Harju Maakohus
Kohtunik
Geete Lahi
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
05.09.2012, kell 16.00
Tsiviilasja number
2-11-23894
Tsiviilasi
TPAOÜ hagi AS M vastu üürilepingu sisu ja üürilepingujärgse üüri suuruse tuvastamise ning alusetu rikastumisena saadu tagastamiseks
Tsiviilasja hind
9009,01 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: TPAOÜ (registrikood XXX, XXX) Hageja esindaja: vandeadvokaat Risto Rüütel (Advokaadibüroo Glikman&Partnerid, asukoht Liivalaia 45, Tallinn, e-post: [email protected]) Kostja: AS M (registrikood XXX, XXX) Kostja esindaja: vandeadvokaat Merle Veeroos (Advokaadibüroo Borenius, Pärnu mnt 15, Tallinn, [email protected], e-post [email protected])
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Tallinn, Kentmanni kohtumaja kantselei
22.05.2012.a. Edasi kirjalikus menetluses
Jätta hagi rahuldamata. .
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud täies ulatuses hageja TPAOÜ kanda. Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, lg 3 ja lg 6). Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik 23.05.2011 esitas TPAOÜ (hageja) kohtule hagiavalduse AS M (kostja) vastu üürilepingu sisu ja üürilepingujärgse üüri suuruse tuvastamise ning alusetu rikastumisena saadu tagastamise nõudes (I kd, tl 2-16). Harju Maakohus 25.05.2011 määrusega võttis hagi menetlusse (I kd, tl 91-92). Harju Maakohus 30.06.2011 kohtuotsusega (tagaseljaotsus) rahuldas hagi (I kd, tl 104-107). 14.07.2011 esitas kostja kaja menetluse taastamiseks, taotluse tagaseljaotsuse täitmise peatamiseks ja vastuse hagile (I kd, tl 112- 118, tl 120- 132). 26.07.2011 määrusega rahuldas Harju Maakohus kostja kaja ja taastas menetluse (I kd, tl 150- 152). 15.06.2012 esitas hageja kohtule hagiavalduse tervikteksti (II kd, tl 77-96). Hageja nõuded ja nende põhjendused Hagiavalduse kohaselt AS LTja OÜ MA sõlmisid 16.09.1999 mitteeluruumi allrendilepingu (edaspidi: Leping), millega OÜ MA võttis rendile Tallinnas, aadressil XXX asuvas hoones I korruse ruumid üldpinnaga 85,9 m2. Seoses Lepingu muutmistega on praegusel ajal Lepingu alusel hageja kasutuses ruumid üldpinnaga 156,2 m2. Renditavad ruumid on ette nähtud apteegi pidamiseks. Leping on sõlmitud tähtajalisena kehtivusega kuni 01.05.2029. Kostja omandas XXX kinnistu Tallinnas 08.08.2003. AS LT ärinimi on käesoleval ajal AS M . Seega on Lepingus üürileandjaks ja seega lepingu täitmise üle käivas vaidluses kostjaks M . OÜ MA ühines 30.05.2006 TPAOÜ-ga. Seega TPAOÜ on OÜ MA õigusjärglasena üürnikuks. Algselt oli kokkulepitud üüritasu suuruseks 30 000 krooni, millele lisandus käibemaks. Käesoleval hetkel kehtib üüri suurusena poolte vahel 10.03.2008.a. kokkuleppe alusel 2729,22 eurot (42 703 krooni), millele lisandub käibemaks. Eeltoodud üürimäärast lähtusid pooled kuni 2011.a. veebruarikuu (kaasaarvatud). 2011.a. märtsikuus esitas kostja raamatupidaja hagejale 2011.a. märtsikuu üüriarve (arve nr 241) summas 3103,42 eurot. Üüriarves märgitud üüritasu ületas kokkulepitut 374,20 euro ehk 31,71% võrra. Kuna arve esitamise lepinguline ja õiguslik alus oli hagejale arusaamatu, rääkimata arve koostamisel kasutatud aritmeetikast, esitas hageja 15.03.2011 kostjale vastuväite, mille kostja sai kätte 16.03.2011. Hageja tasus märtsikuu arve kokkulepitud suuruses, so 2729,22 eurot. Arvele nr 241 esitas kostja raamatupidaja kreeditarve nr 651 summas 11,23 eurot. Arve nr 241 suuruseks jäi 3092,19 eurot, so 362,97 eurot (ehk 13,3%) kokkulepitust suurem summa.
