lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-10-20551/41

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 06.09.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-10-20551/41
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.09.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1583
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 162 lg 4Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 177 lg 2Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 178 lg 3Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamineTsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alusedTSMS § 162

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-10-20551/14Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium23.09.20112-10-20551/38Tartu Ringkonnakohus23.05.2012

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-07-25444/58Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium13.04.2012

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

6. september 2012. a

Tsiviilasja number

2-10-20551

Tsiviilasi

Ulvi Mäesalu hagi Viljandi linna vastu töövaidluses

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 19. märtsi 2012. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ulvi Mäesalu määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (hageja): Ulvi Mäesalu (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: XXX) Vastustaja (kostja): Viljandi linn (asukoht: Viljandi Linnu tn 2), esindaja vandeadvokaadi vanemabi Maili Kalmus

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 19. märtsi 2012. a määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

1.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 14.08.20262-25-8343/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 13.08.20262-22-18174/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 12.08.20262-26-153/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.07.20262-25-1776/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-2067/27Viru Maakohus Narva kohtumaja
Menetluskulude jaotus hagimenetluses
Tsiviilasjas on 25.01.2012. a jõustunud kohtulahend, mille kohaselt jättis kohus poolte menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus Ulvi Mäesalu kanda. Kostja esitas avalduse menetluskulude hüvitamiseks. Avaldusele on lisatud menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid: 1) õigusabikulud 368,13 eurot (5760 krooni), mille tõendamiseks on esitatud arve nr 140 25.05.2010. a; 2) õigusabikulud 276,09 eurot, mille tõendamiseks on esitatud arve nr 100 12.04.2011. a.
2.Hageja esitas kostja avaldusele vastuväited. Hageja oli seisukohal, et menetluskulud ei ole põhjendatud ega mõistlikud. Avalik teenistus, kellel on koosseisuline jurist, ei pea töövaidluse lahendamiseks juristi palkama. Hageja palus hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastada.
3.Kostja ei nõustunud hageja seisukohtadega. Riigikohtu praktika kohaselt kehtib haldusasjades tõepoolest põhimõte, et haldusorgani välise õigusabi kulutusi ei pea üldjuhul hüvitama vaidluse teine osapool. Seejuures tuleb aga arvestada, et erandina on nende kulude välja mõistmine igal juhul õigustatud, kui tegemist on vaidlusega, mis ei seondu haldusorgani igapäevase tegevusega (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus haldusasjas nr 3-3-1-9-10). Töövaidluste pidamine ei ole Viljandi Linnavalitsuse funktsiooniks ega igapäevaseks tegevuseks. Ka tuleb arvestada, et Ulvi Mäesalu esitab oma menetlusdokumentides üldjuhul hulgaliselt paljusõnalisi ning pahatihti õiguslikult asjassepuutumatuid väiteid, mille seast vaidluse lahendamise seisukohalt õiguslikult olulise selekteerimine ei pruugi olla jõukohane juristile, kes ei tegele igapäevaselt õigusvaidlustes esindamisega. Sellest tulenevalt on pooltel ka võrdsed õigused valida endale lepinguline esindaja (või jätta see võimalus kasutamata). Samuti kehtib tsiviilasjades poolte suhtes võrdselt säte, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TSMS § 162). Vastavalt sellele on kõik menetluskulud jäetud käesolevas asjas Ulvi Mäesalu kanda. Järelikult ei saa kuidagi käesolevas asjas kostja lepingulise esindaja kulude mõistlikkust ja põhjendatust välistada väitega, et kostjal on olemas koosseisuline jurist.

MAAKOHTU LAHEND

4.Tartu Maakohus rahuldas 19.03.2012. a määrusega Viljandi linna avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja mõistis välja Ulvi Mäesalult Viljandi linna kasuks menetluskulud summas 644,23 eurot. Kohus mõistis välja Ulvi Mäesalult Viljandi linna kasuks menetluskuludelt (644,23 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 175 lg-st 1 tuleneb, et kohus mõistab kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Nimetatud sätte eesmärk on muuhulgas kaitsta vastaspoolt ülemääraste kulude eest. Menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha. Asja keerukust ei näita üksnes konkreetse tsiviilasja raames koostatud menetlusdokumentide arv või maht, vaid õigusvaidluse sisu. Kohus leidis, et kostja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada. Seadusest tulenevalt

