Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

MAAKOHTU LAHEND

käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel, on tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Avaldus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks koondamise tõttu on koostatud 25.01.2010 nr 4-9/93 ja samal päeval ka allkirja vastu U. Mäesalule tutvustatud. Avalduses on märgitud, et seoses K õpilaste arvu vähenemisega, mis on 100 piires, on vähenenud õpperühmade arv ja sellest tingituna K eelarve. Õpilaste arvu ca 100 juures on VK eelarveliste vahendite juures võimalik 2,4 XXXX ametikoha täitmiseks. Töö on korraldatud 9 õpperühma ja 53 tunnise õppenädalaga. Õpilaste arv on püsinud samal tasemel viimased paar õppeaastat ja suurenemist ei ole võimalik prognoosida. K kinnitatud 2,4 ametkohta on täidetud 4 inimesega, kellega on sõlmitud vastavalt töölepingud. Seetõttu on suuremaarvulisem XXXXde koosseis koolile majanduslikult ebaotstarbekas. Õpilaste arvu vähenemisest ja 2010. a vähendatud eelarvest lähtuvalt ei ole võimalik lisaks rakendada 0,7 XXXX ametikohta. Sellele kohale puudub kate õppetundide osas ja töötasu kooli eelarves. Lähtuvalt eeltoodust on koondatud koosseisust 0,7 XXXX ametikohta. Koolil on täimata direktori ametikoht, aga selle täitmiseks näeb ette huvikooli seaduse § 15 konkursi korraldamise kooli pidaja ehk Viljandi linna poolt. VK l ei ole teist tööd pakkuda. K 2009. a koosseisu järgi on alates 01.01.2009 kokku XXXX ametikohti 2,17. Viljandi Linnavalitsus on selgitanud 15.03.2010 töövaidluskomisjonile, et VK õpilaste arv on alates 2008. a järjest vähenenud. Seoses sellega on õppegruppide arv vähenenud. 2007.a liideti 3A ja 3B õppegrupid õpilaste vähesuse tõttu ja suleti õppegrupp 1A ja vaba-ateljee algklasside õpilastele. Seoses õppegruppide ja õpilaste arvu vähenemisega ei ole olnud võimalik avada 2007/2006, 2008/2009, 2009/2010 õppeaastal 2A, 3A ja 4A õppegruppe. Sellest tulenevalt on vähenenud kooli eelarve ja majanduslik võimekus XXXXde töömahu suurendamiseks. Huvikooli eelarve, sh töötasufond ja võimalik XXXXde arv, moodustub vastavalt õpilaste arvule kohamaksumusest. Eelarves kinnitatud töötasufondist lähtuvalt on võimalik komplekteerida koosseis. Õppegruppide arv sõltub vastuvõetud (lepingu sõlminud) õpilaste arvust. Iga õppegrupi tundide arv on kinnitatud kooli õppekavaga. Õppekava kohaselt saavad õpilased peale põhigruppides (õpetatakse õppekavas ettenähtud aineid) õppimise täiendada end valikainete või kursuste kaudu. Viljandi Linnavalitsuse 18.12.2006 korraldusega nr 928 on kehtestatud õpperühmade ja valikainete rühmade (kursuste) õpilaste minimaalarvud. 2009/2010 õppeaastal on õpilaste arvust sõltuvalt moodustatud õppegruppide arv ja kooli õppekava ning VK le kinnitatud eelarvest XXXXde koosseisuks alates 26.02.2010 2,4 XXXX ametikohta. 2009/2010 õppeaasta alustamiseks viidi läbi õppenõukogu koosolek, kus direktor tegi ettepaneku XXXXde töökoormuse jagamiseks võrdsetel alustel. Vastuseks direktori ettepanekule esitasid K XXXXd kirjalikud ettekanded, milles nad ei olnud nõus koormuse vähendamisega ja töölepingute tingimuste halvemaks muutmisega. Seega ei olnud direktoril võimalik ühepoolselt muuta XXXXde töölepinguid. VK s ei ole vakantne õppealajuhataja ametikoht. Seoses kooli direktori vakantse ametikohaga on Viljandi Linnavalitsuse korraldusega direktori kohustused pandud õppealajuhatajale. VK õppealajuhatajana on sõlmitud tähtajatu tööleping M. K. Direktori ametikoha täitmine konkursi korras kuulub Viljandi Linnavalitsuse pädevusse vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele. Seoses Viljandi linnas huvikorralduse planeeritava ümberkorraldusega hetkel konkurssi välja ei kuulutata. Koondatava valiku teostas tööandja kõigi sarnase kategooria töötajate – XXXXde – seas. VK s töötava 5 XXXX seas ei ole vastavalt TLS § 89 lg 5 eelisõigust omavaid töötajaid. Seega võttes aluseks töötaja sobivuse töökollektiivi, usaldusväärsuse, lojaalsuse, eetilisuse ning tööalased näitajad, otsustas tööandja hageja töölepingu üles öelda. Tööandja ei nõustu väitega, et on rikutud võrdse kohtlemise printsiipe.