Hagejale jäi arusaamatuks, miks korrigeerib kreeditarve arvet nr 241 üksnes 11,23 euro võrra, arvestades, et üüriarve ületas kokkulepitut tegelikkuses 374,20 euro võrra. Hageja järeldas kreeditarvest, et ilmselt aktsepteeris kostja ka arvele nr 241 esitatud vastuväiteid, ent raamatupidaja on taaskord midagi segamini ajanud ja kreeditarve koostamisel eksinud. 2011.a. aprillikuus esitas kostja raamatupidaja hagejale 2011.a. aprillikuu üüriarve (arve nr 471) summas 3103,42 eurot. Ka nimetatud arvet korrigeeris kostja raamatupidaja kreeditarvega nr 650 hiljem 11,23 euro võrra. Hageja tasus aprillikuu arve 2729,22 euro ulatuses. 2011.a. maikuus esitas kostja raamatupidaja hagejale üüriarve summas 3092,19 eurot (arve nr 681). Alates maikuust kuni 2011.a. lõpuni, samuti 2012.a. jaanuari- ja veebruarikuu eest esitas kostja hagejale arved summas 3092,19 eurot. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole Lepingu p 4.5 alusel teinud 2011.a. I kvartali lõpu (so 31.03.2011) seisuga mitte ühtegi tahteavaldust. Hageja on alates veebruarikuust saanud kostja raamatupidajalt erinevaid meelevaldsete summadega arveid, mida kostja raamatupidaja on järgnevalt kreeditarvete abil kas täielikult tühistanud või siis mõnel juhul suvalises olukorras korrigeerinud. Kostja reageeris hageja vastuväitele 02.05.2011.a. Kostja viitas vastuses lepingu p-le 4.5, kuid kostja kirjast ei selgu, kes ja millal üüritasu korrigeeris, kes, millal ja millisel viisil tegi vastava tahteavalduse, kellele ja millal see tahteavaldus kätte toimetati ning millisel õiguslikul alusel on korrigeeritud üüritasu tagasiulatuvalt mitme aasta taguse inflatsiooni võrra. Isegi kui üüritasu suuruse muutmine oleks toimunud, ei olnud kostjal võimalik üüri suurendada rohkem kui 2010.a. tarbijahinnaindeksi muutuse võrra ehk 3%. Arvestades, et Lepingu p 4.5 täitmine eeldab üüritasu suuruse muutmise korral vastava tahteavalduse tegemist aasta I kvartali jooksul, puuduks ajalisel piirangul eesmärk, kui kostja võiks üüri korrigeerimisel minna inflatsiooninäitajate valikul ajas kuitahes kaugele tagasi. Kostja, vältimaks mistahes õiguslikke riske, tasus kostjale täies ulatuses vaidlusalused summad ja võimalikud ebaseaduslikud viivised. Täiendavalt teostas hageja kostjale ajutise ettemaksu, et kuni kohtuvaidluse lõpuni täielikult välistada igasuguste võlgnevuste tekkimise võimalusel. Hageja informeeris maksetest ja üüritasu suurusega mittenõustumisest kostjat. 19.05.2011 tasus hageja ka maikuu arve, kuigi ta arvel toodud üürisummat ei aktsepteeri. Hageja palub kohtul tuvastada, kuidas toimub Lepingu p 4.5 täitmine (sh kas ja kuidas tuleb teha vastavad tahteavaldused ning millises ulatuses üldse saab tasusid korrigeerida) ja milline on 2011.a. kehtiv üüritasu. Hageja piirdub oma nõudes 2011.aastaga ja 2012.a. jaanuari- ja veebruarikuuga. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole Lepingu punktis 4.5 ettenähtud tähtajal ja korras üüritasu suurendanud, mistõttu kehtib 2011.a. üüritasu suurusena 2008.a. märtsikuus kokkulepitud 2729,22 eurot kuus (millele lisandub käibemaks). Juhul, kui kohus asub siiski seisukohale, et kostja on 2011.a. esimese kvartali jooksul üüri suurendanud, esitab hageja alternatiivse nõude tuvastada, et üüritasu ei saanud 2011.a. suurendada rohkem kui 3% võrra ehk rohkem kui 2010.a. (võrreldes 2009.a.-ga) toimunud tarbijahinna indeksi muutumise võrra. TsMS § 370 lg 2 alusel palub hageja kontrollida esimest alternatiivi (so tuvastada, et üüri suurendamist ei ole toimunud) esmajärjekorras ja lähtudes teisest alternatiivnõudest (tuvastada, et üüri suurendamine ei saanud toimuda suuremas ulatuses kui 3%) alles siis, kui kohus ei nõustu hageja esimese alternatiiviga. Samuti nõuab hageja kostjalt alusetult saadud rahasummade tagastamist koos viiviste ja intressidega. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle täies ulatuses rahuldamata.
