitanud 04.09.2012 Põlva kohtumajale hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 182/2003/1750, summas 1681,58 eurot. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Põlva Maakohtu 28.05.2002. a otsusega hagejalt ja J. V. solidaarselt välja 26311 krooni ehk 1681,58 eurot Keskkonnainspektsiooni kasuks looduskeskkonnale tekitatud kahju katteks. Hageja arvates puudus tema süü ebaseaduslikus metsaraies, sest ei olnud teadlik J. V. poolt teostatud metsa ebaseaduslikust üleraiest. Peale selle tuleks antud täiteasjas sundtäitmine lubamatuks tunnistada veel järgmistel põhjustel: kriminaalasja raames arestitud metsamaterjal tagastati J. V. ja viimane võõrandas selle hiljem, kuid kahju ei hüvitanud; kohtutäitur ei ole kinni pidanud J. V. ega viimase pärijatelt midagi tekitatud kahju katteks, kuigi J. V. kuulus hoonestatud kinnistu
Kohtu põhjendused TsMS § 371 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata muu hulgas, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata muu hulgas, kui hagi ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Hageja nõuab sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, sest kohtuotsusega mõisteti temalt ja J. V. solidaarselt välja 26311 krooni ehk 1681,58 eurot looduskeskkonnale tekitatud kahju katteks, kuigi ta ei olnud teadlik ebaseaduslikust metsaraiest, ning kahju katteks ei ole midagi sisse nõutud J. V. ega viimase pärijatelt pärandavara arvelt. Kohtunik leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda alljärgnevatel põhjustel.
(3)
võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kuna kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, tuleb see tagastada hagejale. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 1 kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda.
Lembit Käis kohtunik
(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.