Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Tsiviilasi nr 2-11-23894 eelneval aastal toimunud inflatsiooni ametlike statistiliste andmete ja riigitariifide muudatuste võrra.

Tsiviilasi nr 2-11-23894 650 hiljem 11,23 euro võrra. Hageja tasus aprillikuu arve 2729,22 euro ulatuses. 2011 maikuus esitas kostja raamatupidaja hagejale üüriarve summas 3092,19 eurot (arve nr 681). Alates maikuust kuni 2011 lõpuni, samuti 2012 jaanuari- ja veebruarikuu eest esitas kostja hagejale arved summas 3092,19 eurot. Hageja, vältimaks mistahes õiguslikke riske, tasus kostjale täies ulatuses vaidlusalused summad ja võimalikud ebaseaduslikud viivised, teostas kostjale ajutise ettemaksu. Hageja informeeris maksetest ja üüritasu suurusega mittenõustumisest kostjat. Hageja palub tuvastada, et Lepingu punktis 4.5 sätestatud õiguse kasutamiseks peab kostja toimetama hagejale vastava aasta esimese kvartali (so hiljemalt 31. märtsil) kätte tahteavalduse, millest nähtuks üheselt lepingu punkti 4.5 kasutamise tahe ja millest selguks üheselt üüritasu muutmise täpsed alused ja ulatus; lepingu alusel tasumisele kuuluvate üüritasu, kõrvalkulude ja lepingu punktis 2.5 loetletud tasude suuruse muutmine lepingu punkti 4.5 alusel on võimalik üksnes vastavate tasude muutmise aastale eelneval aastal toimunud inflatsiooni ametlike statistiliste andmete ja riigitariifide muudatuste võrra. Samuti, et lepingu järgse üüritasu suurus 2011 ning 2012 jaanuari- ja veebruarikuus oli 2729,22 eurot kuus või alternatiivselt: tuvastada, et lepingu järgse üüritasu suurus 2011 ning 2012 jaanuari-ja veebruarikuus oli 2811,10 eurot kuus. Kui kohus lähtub asja lahendamisel üüritasu suurusest 2729,22 eurot kuus, siis välja mõista kostjalt hageja kasuks 15.06.2012 seisuga alusetu rikastumise teel saadud 4499,02 eurot ning lisanduvad viivised summas 286,76 eurot ja intress summas 35,85 eurot. TsMS § 367 alusel palub hageja viivised ja intress mõista kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kui kohus lähtub asja lahendamisel üüritasu suurusest 2811,10 eurot kuus, siis välja mõista kostjalt hageja kasuks 15.06.2012 seisuga alusetu rikastumise teel saadud 3516,46 eurot ning lisanduvad viivised summas 224,97 eurot ja intress summas 28,12 eurot. TsMS § 367 alusel palub hageja viivised ja intress mõista kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja on korrigeerinud üüri täielikus vastavuses lepinguga ja pooltevahelise praktikaga. Hageja poolt hagis vaidlustatud üüri suurendamine on toimunud sellisena aastaid ning hagejas ei ole see mingeidki küsimusi ega pretensioone tekitanud. Esmakordselt ei nõustunud hageja kostjapoolse üüri suurendamisega 2011 alguses. Kostja on korrigeerinud üüri vastavuses Lepingu ja pooltevahelise praktikaga ning perioodil 2011 märtsist kuni 2012 veebruarini (kaasaarvatud) oli lepingujärgse üüri suurus 3092,19 eurot kuus. Kostja korrigeeris 2011 märtsis seni kehtinud üüri (2729,22 eurot) perioodil 2008-2010 toimunud tarbijahinnaindeksi muutuse võrra ning esitas hagejale alates märtsist arveid uue üürimäära alusel summas 3092,19 eurot. Kostja saatis hagejale 02.05.2011 põhjalikud selgitused, et tarbijahinnaindeksi muutus pärast 2008 on olnud 13,3%, mille võrra kostja on alates 2011 märtsist korrigeerinud üüri ning see on alates 2011 märtsist 3092,19 eurot. Kostja juhtis hageja tähelepanu sellele, et nimetatud summat ületavas osas on kõigile esitatud arvete väljastatud kreeditarved 25.04.2011. Hagejale oli hiljemalt 02.05.2011 selge uue üüri täpne suurus (3092,19 eurot) ja selle kujunemise alused. Lepingu p 4.5 ei näe ette mingisuguse eraldiseisva tahteavalduse kättetoimetamist üürnikule ega sätesta piirangut, et üüri võib korrigeerida üksnes korrigeerimisele eelneval aastal toimunud inflatsiooni ofitsiaalsete statistiliste andmete ja riigitariifide muudatuste võrra. Seda kinnitab ka poolte vahel seoses üüri korrigeerimisega tekkinud pikaajaline praktika. Lepingu sõlmimisel 16.09.1999 moodustas igakuine renditasu 30 000 krooni, millele lisandus