ei pea menetluskulude rahalist kindlaksmääramist taotlev isik tõendama menetluskulude kandmise fakti. Asja keerukust ei näita üksnes konkreetse tsiviilasja raames koostatud menetlusdokumentide arv või maht, vaid õigusvaidluse sisu. Kohus leidis, et hageja väide, et avalik teenistus, kellel on koosseisuline jurist, ei pea töövaidluse lahendamiseks juristi palkama, ei ole põhjendatud. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et tegemist on vaidlusega, mis ei seondu haldusorgani igapäevase tegevusega, s.o töövaidluste pidamisega. Hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks jätis kohus tähelepanuta, kuna antud tsiviilasjas ei ole hageja riigilõivu tasunud. Kostja lepingulise esindaja poolt õigusabile kulutatud aeg 7 tundi (kostja vastuse koostamine hagiavaldusele 4 tundi ja apellatsioonkaebuse analüüs ja vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 3 tundi), ei ole eelmärgitud toiminguid arvestades ülemäärane ning on seega põhjendatud ja vajalik. Hageja lepingulise esindaja tunnihind 76,69 eurot on põhjendatud. Kokku tuleb Ulvi Mäesalult menetluskulude katteks välja mõista 644,23 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5.Ulvi Mäesalu esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta kõik menetluskulud poolte endi kanda. Määruskaebuse kohaselt: 1) oleks kohus pidanud TsMS § 162 lg 4 alusel kulud jätma poolte endi kanda, sest vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, on Ulvi Mäesalu suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Apellant on vastustaja süül ilma tööta ning vastaspool teeb takistusi uue töö leidmisel. Vastaspoolel oli kossseisuline advokaat ning ta palkas täiesti põhjendamatult veel uue advokaadi. Ulvi Mäesalul puudub juriidiline haridus ning töö ja raha, et oma õigusi advokaadi vahendusel kaitsta; 2) ei olnud juristi palkamine kostja poolt mõistlik kulu. Tõendatud ei ole vastaspoole juristi palkamise vajadus. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kohtunik Silvi Maiste tegi tsiviilasjas 2-10-20551 kohtuotsuse 04.02.2011. a ilma, et Ulvi Mäesalu oleks hagiavaldusele üldse vastust saanud (tõendab Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt 08.03.2011. a registreeritud ja vastuvõetud Ulvi Mäesalu avaldus). Vastaspoolel pole mingit alust nõuda Ulvi Mäesalult raha kostja vastuse koostamiseks Ulvi Mäesalu hagiavaldusele tsiviilasjas 2-10-20551, sest kohtunik tegi otsuse ilma kostja vastuseta; 3) UÜ Sikuti advokaadibüroo poolt esitatud arve, millel on tundide arvuks märgitud 8,5 tundi, ei ole põhjendatud. Hagiavalduses oli kõik selge ja läbipaistev; 4) ei ole maakohus võtnud arvesse, et tsiviilasi nr 2-10-20551 tuli kohtul menetlusse võtta vastustaja süü läbi, kes koondas 2010. a Ulvi Mäesalu 2007. a toimunud ebaseadusliku koondamise tõttu. Kohtumääruses ei ole kohtunik arvesse võtnud TsMS § 175 lg 1, millest tuleneb, et kohus mõistab välja kulud üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses, mille eesmärgiks on kaitsta vastaspoolt ülemääraste kulude eest.