Kostja leiab, et on korrigeerinud üüri täielikus vastavuses lepinguga ja pooltevahelise praktikaga. Hageja poolt hagis vaidlustatud üüri suurendamine on toimunud sellisena aastaid ning hagejas ei ole see mingeidki küsimusi ega pretensioone tekitanud. Esmakordselt ei nõustunud hageja kostjapoolse üüri suurendamisega 2011.a. alguses. Kostja on korrigeerinud üüri vastavuses lepingu ja pooltevahelise praktikaga ning perioodil 2011.a. märtsist kuni 2012.a. veebruarini (kaasaarvatud) oli lepingujärgse üüri suurus 3092,19 eurot kuus. Kostja korrigeeris 2011.a. märtsis seni kehtinud üüri (2729,22 eurot) perioodil 2008-2010 toimunud tarbijahinnaindeksi muutuse võrra ning esitas hagejale alates märtsist arveid uue üürimäära alusel summas 3092,19 eurot. Kostja saatis hagejale 02.05.2011 põhjalikud selgitused, et tarbijahinnaindeksi muutus pärast 2008. aastat on olnud 13,3%, mille võrra kostja on alates 2011.a. märtsist korrigeerinud üüri ning see on alates 2011.a. märtsist 3092,19 eurot. Kostja juhtis hageja tähelepanu sellele, et nimetatud summat ületavas osas on kõigile esitatud arvete väljastatud kreeditarved 25.04.2011. Hagejale oli hiljemalt 02.05.2011.a. selge uue üüri täpne suurus (3092,19 eurot) ja selle kujunemise alused. Lepingu p 4.5 ei näe ette mingisuguse eraldiseisva tahteavalduse kättetoimetamist üürnikule ega sätesta piirangut, et üüri võib korrigeerida üksnes korrigeerimisele eelneval aastal toimunud inflatsiooni ofitsiaalsete statistiliste andmete ja riigitariifide muudatuste võrra. Seda kinnitab ka poolte vahel seoses üüri korrigeerimisega tekkinud pikaajaline praktika. Leping, seadus ega pooltevaheline praktika ei näe ette eraldiseisva tahteavalduse tegemist ega piirangut arvestada üüri korrigeerimisel vaid eelmise aasta muudatusi. Lepingu sõlmimisel 16.09.1999 moodustas igakuine renditasu 30 000 krooni, millele lisandus käibemaks. Lepingu p 4.5 alusel korrigeeris kostja 2007.a. märtsis seni kehtinud üüri (30 000 krooni) perioodil 1999-2006 toimunud tarbijahinnaindeksi muutuse võrra ning uueks igakuiseks üüriks sai 40 059 krooni. Üüri korrigeerimine kostja poolt 2007.a. märtsis toimus arve esitamisega hagejale. Hageja tasus arve täies ulatuses, aktsepteerides sellega üüri korrigeerimist sellisel viisil (so arve esitamisega) ja sellises määras (so kogu perioodil 1999-2006 toimunud tarbijahinnaindeksi muutuse võrra). Mingit muud tahteavaldust kui korrigeeritud üüritasuga arve kostja hagejale 2007.a. I kvartalis ei esitanud ning üüri korrigeerimine toimus kogu perioodil pärast Lepingu sõlmimist 1999.a. toimunud tarbijahinna muutuse võrra (1999-2006). 10.03.2008 sõlmisid pooled kokkuleppe, milles fikseerisid hageja kasutuses oleva ja kommunaalkulude arvestuse aluseks oleva üüripinna suuruse 156,2 m2 ning üürniku poolt tasumisele kuuluva igakuise üüri suuruse 42 703 krooni (so 2 729,22 eurot). Nimetatud üür moodustus seni kehtinud üüri korrigeerimisel Statistikaameti poolt avaldatud 2007.a. tarbijahinnaindeksi muutustega, milleks oli 6,6%. Kostja on seisukohal, et eksliku arve väljastamine iseenesest ei riku kellegi õigusi. Hageja nõue väidetavalt alusetu rikastumisena saadu tagastamiseks ning lisanduvate intresside ja viiviste väljamõistmiseks on täies ulatuses põhjendamatu. Kohtuotsuse põhjendused Hageja lõplikeks nõueteks on:
