Võlaõigus › Töövõtulepingud

2-09-38871 loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus Hagiavalduse kohaselt on hageja omandanud OÜ-lt Multicom 21.11.2008.a. nõude loovutamise lepingu alusel nõude Analan Auto vastu, milline tuleneb OÜ Multicom ja OÜ Analan Auto vahelisest 06.08.2006.a. sõlmitud töövõtulepingust. OÜ Multicom ja kostja vahel on sõlmitud töövõtuleping, mille alusel on kostja saanud OÜ-lt Multicom teenust, kuid on jätnud selle eest tasumata. Kostja on jätnud tasumata 18.05.2006.a. arve nr 37 summas 9 440 krooni, 15.06.2006.a. arve nr 41 summas 25 960 krooni, 28.06.2006.a. arve nr 43 summas 44 840 krooni, 07.07.2006.a. arve nr 46 summas 16 520 krooni, 14.07.2006.a. arve nr 47 summas 9 440 krooni, 21.07.2006.a. arve nr 48 summas 9440 krooni, 24.07.2006.a. arve nr 49 summas 16 520 krooni ja 31.07.2006.a. arve nr 50 summas 9 440 krooni. Arvete aluseks on võlgnikule teostatud tööd, millised on võlgnik kõik vastu võtnud üleandmise aktidega ning nõustunud tööde maksumusega, kuid on jätnud omapoolse kohustuse täitmata. Pooled on kokku leppinud, et rahalise kohustuse tähtaegselt täitmata jätmisel tasub võlgnik viivist 0,05 % päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja arvestab viivist alates viimase arve sissenõutavaks muutumisest. Alates 07.08.2006.a. kuni hagiavalduse esitamiseni 15.06.2009.a. on kostja olnud viivituses 1018 päeva ning võlgneb hagejale viivitusintressi 72 074.40 krooni. Hageja palub kohustada kostjat tasuma hagejale 141 600 krooni põhivõlgnevus, sissenõutavaks muutunud viivis summas 72 074.40 krooni ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 0,05 % päevas alates 16.06.2009.a. kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostja vastus Kostja kirjalikus vastuses hagile hagi ei tunnista. OÜ Analan Auto ja OÜ Multicom vahel sõlmitud töövõtulepingu järgi kohustub OÜ Multicom tegema firma juhtimissüsteemi analüüsi ja rekonstruktsiooni tööd, valmistama ette vajaliku metoodilise materjali ja teostama kontrolli väljatöötatud ettepanekute juurutamise teostamise üle. Lepingueelsete läbirääkimiste käigus OÜ Analan Auto ja OÜ Multicom vahel, esitas OÜ Multicom lepingueelsete läbirääkimiste teisele poolele OÜ-le Analan Auto pakkumuse, mille sisuks oli ettepanek täita rida meetmeid, mille täitmise ülesandeks on ettevõtte kvaliteedijuhtimise süsteemi sertifikaadi saamine standardi ISO 9001:2000 alusel. OÜ Analan Auto aktsepteeris OÜ Multicom pakkumise, mida kinnitati lepingu sõlmimisega. Hageja kohustus saavutama teenuse osutamise teel kokkulepitud tulemuse, mis on kirjeldatud 04. aprilli 2005.a. dateeritud kirjalikus ettepanekus 17/05: ettevõtte konkurentsivõime tõstmine, oluliselt parandada majandustulemusi efektiivsema kvaliteedijuhtimise kaudu, ettevõtte kvaliteedijuhtimise süsteemi sertifikaadi saamine standardi ISO 9001:2000 alusel. Lepingu punktiga 1.1. kindlaksmääratud lepingu tähtaja möödumisel hageja oma lepingulisi kohustusi ei täitnud. Hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, et sõlmitud töövõtulepingu nimetatud eesmärgid on saavutatud. Kostja väidab, et mitte ükski sõlmitud töövõtulepingu eesmärkidest pole saavutatud ning kostjale pole omistatud ettevõtte kvaliteedijuhtimise süsteemi sertifikaati standardi ISO 9001:2000 alusel. Seega võlausaldajal puuduvad alused nõuda kostjalt tasu täitmata kohustuste eest. Kostjal on alus 30.01.2009.a. avaldada 05. jaanuaril 2005.a. sõlmitud lepingu Lk 2 / 6