Õppenõukogu 31.08.2009 koosoleku protokolli nr 5 järgi õpperühmasid võrreldes eelmise aastaga juurde ei tule ja sellest tulenevalt ei tule juurde ka õppetunde. 3 XXXX 5-st ei ole nõus, et ametikohad jagatakse võrdselt kõigi õpetajate vahel, üks pedagoog oli erapooletu. Õppenõukogus on kinnitatud rühmad - kokku 8 rühma, õppetunnid - kokku 51 tundi, töölepinguga õpetajatele kinnitatud koormused: kokku 2,17 ametikohta. Tööle on ennistatud U. Mäesalu 0,7 ametikohaga. Seoses tööle ennistamisega kooli palgafond ei suurene. Koolile antava palgafondi määrab õpilaste arv ja õppegruppide arv. Kohus leidis, et esitatud tööajanormidega, õppenõukogus kinnitatud rühmadega ja eelarvetega on tõendatud, et töömaht on vähenenud. K on kinnitatud tulenevalt eelarvest XXXXde koormus 2,17 ametikohta. Kõigi XXXXdega (koos koondatud U. Mäesalu 0,7 ametikohaga) on 2,87 ametikohta. Erakorraline töölepingu ülesütlemine tööandja poolt on võimalik tööandja ettevõttega seotud majanduslikel põhjustel, eelkõige kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks seoses töömahu vähenemisega. Seoses U. Mäesalu tööle ennistamisega muutus ametikohtade arvuks 2,87. Õppegruppide arv sõltub vastu võetud õpilaste arvust. Õppegruppide arvust tulenevalt on XXXXde kooseisuks 2,4 ametikohta. Kohus leidis, et esitatud tõenditega on tõendatud asjaolu, et tööandja töömaht on vähenenud ja majanduslikel põhjustel ei ole võimalik tasustada XXXX 2,87 ametikohta. Tööandja on järginud U. Mäesaluga töölepingu ülesütlemisel kõiki koondamisele seadusest tulenevaid reegleid (TLS § 89 lg-d 3-5). TLS ei kohusta tööandjat eelistama tööle jäämisel kõrgema erialase või XXXXlise haridusega isikut. Ka ei taga kõrgem XXXXline või erialane haridus veel töötaja poolset parema kvaliteediga tööd. Hagejal oli pidevalt probleeme tundides distsipliini hoidmisega ning õpilaste lahkumine tema õppegruppidest oli suurem kui teiste õpetajate puhul. Kohus leidis, et tööandja on piisavalt põhjendanud töölepingu ülesütlemise avalduses töölepingu lõpetamise vajadust ja hageja väide, et tööandja on jätnud hageja täiesti põhjendamatult ilma tööta, ei vasta esitatud asjaoludele. Kohus leidis, et ei ole põhjendatud hageja väide, et õppealajuhataja koht on täitmata. Esitatud koosseisude järgi töötab õppealajuhatajana M. K. Kohus leidis, et töötajate võrdse kohtlemise printsiipi koondamisel ei ole rikutud. Ühe XXXX koha koondamine ja seetõttu ühe töötaja koondamine ei tähenda võrdse kohtlemise printsiibi rikkumist. Võrdse kohtlemise seaduse eesmärk on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Avaldaja ei ole tõendanud, et tema võrdse kohtlemise rikkumine on toimunud nende tunnuste alusel. Õppenõukogu protokollist ja XXXXde kirjalikest ettekannetest nähtub, et teised XXXXd ei olnud nõus kõigi XXXXde koormuste vähendamisega ja kõigi XXXXde töölepingute tingimuste muutmistega. Tööandjal oli vajalik vähendada XXXXde ametkohti ja koondamisel koondatava valiku tegemisel tegi ta valiku 5 XXXX hulgast. Nende 5 XXXX hulgas ei ole TLS § 89 lg-s 5 sätestatud töölejäämisel eelisõigust omavaid töötajaid. Seega oli tööandjal õigus teha valik 5 XXXX hulgast, keda ta otsustab koondada. Hageja on hagiavalduses esitanud asjaolud, miks oleks pidanud tööandja eelistama teda teistele töötajatele (eelistatud on väiksema kunstialase ja ilma XXXXlise hariduseta töötajaid, ilma alaealiste lasteta töötajaid ja töötajaid, kes töötavad lisaks K ka mujal). Töölepingu seadus ei sätesta selliseid asjaolusid ja seetõttu ei ole põhjendatud väide, et tööandja on teinud valiku seadusest tuleneva aluseta. Kohus leidis, et ei ole tõendatud, et hagejaga on tööleping lõpetatud vastuolus hea usu põhimõttega.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