1) Tuvastada, et Lepingu punktis 4.5 sätestatud õiguse kasutamiseks peab kostja toimetama hagejale vastava aasta esimese kvartali (so hiljemalt 31. märtsil) kätte tahteavalduse, millest nähtuks üheselt Lepingu punkti 4.5 kasutamise tahe ja millest selguks üheselt üüritasu muutmise täpsed alused ja ulatus; ja Lepingu alusel tasumisele kuuluvate üüritasu, kõrvalkulude ja allrendilepingu punktis 2.5 loetletud tasude suuruse muutmine Lepingu punkti 4.5 alusel on võimalik üksnes vastavate tasude muutmise aastale eelneval aastal toimunud inflatsiooni ametlike statistiliste andmete ja riigitariifide muudatuste võrra. 2) Tuvastada, et Lepingu järgse üüritasu suurus 2011.aastal ning 2012.a. jaanuari- ja veebruarikuus oli 2729,22 eurot kuus; või alternatiivselt: tuvastada, et Lepingu järgse üüritasu suurus 2011.aastal ning 2012.a. jaanuari-ja veebruarikuus oli 2811,10 eurot kuus. 3) Kui kohus lähtub asja lahendamisel üüritasu suurusest 2729,22 eurot kuus, siis välja mõista kostjalt hageja kasuks 15.06.2012.a. seisuga alusetu rikastumise teel saadud 4499,02 eurot ning lisanduvad viivised summas 286, 76 eurot ja intress summas 35,85 eurot. TsMS § 367 alusel palub hageja viivised ja intress mõista kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest; 4) Kui kohus lähtub asja lahendamisel üüritasu suurusest 2811,10 eurot kuus, siis välja mõista kostjalt hageja kasuks 15.06.2012.a. seisuga alusetu rikastumise teel saadud 3516,46 eurot ning lisanduvad viivised summas 224,97 eurot ja intress summas 28,12 eurot. TsMS § 367 alusel palub hageja viivised ja intress mõista kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 5) Hageja palus jagada menetluskulud sellisest, et hageja ja kostja menetluskulud jäävad kostja kanda (II kd, tl 95-96). Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Pooltel on vaidlus selles, kuidas peaks toimuma Lepingu punkti 4.5 järgi üüri korrigeerimine ning kui suur on hageja poolt tasumisele kuuluv üür alates 2011.a. märtsist. Hageja arvates Lepingu punktis 4.5 sätestatud õiguse kasutamine on võimalik üksnes aasta esimese kvartali jooksul; õigust ei saa kasutada suuremas ulatuses kui eelneva aasta inflatsiooni ja riigitariifide muudatuse võrra, suuremas ulatuses või muudel põhjustel on üüri muutmine on võimalik üksnes poolte kirjaliku kokkuleppe alusel; kostjal on kohustus oma õigusi kasutada mõistliku aja jooksul, milles pooled ongi I kvartali näol kokku leppinud. Veel leiab hageja, et kuna tegemist on üürilepingu muutmisega, laienevad sellele üldised seadusest tulenevad tehingu muutmise põhimõtted. Kostja on seisukohal, et Leping, seadus ega pooltevaheline praktika ei näe ette eraldiseisva tahteavalduse tegemist ega piirangut arvestada üüri korrigeerimisel vaid eelmise aasta muudatusi. Kohus tuvastas, et pooltevahelise Lepingu punkt 4.5 sätestab: Rendileandja jätab endale õiguse iga kalendriaasta alguses (järgneva aasta esimese kvartali jooksul) korrigeerida iseseisvalt ilma Rentniku kooskõlastamata rendi-, kommunaal- ja p 2.5 loetletud tasu arvestades inflatsiooni ofitsiaalseid statistilisi andmeid ja riigitariifide muudatusi (I kd, tl 24).