Tsiviilasi nr 2-11-23894 käibemaks. Lepingu p 4.5 alusel korrigeeris kostja 2007 märtsis seni kehtinud üüri (30 000 krooni) perioodil 1999-2006 toimunud tarbijahinnaindeksi muutuse võrra ning uueks igakuiseks üüriks sai 40 059 krooni. Üüri korrigeerimine kostja poolt 2007 märtsis toimus arve esitamisega hagejale. Hageja tasus arve täies ulatuses, aktsepteerides sellega üüri korrigeerimist sellisel viisil (so arve esitamisega) ja sellises määras (so kogu perioodil 19992006 toimunud tarbijahinnaindeksi muutuse võrra). Mingit muud tahteavaldust kui korrigeeritud üüritasuga arve kostja hagejale 2007 I kvartalis ei esitanud ning üüri korrigeerimine toimus kogu perioodil pärast Lepingu sõlmimist 1999 toimunud tarbijahinna muutuse võrra (1999-2006). 10.03.2008 sõlmisid pooled kokkuleppe, milles fikseerisid hageja kasutuses oleva ja kommunaalkulude arvestuse aluseks oleva üüripinna suuruse 156,2 m2 ning üürniku poolt tasumisele kuuluva igakuise üüri suuruse 42 703 krooni (so 2 729,22 eurot). Nimetatud üür moodustus seni kehtinud üüri korrigeerimisel Statistikaameti poolt avaldatud 2007 tarbijahinnaindeksi muutustega, milleks oli 6,6%. Kostja on seisukohal, et eksliku arve väljastamine iseenesest ei riku kellegi õigusi ning et hageja nõue väidetavalt alusetu rikastumisena saadu tagastamiseks ning lisanduvate intresside ja viiviste väljamõistmiseks on täies ulatuses põhjendamatu. Maakohtu otsus Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 12.08.2008 tekstist ei nähtu, et kokkuleppega oleks lahendatud vaidlusi ja oleks muudetud Lepingu p 4.5, mis näeb ette üürileandja õiguse korrigeerida üüri iseseisvalt, ilma üürnikuga kooskõlastamata. Kostjal on õigus iseseisvalt hagejaga kooskõlastamata korrigeerida rendi-, kommunaal- ja lepingu punktis 2.5 loetletud tasu; lepingu punktist 4.5 ei tulene kostja kohustust eraldi tahteavalduse tegemiseks ja piisab arve esitamisest, nagu see on pooltevahelises praktikas ka toimunud. Samuti ei tulene lepingust, et üüritasu suuruse muutmine saaks toimuda üksnes vastavate tasude muutmise aastale eelneval aastal toimunud inflatsiooni ofitsiaalsete statistiliste andmete ja riigitariifide muudatuste võrra. Pooltevahelises praktikas on 2007 toimunud üüritasude muutmine 1996-2006 toimunud tarbijahinnaindeksi võrra, mida kostja on aktsepteerinud. Kostja on seisukohal, et korrigeeris 2011 märtsis seni kehtinud üüri (2729,22 eurot) perioodil 2008-2010 toimunud tarbijahinnaindeksi muutuse võrra ning esitas hagejale alates märtsist arveid uue üürimäära alusel summas 3 092,19 eurot. Kohus tuvastas, et 2011 märtsikuus esitas kostja raamatupidaja hagejale 2011 märtsikuu arve (arve nr 241) summas 3103,42 eurot, hageja tasus märtsikuu arve summas 2729,22 eurot, arvele nr 241 esitas kostja raamatupidaja kreeditarve nr 651 summas 11,23 eurot; 2011 aprillikuus esitas kostja raamatupidaja hagejale 2011 aprillikuu arve (arve nr 471) summas 3103,42 eurot, korrigeerides arvet nr 471 hiljem kreeditarvega nr 650 11,23 euro võrra. Hageja tasus aprillikuu arve summas 2729,22 euro ulatuses. Vaidlust ei ole, et hageja tasus kostjale täies ulatuses vaidlusalused summad ja võimalikud viivised, samuti teostas kostjale ajutise ettemaksu ning 19.05.2011 tasus hageja ka maikuu arve. Kostja on korrigeerinud üüri vastavuses lepingu ja pooltevahelise praktikaga ning perioodil 2011 märtsist kuni 2012 veebruarini (kaasaarvatud) oli lepingujärgse üüri suurus 3092,19 eurot kuus (millele lisandub käibemaks) ning hageja nõue tuvastada, et lepingujärgse üüritasu suurus 2011 aastal ning 2012 jaanuari- ja veebruarikuus oli 2729,22 eurot kuus või alternatiivselt 2811,19 eurot kuus, tuleb jätta rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu hageja nõuded rahuldamisele.