VASTUSTAJA SEISUIKOHT

6.Viljandi linn Viljandi Linnavalitsuse kaudu palub määruskaebuse jätta läbi vaatamata või rahuldamata. Vastustaja palub jätta kõik menetluskulude rahalise suuruse üle vaidlemisega seonduvad kulud Ulvi Mäesalu kanda ja määrata täiendavalt kindlaks menetluskulud summas 138,05 eurot. Seisukoha kohaselt: 1) leiab vastustaja, et määruskaebuse sisuliste põhjenduste kohaselt ei vaidlusta määruskaebuse esitaja menetluskulude rahalise kindlaks määramise kohta tehtud kohtumäärust. Sisuliselt vaidlustab määruskaebuse esitaja kohtuotsust, millega otsustati jätta kõik menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus määruskaebuse esitaja kanda. Kohtuotsuse vaidlustamiseks ette nähtud korraline kohtutee on aga tänaseks lõppenud ning otsus on jõustunud. Seega ei ole määruskaebusega taotletavat eesmärki kuidagi võimalik taotleda, mistõttu tuleks määruskaebus jätta läbi vaatamata vastavalt TsMS § 423 lg 2 p-le 2 ja § 463 lg-le 2; 2) ei ole määruskaebuse esitaja toonud välja ühtki kaalutlust, millest tingituna peaks vaatama ümber Tartu Maakohtu määruse menetluskulude rahalise kindlaks määramise kohta. Ulvi Mäesalu kordab üksnes hagis ja apellatsioonkaebuses esitatud asjakohatuid väiteid, millele kohus on andnud oma hinnangu juba põhivaidlust lahendades; 3) ei oleks kohus kuidagi saanud koostada kostja eest kostja vastust ning apellatsioonkaebust, missuguste tegevustega seonduvad lepingulise esindaja kulud ongi käesoleval juhul välja mõistetud. Määruskaebuse esitaja on esitanud teisigi paranoilisi väiteid; 4) asjaolu, et töölepingu ülesütlemist puudutavalt nõudelt ei pidanud määruskaebuse esitaja tasuma riigilõivu, ei saa kuidagi järeldada, et vaidlus tervikuna toimuks tasuta ning sellega mingeid kulutusi ei kaasne. Määruskaebuse esitajale oli teada, et vastaspoolt esindab menetluses advokaat ning ta ei saanud mõistlikult eeldada, et advokaat teeb tööd tasuta; 5) on kostja palunud lepingulise esindaja kulude kindlaks määramist kahe konkreetse töö eest, mis kokku võtsid aega 7 tundi. Seega on eksitav määruskaebuse esitaja viide 8,5 tunnile. Sikuti Advokaadibüroo 12. aprilli 2012. a arvel nr 100 on küll kajastatud üks täiendav töö (1,5 tunni ulatuses), kuid see puudutab teist poolte vahelist kohtuasja ning seda kulu ei ole vaidlustatud kohtumäärusega kindlaks määratud ja seda ei ole vastustaja käesolevas asjas ka taotlenud; 6) on vastustaja tulenevalt asjaolust, et määruskaebuse esitaja vaidleb menetluskulude rahalise suuruse üle pidanud koostama juba 2 menetlusdokumenti – s.o 09.03.2012. a seisukoht hageja vastuväidetele menetluskulude küsimuses ning käesoleva vastuse määruskaebusele. Sellega on vastustaja kulud lepingulise esindajale käesolevas protsessis suurenenud veel 138,05 euro võrra (Sikuti Advokaadibüroo 27.06.2012 arve nr 170). Ei ole mingit põhjust, miks peaks vastustaja kandma määruskaebuse esitaja alusetutele vastuväidetele vastamisega seonduvad kulud ise. Vastustaja palub ka need kulud täiendavalt rahaliselt kindlaks määrata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
19.märtsi 2012. a määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole aluseks maakohtu määruse muutmisele.
8.Määruskaebuse esitaja on määruskaebuses toodud põhjenduste kohaselt vaidlustanud 25.01.2012. a jõustunud kohtulahendit, millega kohus jättis poolte menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus Ulvi Mäesalu kanda. Kohus märgib, et nimetatud lahend on juba jõustunud ja määruskaebuse esitaja ei saa vaidlustada enam kohtu poolt kindlaks määratud menetluskulude jaotust.
9.Määruskaebuse esitaja väide, et õigusabi kasutamine kostja poolt ei olnud mõistlik, ei ole põhjendatud. Arvestades hagiavalduses esitatud asjaolusid leiab ringkonnakohus, et professionaalse õigusabi kasutamine oli mõistlik.
10.Ringkonnakohus on seisukohal, et õigusabi osutamisele kulunud aeg (vastuse koostamine hagiavaldusele 4 tundi ja apellatsioonkaebuse analüüs ning vastuse koostamine 3 tundi) on põhjendatud. Samuti on mõistlik lepingulise esindaja tunnihind 76,69 eurot. Lepingulise esindaja kulude väljamõistmine summas 644,23 eurot on kooskõlas hagi esitamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määrusega nr 137 "Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad".
11.Vastustaja on palunud määrata kindlaks ringkonnakohtus kantud lepingulise esindaja kulud summas 138,05 eurot. Ringkonnakohus märgib, et ringkonnakohtus kantud kulud ei kuulu hüvitamisele, sest TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

Kersti Kerstna-Vaks

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.06.20262-26-3998/10Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus