Võlaõigus › Töövõtulepingud

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

MAAKOHTU LAHEND

(tl 9-16, 119-126). Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja eelnimetatud aktide alusel tööde teostamise eest maksnud ei ole. Hageja on veenvalt põhjendanud, et tööde üleandmisevastuvõtmise aktide alusel koostati kostjale arved ning arvetel kajastuvad summad, mis tuleb tasuda vastavalt tööde üleandmise-vastuvõtmise aktides kooskõlastatud tööde mahule ja hinnale. VÕS § 641 lg 2 järgi ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui 1) tööl ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 3 kohaselt, kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. VÕS § 647 lg 1 alusel loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. VÕS § 647 lg 3 järgi § 647 lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel ei pea tellija määrama töövõtjale täitmiseks VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. Pooled ei vaidle, et kui kostja OÜ-lt Multicom tööd vastu võttis, ei olnud tal töövõtjale tehtud töö kohta pretensioone, ta oli töö üle vaadanud ja aktsepteeris töö eest tasumisele kuuluva summa. Seega ei ole kostja tõendanud, et kostja poolt vastuvõetud töö ei vastanud kokkulepitud tingimustele. Samuti ei ole kostja tõendanud, et peale töö vastu võtmist oleks kostja mõistliku aja jooksul töövõtjale teatanud väidetavalt lepingutingimustele mittevastavast tööst ja palunud lepingus kokkulepitud tingimustel väidetavad puudused kõrvaldada määrates selleks töövõtjale täiendava tähtaja. Seega kohus ei tuvastanud, et OÜ Multicom töö ei oleks vastanud poolte vahel kokkulepitud tingimustele. Kuna kohus tuvastas, et OÜ Multicom on oma kohustuse töövõtulepingu järgi töö üleandmisega tellijale täitnud, siis on kostjapoolne töövõtulepingust ülesütlemine alates 02.02.2009. a (tl 43) tühine, sest kostjal ei olnud seadusest tulenevat õigust lepingut üles öelda. VÕS § 195 lg 2 järgi, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 87 järgi on seadusest tuleneva keeluga vastuolus tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Kuna töövõtja on tellijale töö üle andnud, siis on tellijal kohustus tasuda tehtud töö eest. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 järgi, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ostiti, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisest. Kohus tuvastas, et 18.05.2006. a tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alusel on kostjale koostatud arve nr 37 summas 9440 krooni (tl 9, 18), 25.05.2006. a tööde üleandmisevastuvõtmise akti alusel arve nr 41 summas 25 960 krooni (tl 10, 22), 01.06.2006. a tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alusel arve nr 43 summas 44 840 krooni (tl 11, 21), 08.06.2006. a tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alusel arve nr 46 summas 16 520 krooni (tl 12, 20),