Pooltel ei ole vaidlust selles, et Lepingu p 2.2 kohaselt moodustas Lepingu sõlmimisel 16.09.1999.a. igakuine renditasu 30 000 krooni, millele lisandus käibemaks. Hageja ei ole vaidlustanud, et tasus perioodil 2007.a. märtsist kuni 2008.a. veebruarini kostjale üürina kokkuvõttes 40 059 krooni kuus. Hageja väitel 2007.a. üür 40 059 krooni ei olnud kostja poolt 2007.a. märtsis teostatud korrigeerimise tulemus, vaid vaidluse lahendamiseks sõlmitud kompromissi tulemus. Pooled lahendasid kõik omavahelised erimeelsused 2008.a. alguses ning 10. märtsil 2008.a. leppisid vastastikku kokku uues üüri suuruses (42 703 krooni). Kostja on esitanud tõendid, et 2007.a. märtsis korrigeeris kostja üüri 1996-2006 toimunud tarbijahinnaindeksi muutuse võrra ning uueks üürihinnaks sai 40 059 krooni. Üüri korrigeerimine toimus arve esitamisega 30.03.2007 (I kd, tl 146), mille hageja tasus 09.04.2007 (I kd, tl 144). Hageja väitel 04.01.2008 arve nr 1978 summas 70 413 krooni selgitusega „Üür juuni-detsember 2007. Hinnatõusu vahe vastavalt lepingu p 4.5“ tasus ta mitu kuud hiljem 10.03.2008 sõlmitud kokkuleppe tulemusel. Kokkuleppest sündinud kompromissina teostas hageja kostjale täiendava rahalise makse ja pooled leppisid kahepoolse kokkuleppega kokku uues üüri suuruses. Hageja oma väited, et 2007.a. üür 40 059 krooni oli pooltevahelises vaidluses saavutatud kompromissi tulemus, tõendanud ei ole. Hageja on seisukohal, et 10.03.2008 kokkuleppest sai alguse praktika korrigeerida üüri kahepoolse kokkuleppe alusel. Kostja leiab, et 10.03.2008.a. kokkuleppes fikseerisid pooled hageja kasutuses oleva ja kommunaalkulude arvestuse aluseks oleva pinna suuruse ja ühtlasi üürniku poolt tasumisele kuuluva üüri suuruse 6,6% kõrgemana (mis vastab 2007.a. tarbijahinnaindeksi muutusele). Kohus tuvastas, et poolte vahel 12.08.2008.a. sõlmitud kokkuleppes pooled avaldasid ja kinnitasid järgmist: üürniku kasutuses on aadressil XXX Tallinnas asuvas hoones I korrusel paiknevad äriruumid üldpindalaga 156,2 ruutmeetrit; üürnik tasub äriruumide eest igakuiselt üüri 42 703 krooni, millele lisandub käibemaks; üürnik tasub kommunaalteenuste eest vastavalt Lepingu punktile 2.3, arvestades sealjuures, et alates 01.01.2008.a. võetakse arvestuslikuks aluseks ruumide pindala 156,2 m2. Kokkulepe jõustus allakirjutamisest (I kd, tl 33). Kohus leiab, et kokkuleppe tekstist ei nähtu, et kokkuleppega oleks lahendatud vaidlusi ja oleks muudetud Lepingu p 4.5, mis näeb ette üürileandja õiguse korrigeerida üüri iseseisvalt, ilma üürnikuga kooskõlastamata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjal on õigus iseseisvalt hagejaga kooskõlastamata korrigeerida rendi-, kommunaal- ja Lepingu punktis 2.5 loetletud tasu; Lepingu punktist 4.5 ei tulene kostja kohustust eraldi tahteavalduse tegemiseks ja piisab arve esitamisest, nagu see on pooltevahelises praktikas ka toimunud ja mida hageja on aktsepteerinud, tasudes arved. Samuti ei tulene Lepingust, et üüritasu suuruse muutmine saaks toimuda üksnes vastavate tasude muutmise aastale eelneval aastal toimunud inflatsiooni ofitsiaalsete statistiliste andmete