2-09-38871 ülesütlemine. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluse käik Viru Maakohtu 30. novembri 2010.a. vaheotsusega jäeti rahuldamata kostja taotlus aegumise kohaldamiseks Mildson Inkasso OÜ hagis Analan Auto OÜ vastu 141 600 krooni nõudes. Samas vaheotsuses kohus tuvastas ka, et Analan Auto OÜ ja OÜ Multicom vaheline töövõtuleping sõlmiti 05. jaanuaril 2006.a. mitte 05. jaanuaril 2005.a. Kohtu põhjendus Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et Mildson Inkasso OÜ on omandanud OÜ-lt Multicom 21.11.2008.a. nõude loovutamise lepingu alusel nõude Analan Auto vastu, milline tuleneb OÜ Multicom ja OÜ Analan Auto vahelisest 06.08.2006.a. sõlmitud töövõtulepingust (t.l. 5-6). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 alusel võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anad alepingu alusel üle teisele isikule ning nõude loovutamisega asutb uus võlausaldaja senise asemele. Kohus tuvastas, et 05.01.2006.a. on OÜ Multicom (töövõtja) ja Analan Auto OÜ (tellija) vahel sõlmitud töövõtuleping (t.l. 7-8, 116-118, 127-129, 140). VÕS § 635 lg 1 alusel kohustub töövõtulepinguga üks isik (täitja ehk töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepingu p 1 järgi tellija esitab tellimuse ja täitja kohustub teostama etttevõtte juhtimissüsteemi analüüsi- ja rekonstrueerimistöid, koostama vajalikke metoodilisi materjale ja teostama kontrolli väljatöötatud ettepanekute rakendamise üle. VÕS § 641 lg 1 kohaselt töö peab vastama lepingutingimustele. Seega töövõtulepingu kohaselt pidi OÜ Multicom teostama ettevõtte juhtimissüsteemi analüüsija rekonstrueerimistöid, koostama vajalikke metoodilisi materjale ja teostama kontrolli väljatöötatud ettepanekute rakendamise üle. Poolte vahel ei ole vaidlust, et 08.05.2006.a. konsultatsiooniteenuste osutamise akt-tellimusega tellis OÜ Multicom OÜ-lt Analan Auto konsultatsiooni 8 000 krooni + 18 % eest (t.l. 24, 139). Kostja väide, et OÜ Multicom pidi teostama tööd, millised on märgitud kostja 04. aprilli 2005.a. kirjalikus ettepanekus 17/05: ettevõtte konkurentsivõime tõstmine, oluliselt parandada majandustulemusi efektiivsema kvaliteedijuhtimise kaudu, ettevõtte kvaliteedijuhtimise süsteemi sertifikaadi saamine standardi ISO 9001:2000 alusel ei ole tõendatud (t.l. 36-42) ja on ümber lükatud OÜ Multicom ja OÜ Analan Auto töövõtulepingu punktiga nr 1, kus lepingupooled on täpselt fikseerinud, missuguse töö tellija nõudel töövõtja teostab. Hageja on veenvalt põhjendanud, et ettevõtte kvaliteedijuhtimise süsteemis sertifikaadi saamiseks oleks kostja ise pidanud sellekohase taotluse esitama. Ka 04. aprilli 2005.a. kirjalikus ettepanekus on projekti lõpptulemuseks märgitud, et ettevõte peab peale tööde lõpetamist olema valmis selleks, et taodelda kvaliteedijuhtimise süsteemi sertifikaati standardi ISO 9001:2000 alusel. Seega ei ole tõendatud kostja väide, et OÜ Multicom on jätnud täitmata oma kohustuse saada kostjale ettevõtte kvaliteedijuhtimise süsteemi Lk 3 / 6

2-09-38871 sertifikaat standardi ISO 9001:2000 alusel. VÕS § 636 lg 1 kohaselt peab töövõtja tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Hageja on kohtule esitanud tõendid, et OÜ Multicom on 05.01.2006.a. töövõtulepingu alusel andnud kostjale üle tööd vastavalt tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktidele. Asjaolu, et kostja kohtumenetluse käigus ei saa esitatud arvetest aru, missugused konkreetsed tööd olid teostatud, ei lükka ümber tööde üleandmist kostjale OÜ Multicom poolt. Tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktidega ja OÜ Analan Auto direktori Andrei Konopljovi allkirjadega aktidel on tõendatud, et OÜ Multicom on OÜ-le Analan Auto üle andnud tööd 18.05.2006.a., 25.05.2006.a., 01.06.2006.a., 08.06.2006.a., 14.06.2006.a., 01.07.2006.a., 13.07.2006.a. ja 07.08.2006.a (t.l. 9-16, 119-126). Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja eelnimetatud aktide alusel tööde teostamise eest maksnud ei ole. Hageja on veenvalt põhjendanud, et tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel koostati kostjale arved ning arvetel kajastuvad summad, mis tuleb tasuda vastavad tööde üleandmisevastuvõtmise aktides kooskõlastatud tööde mahule ja hinnale. VÕS § 641 lg 2 järgi töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui 1) tööl ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 644 lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. VÕS § 647 lg 1 alusel loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. VÕS § 647 lg 3 järgi § 647 lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel ei pea tellija määrama töövõtjale täitmiseks VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. Pooled ei vaidle, et kui kostja OÜ-lt Multicom tööd vastu võttis, ei olnud tal töövõtjale tehtud töö kohta pretensioone, ta oli töö üle vaadanud ja aktsepteeris töö eest tasumisele kuuluva summa. Seega ei ole kostja tõendanud, et kostja poolt vastuvõetud töö ei vastanud kokkulepitud tingimustele. Samuti ei ole kostja tõendanud, et peale töö vastu võtmist kostja oleks mõistliku aja jooksul töövõtjale teatanud väidetatavalt lepingutingimustele mittevastavast tööst ja palunud lepingus kokkulepitud tingimustel väidetavad puudused kõrvaldada määrates selleks töövõtjale täiendava tähtaja. Seega kohus ei tuvastanud, et OÜ Multicom töö ei oleks vastanud poolte vahel kokkulepitud tingimustele. Kostja ei ole tõendanud, et OÜ Multicom töö ei vastanud lepingutingimustele. Kuna kohus tuvastas, et OÜ Multicom on oma kohustuse töövõtulepingu järgi töö üleandmisega tellijale täitnud, siis on kostjapoolne töövõtulepingust ülesütlemine alates 02.02.2009.a. (t.l. 43) tühine, sest kostjal ei olnud seadusest tulenevat õigust lepingut üles öelda. VÕS § 195 lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle Lk 4 / 6