14.06.2006. a tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alusel arve nr 47 summas 9 440 krooni (tl 13, 19), 01.07.2006. a tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alusel arve nr 48 summas 9 440 krooni (tl 14, 23), 13.07.2006. a tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alusel arve nr 49 summas 16 520 krooni (tl 15, 137) ja 07.08.2006. a tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alusel arve nr 50 summas 9 440 krooni (tl 16, 138). Vaidlust ei ole, et kostja temale esitatud arvete alusel kokku 141 600 krooni ehk 9 049.89 eurot tasunud ei ole, kuigi arvete tasumise tähtpäev on saabunud. Asjaolu, et kostja leiab, et arved ei vasta raamatupidamise seaduse ja käibemaksu seaduse nõuetele, ei lükka ümber isiku kohustust tasuda töövõtulepingu alusel temale osutatud teenuste eest. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmatajätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg l p l kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja ei ole tasunud töövõtulepingu alusel temale esitatud arvete alusel kokku 9 049.89 eurot, siis on hagi tõendatud ja nimetatud summa tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks. Rahalise kohustuse viivitamise korral on võlausaldajal tulenevalt VÕS §-st 113 õigus nõuda alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled ei vaidle, et on kokku leppinud, et rahalise kohustuse tähtaegselt täitmata jätmisel tasub võlgnik viivist 0,05% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viivise alates viimase arve sissenõutavaks muutumisest ja vaidlust ei ole, et alates 07.08.2006. a kuni hagiavalduse esitamiseni 15.06.2009. a on kostja olnud viivituses 141 600 krooni maksmisega 1018 päeva ja võlgneb seega 72 074.40 krooni ehk 4 606.39 eurot. Seega on hageja viivise nõue tõendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 4 606.39 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leidis, et hageja viivise nõue alates 16.06.2009. a on tõendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis alates 16.06.2009. a põhivõlgnevuselt (9 049.89 eurot) 0,05% päevas kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni. Kohus ei hinnanud tõendina 18.05.2006. a arvet nr 35 (tl 17), sest poolte vahel ei ole vaidlust, et see arve oleks kostja poolt tasumata, seega ei ole sel tõendil asja lahendamisel tähtsust. Vaidlust ei ole, et pooled kohtuvälist kokkulepet saavutanud ei ole (tl 25-26). Asja lahendamisel ei oma tähtsust ka kostja võlgnevuse andmete avalikustamine AS Krediidiinfo kaudu, sest kolmanda isiku arvamus võlgnevusest ei ole käesoleva asja lahendamisel siduv (tl 44-47).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1) ei nõustu apellant sellega, et apellandil on tekkinud sissenõutavaks muutunud kohustus hageja teenuste eest tasumiseks. OÜ Multicom ja apellandi vahel oli sõlmitud töövõtuleping, mille kohustuste täitmise tulemusel pidi olema saavutatud teatud tulemus. Tööde teostamise tulemust ei saavutatud; 2) leiab apellant, et kirjaliku ettepaneku esitamisega on aset leidnud lepingueelsed läbirääkimised. Töövõtulepingu eesmärgiks on ISO 9001:2000 sertifikaadi saamine, milline tuleneb OÜ Multicom 04.04.2005. a esitatud pakkumisest. Seega ei nõustu apellant töövõtulepingu tõlgendamisega, mille kohaselt on töövõtja kohustus piiritletud vaid tööde täitmise kohustusega; 3) puuduvad alused VÕS § 82 lg 1 kohaldamiseks.

poole tahteavalduse alusel. Käesoleval juhul ei saa OÜ Multicom vastuväite esitamisega suhte muutumist takistada, kuivõrd ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed eeldused olid täidetud. Käesoleval juhul ei ole hageja esitanud maakohtule avaldust tühisuse tuvastamise nõudes ning kohus oleks pidanud põhjalikult selgitama, miks ei ole antud juhul kõnealune küsimus kahtluse all ja miks tuleb vältimatult järeldada, et ülesütlemine oli algusest peale tühine. Käesoleval juhul ei saa apellant aru milliste konkreetsete tõendite pinnalt on kohus jõudnud veendumuseni, et kõik töövõtulepinguga võetud kohustused on OÜ Multicom poolt täidetud ning sellest tulenevalt puudus võimalus enam töövõtulepingut üles öelda. Apellant leiab, et käesoleval juhul ei olnud töövõtja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja osa kohustusi (st peamine eesmärk) jäi saavutamata. Sellest tulenevalt oligi täidetud ülesütlemise materiaalne eeldus ning töövõtuleping oli kehtivalt üles öeldud. Maakohus oleks pidanud esmalt veenvalt ja põhjalikult analüüsima, kas OÜ Multicom täitis oma kohustused nõuetekohasel viisil ning alles seejärel oli võimalik tuvastada, kas lepingu ülesütlemine oli tühine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

menetluse kestel esitanud hagejale vastuväiteid. Kostja ei ole esile toonud, et ta võttis vastu ebakvaliteetse töö või kirjutas alla aktile, kuigi töid ei teostatud või osutus töö hiljem ebavajalikuks. Ringkonnakohtu arvates kinnitab poolte käitumine pärast lepingu sõlmimist, et kostja tõlgendas lepingut nii, et tal oli kohustus teostatud tööde eest tasu maksta vastavalt tööde vastuvõtmisele. Tööd võeti vastu 8 erineva aktiga, mille alusel esitas tööde teostaja kostjale arved. Ka lepingu olemus viitab hageja tõlgenduse asjakohasusele. Teenuse osutaja ei saa kindlustada sertifikaadi väljastamist kostjale, vajalikud taotlused peab esitama kostja. Asjas ei ole esitatud väiteid, et kostja andis kellelegi volitused oma nimel vajalike toimingute tegemiseks. Apellandi väide, et lepingu tõlgendamisel on kohane norm TsÜS § 75, ei ole õige. TsÜS § 75 on tahteavalduse tõlgendamise üldsäte, lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda erisättest, milleks on VÕS § 29.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.