ja riigitariifide muudatuste võrra. Kohus tuvastas, et pooltevahelises praktikas on 2007.a. toimunud üüritasude muutmine 1996-2006 toimunud tarbijahinnaindeksi võrra, mida kostja on aktsepteerinud. Tulenevalt VÕS § 25 lg-st 1 on lepingupooled kohustatud järgima praktikat, mis on nende vahelises suhtes tekkinud. Praktika on käitumisreeglid, mis on kujunenud välja konkreetsete lepingupoolte vahel. Hageja nõue tuvastada, et Lepingu p-s 4.5 sätestatud õiguse kasutamiseks peab kostja toimetama hagejale vastava aasta esimese kvartali jooksul kätte tahteavalduse, millest nähtuks üheselt Lepingu p 4.5 kasutamise tahe ja millest selguks üheselt üüritasu muutmise täpsed alused ja ulatus ja hageja nõue tuvastada, et Lepingu alusel tasumisele kuuluva üüritasu, kõrvalkulude ning Lepingu p-s 2.5 loetletud tasude suuruse muutmine Lepingu p 4.5 alusel on võimalik üksnes vastavate tasude muutmise aastale eelneval aastal toimunud inflatsiooni ametlike statistiliste andmete ja riigitariifide muudatuse võrra, tuleb jätta rahuldamata.
Veel palub hageja kohtul tuvastada, et Lepingujärgse üüritasu suurus 2011.aastal ning 2012.a. jaanuari-ja veebruarikuus oli 2729,22 eurot kuus või alternatiivselt 2811,19 eurot kuus. Kostja on seisukohal, et kostja korrigeeris 2011.a. märtsis seni kehtinud üüri (2729,22 eurot) perioodil 20082010 toimunud tarbijahinnaindeksi muutuse võrra ning esitas hagejale alates märtsist arveid uue üürimäära alusel summas 3 092,19 eurot. Kohus tuvastas, et 2011.a. märtsikuus esitas kostja raamatupidaja hagejale 2011.a. märtsikuu arve (arve nr 241) summas 3103,42 eurot, hageja tasus märtsikuu arve summas 2729,22 eurot, arvele nr 241 esitas kostja raamatupidaja kreeditarve nr 651 summas 11,23 eurot; 2011.a. aprillikuus esitas kostja raamatupidaja hagejale 2011.a. aprillikuu arve (arve nr 471) summas 3103,42 eurot, korrigeerides arvet nr 471 hiljem kreeditarvega nr 650 11,23 euro võrra. Hageja tasus aprillikuu arve summas 2729,22 euro ulatuses. Vaidlust ei ole, et hageja tasus (hageja väitel vältimaks mistahes õiguslikke riske) kostjale täies ulatuses vaidlusalused summad ja võimalikud viivised, samuti teostas kostjale ajutise ettemaksu ning 19.05.2011 tasus hageja ka maikuu arve. Kohus leiab, et kostja on korrigeerinud üüri vastavuses Lepingu ja pooltevahelise praktikaga ning perioodil 2011.a. märtsist kuni 2012.a. veebruarini (kaasaarvatud) oli Lepingujärgse üüri suurus 3092,19 eurot kuus (millele lisandub käibemaks) ning hageja nõue tuvastada, et Lepingujärgse üüritasu suurus 2011 aastal ning 2012.a. jaanuari- ja veebruarikuus oli 2729,22 eurot kuus või alternatiivselt 2811,19 eurot kuus, tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus tuvastas, et perioodil 2011.a. märtsist kuni 2012.a. veebruarini (kaasaarvatud) oli Lepingujärgse üüri suurus 3092,19 eurot kuus ja kostja ei ole alusetult rikastunud, ei kuulu ka hageja nõue alusetu rikastumise teel saanud rahasummade, lisanduvate viiviste ja intressi väljamõistmiseks rahuldamisele. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda.
Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.