temaga sõlmitud töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, ennistada ta endisele tööle, tööle ennistamisel välja mõista tema keskmine palk sunnitud töölt puudumise aja eest kokku 5851,4 eurot. Menetluskulud palub apellant välja mõista kostjalt. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) tegi kohus otsuse ilma, et apellant oleks oma hagiavaldusele vastust saanud. Vastustaja ei esitanud tsiviilasja hagile vastuväiteid ega tõendusmaterjali. Kohtunik oleks pidanud kohtuotsusega rahuldama hagiavalduse tagaseljaotsusega TsMS § 407 alusel. Kohus on asja lahendamisega alusetult venitanud. Kohus on rikkunud TsMS § 404 lg-s l sätestatut; 2) oli apellandi rahalise nõude aluseks munitsipaalkoolide õpetajate ametijärkude palga alammäärade kehtestamine (vastu võetud 25.06.2009 nr 101), mille kohaselt õpetaja ametijärgu palk täiskoormusega töötamisel on 10 077 krooni. Apellant töötas 0,7 koormusega, millele Vabariigi Valitsuse määrusega on kehtestatud palga alammääraks 7053,9 krooni. Kokku on apellandil tänase päeva seisuga saamata palka 5851,4 eurot; 3) on kohus jätnud tähelepanuta, et töölepingu ülesütlemiseks puuduvad töötajast ja majanduslikest põhjustest tulenevad asjaolud, VK eelarvetest ei nähtu töötavate XXXXde tegeliku töötasu vähenemine, VK õpilaste arv ei ole vähenenud, VK s ei ole toimunud mingit ümberkorraldamist, apellant koondati otsitud põhjustel, talle ei pakutud muud tööd, töötajate selekteerimisel ei järginud tööandja võrdse kohtlemise põhimõtet; 4) on kohus kohelnud pooli ebavõrdselt, tõendamiskoormis on pandud ainult hagejale ja kostjat on eelistatud. Kohus on rikkunud TsMS § 230 lg l ja 2. Tõendid peavad esitama menetlusosalised; 5) on kohus jätnud tähelepanuta, et vastustajal puudusid majanduslikud asjaolud, mis oleksid saanud olla koondamise põhjuseks. Tööandja on kinnitanud, et VK eelarvelisteks vahenditeks on eraldatud võimalus 2,4 XXXX ametikoha täitmiseks ja et õpilaste arv on püsinud samal tasemel. Tegemist ei ole töömahu vähenemisega, sest direktor kinnitab samas avalduses, et õpilaste arv on püsinud samal tasemel viimased paar õppeaastat; 6) on antud juhul tegemist TsÜS § 89 lg-s 1 sätestatud näiliku tehingu tegemisega. Vastustaja vassib majanduslike põhjuste ümber, tegelikult on VK õpetajate koormused suurenenud; 7) ei järginud vastustaja koondamisel töötajate võrdse kohtlemise põhimõtet; 8) on apellant koondatud 2007 märtsis toimunud ebaseadusliku koondamise tõttu. Kohus pole arvesse võtnud, et apellandile ei antud 2009/2010 õppeaastal tunde põhjendusega, et ebaseadusliku koondamise tõttu teda vahepeal tööl ei olnud.TLS § 104 lg 1 kohaselt seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine; 9) ei ole vastustaja järginud TLS § 89 lg-s 3 sätestatut, mille alusel on tööandjal teise töö pakkumise kohustus. K oli õppealajuhataja koht vaba;