2-09-38871 ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 87 järgi on seadusest tuleneva keeluga vastuolus tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Kuna töövõtja on tellijale töö üle andnud, siis on tellijal kohustus tasuda tehtud töö eest. VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 järgi kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ostiti, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisest. Kohus tuvastas, et 18.05.2006.a. tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alusel on kostjale koostatud arve nr 37 summas 9440 krooni (t.l. 9, 18), 25.05.2006.a. tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alusel on koostatud arve nr 41 summas 25 960 krooni (t.l. 10, 22), 01.06.2006.a. tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alusel on koostatud arve nr 43 summas 44 840 krooni (t.l. 11, 21), 08.06.2006.a. tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alusel on koostatud arve nr 46 summas 16 520 krooni (t.l. 12, 20), 14.06.2006.a. tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alusel on koostatud arve nr 47 summas 9 440 krooni (t.l. 13, 19), 01.07.2006.a. tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alusel on koostatud arve nr 48 summas 9 440 krooni (t.l. 14, 23), 13.07.2006.a. tööde üleandmisevastuvõtmise akti alusel on koostatud arve nr 49 summas 16 520 krooni (t.l. 15, 137) ja 07.08.2006.a. tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alusel on koostatud arve nr 50 summas 9 440 krooni (t.l. 16, 138). Vaidlust ei ole, et kostja temale esitatud arvete alusel kokku 141 600 krooni ehk 9 049.89 eurot tasunud ei ole, kuigi arvete tasumise tähtpäev on saabunud. Asjaolu, et kostja leiab, et arved ei vasta raamatupidamise seaduse ja käibemaksu seaduse nõuetele ei lükka ümber isiku kohustust tasuda töövõtulepingu alusel temale osutatud teenuste eest. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja ei ole tasunud töövõtulepingu alusel temale esitatud arvete alusel kokku 9 049.89 eurot, siis on hagi tõendatud ja nimetatud summa tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks. Rahalise kohustuse viivitamise korral on võlausaldajalt tulenevalt VÕS §-st 113 õigus nõuda alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse VÕS §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled ei vaidle, et on kokku leppinud, et rahalise kohustuse tähtaegselt täitmata jätmisel tasub võlgnik viivist 0,05 % päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viivise alates viimase arve sissenõutavaks muutumisest ja vaidlust ei ole, et alates 07.08.2006.a. kuni hagiavalduse esitamiseni 15.06.2009.a. on kostja olnud viivituses 141 600 krooni maksmisega Lk 5 / 6

2-09-38871 1018 päeva ja võlgneb seega viivist 72 074.40 krooni ehk 4 606.39 eurot. Seega on hageja viivise nõue tõendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 4 606.39 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hageja viivise nõue alates 16.06.2009.a. on tõendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis alates 16.06.2009.a. põhivõlgnevuselt (9 049.89 eurot) 0,05 % päevas kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni. Kohus ei hinda tõendina 18. mai 2006.a. arvet nr 35 (t.l. 17), sest poolte vahel ei ole vaidlust, et see arve oleks kostja poolt tasumata, seega ei ole sel tõendil asja lahendmisel tähtsust. Vaidlust ei ole, et pooled kohtuvälist kokkulepet saavutanud ei ole (t.l. 25-26). Asja lahendamisel ei oma tähtsust ka kostja võlgnevuse andmete avalikustamine AS Krediidiinfo kaudu, sest kolmanda isiku arvamus võlgnevusest ei ole käesolva asja lahendamisel siduv (t.l. 44-47). Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses siis jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

Lk 6 / 6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.