on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Tartu Maakohtu teatel edastati 05.01.2011 määrus U. Mäesalule 06.01.2011. Nimetatud määrusest pidi apellant saama vajaliku informatsiooni. Apellant väidab paljasõnaliselt, et tema sai kohtumääruse peale täiendavate seisukohtade esitamise tähtaega. Vastustajale teadaolevalt ei ole apellant kohtul palunud antud tähtaega ka pikendada. Seega on apellant ise lasknud mööda temale antud menetlustähtaja täiendavate seiskohtade, tõendite ja avalduste esitamiseks; 4) on apellant esitanud arusaamatu ja õiguslikult põhjendamatu arvutuse oma nn „saamata jäänud töötasu nõude“ kohta. Hageja ei ole üldse esitanud saamata jäänud töötasu nõuet. Hagiavalduse resolutsioonis on nõutud keskmist palka töölt puudutud aja eest. Nii saamata jäänud töötasu kui ka keskmise töötasu nõudeks puudub käesolevas asjas kehtiva töölepingu seaduse kohaselt õiguslik alus; 5) ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks see, kui kohus jättis kostja vastuse hagejale kätte toimetamata. Nimelt asjas arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt ei oleks maakohus kuidagi saanud teha teistsugust otsust (TSMS § 631 lg 1); 6) on alusetu etteheide, et kohus on rikkunud TSMS § 230 lg-tes 1 ja 2 sätestatut ning eelistanud kostjat hagejale. Hageja ei ole oma väiteid menetluses kohaste tõenditega põhistanud. Seega on igati asjakohane, et kohus ei rajanud otsust hageja paljasõnalistele väidetele või hagi lisadele, mis hageja väiteid ei tõenda. Kostja vastuses on viidatud töövaidluskomisjonis esitatud ning asja materjalide hulka võetud tõenditele, mis täielikult põhistavad kostja seisukohti. See et apellandile kohtu poolne tõendite käsitlus ei meeldi, ei tähenda, et maakohus oleks rikkunud menetlusõiguse norme ning vääralt jaotanud tõendamiskoormise; 7) ei oma apellandi õiguskäsitlus näilikust tehingust, pettuse mõjul tehingu tegemisest vms mingit puutumust käesoleva asjaga. Samuti on vastavate aluste puudumisel asjassepuutumatud viited töötajate võrdse kohtlemise põhimõttele. Ka on arusaamatu apellandi viide õiguskindluse printsiibile ning see, milles seisneb selle väidetav rikkumine. Asjassepuutumatud on ka apellandi väited suhtluskultuuri jms kohta; 8) nähtuvad töölepingu ülesütlemise avaldusest lepingu lõpetamise põhjendused ning maakohus on õigustatult lugenud apellandi vastava vastuväite põhjendamatuks. Maakohtu otsuse motiivid selles osas on selged, adekvaatsed ning piisavad; 9) ei kaalu apellandi huvi säilitada töökoht ja kindel ning stabiilne sissetulek üle teiste töötajate samalaadseid huve ega ka tööandja huvi eelarveliste vahendite mitteületamise vastu; 10) on ainetu apellandi väide, et esitatud eelarvetest ei nähtu tegelike tööjõukulude vähenemine. Eelarvetest nähtub töötajate töötasu realt selgelt vastupidine. Seda, et õppealajuhataja koht oleks VK s vaba, ei nähtu ühestki apellandi poolt viidatud dokumendist. Seega on ainetu apellandi väide, et apellandile olnuks vastustajale pakkuda teist tööd; 11) on apellandi väited, et tööandja eelistas apellandile teisi töötajaid ning andis neile juurde töökoormust, samal ajal seda apellandil vähendades, ebaõiged ning paljasõnalised;

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama paragrahvi

Nimetatud sätte kohaselt tuleb tööandjal pakkuda teist tööd, kui see on kõiki asjaolusid, sh mõlema poole huvisid, arvestades mõistlik ega tekita tööandjale ebamõistlikke kulutusi. Seega ei ole tööandjal kohustust igal juhul koondatavale töötajale teist tööd pakkuma. Asja materjalidest nähtub aga, et hageja nimetatud õppealajuhataja koht ei olnud vaba (sõlmitud tähtajatu tööleping M. K.). Samuti on ekslik apellandi väide, et tööandja rikkus temaga töölepingut üles öeldes võrdse kohtlemise põhimõtet. TLS § 89 annab tööandjale otsustusõiguse, kellega töölepingu üles öelda, ning ainuüksi see, et töötaja ei ole rahul tööandja otsustusega, ei tähenda, et rikutud oleks võrdse kohtlemise põhimõtet.

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

jätmisega

jäävad

menetluskulud

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.