Tsiviilasi nr 2-11-23894 Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada. Kohus on oluliselt rikkunud menetlusõigust pooltevahelise väidetava praktika tuvastamisel. Kohus ajas segamini antud kaasuses asetleidnud ühepoolse lepingurikkumise, eksitava soorituse nõudmise lepinguga vastuolus oleval viisil, ja mõlema poole poolt jätkuvalt korduvate vastastikuste pakkumuste ja aktsepteeritud nõustumuste laadse tava ja praktika. 2007 märtsikuus kostja poolt üüriarve esitamine ja selle tasumine hageja poolt ei saanud tekitada poolte vahel mingit üüri suurendamise praktikat, kuna kostja loobus mõned kuud hiljem vastavast üüri suurendamisest ja pöördus senise üüri suuruse juurde tagasi. Seega kumbki pool ei käsitlenud 2007 märtsikuu arvet mingit uudset praktikat loovana, vaid tegemist oli allrendilepingus kokkulepitut p 4.5. eirava tegevusega. Selles osas ei rajane otsus asjas uuritud tõenditel (TsMS § 436 lg 1) ja otsuses puudub TsMS § 442 lg 8 kohane motiveeritud tõendite analüüs, sh selgitus, miks kohus arvestab ühe tõendiga ja jätab arvesse võtmata muu tõendikogumi. Kohus on ebaõigesti tuvastanud, et alates 2011 märtsikuust on hageja ja kostja vahelises üürisuhtes üüri suuruseks 3092,19 eurot. Kohtuotsus on selles osas vastuoluline ja põhjendamata, kuna 3092,19 euro suurusest üürist saab rääkida kõige varem alates aprillikuust, s.o peale 25.04.2012 kreeditarvet nr 651. Isegi kui eeldada, et üüri suurendamine ei eelda mitte mingeid tahteavaldusi ega muid toiminguid kui pelgalt uut numbrit üüriarve peal, siis allrendilepingu punkti 4.5 sätestatud üüri suurendamise õiguse kasutamine oli sõnaselgelt võimalik aasta I kvartali jooksul – aprillikuu aga jääb aasta II kvartalisse, seega ei saa käesoleval juhul rääkida üüri suurendamisest allrendilepingu punktis 4.5 sätestatud ulatuses, tähtaegadel ja korras. Kostja käitumine 2011 alguses oli hea usu põhimõtte vastane ning üüri suurendamine kostja poolt teostatud viisil ja ulatuses ei ole aktsepteeritav isegi siis, kui seadus ja allrendileping selleks oleks kostjale võimaluse andnud. Kohus jättis kostja käitumise hindamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu, ringkonnakohus saab asjas teha uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2). I Vaidlustamata asjaolude kohaselt: - On poolte vahel tähtajaline üürileping, mis näeb p-s 4.5 ette üürileandjale õiguse üüri suurendamiseks aasta alguses esimese kvartali jooksul mh inflatsiooni võrra. - Üürilepingu sõlmimisel 16.09.1999 lepiti algselt kokku üüri suuruses 30 000 kr, millele lisandus käibemaks. - 10.03.2008 leppisid pooled kokku üüri suuruses 42 703 kr + käibemaks ja selline üüri suurus kehtis kuni veebruarini 2011. Hageja tugines hagis peamiselt järgmistele väidetele: - Üürilepingu kokkulepe p 4.5 üüri suuruse muutmiseks eeldab eelneva tahteavalduse tegemist kostja poolt. - Üüri ei saa tõsta tagasiulatuvalt inflatsiooni eest rohkem kui eelneva aasta eest. Kui üüri tõstetaks vahepealsete aastate eest, muutuks üüri suurus prognoosimatuks ja selline kostja käitumine oleks vastuolus hea usu põhimõttega.

Tsiviilasi nr 2-11-23894 -

Poolte vahel puudub varasem praktika, millega oleks üüri suurust muudetud arvete esitamisega. Kui arveid on ka suuremas ulatuses esitatud, on need taas kreeditarvetega parandatud.

Kostja vaidles hagile vastu, tuginedes peamiselt järgmistele väidetele: - Üüri korrigeerimine pooltevahelises praktikas on toimunud arvete esitamisega hagejale, tahteavaldus toimetati hagejale kätte arvega. Kostja esitas 30.03.2007 arve, mille hageja 09.04.2007 tasus. - Kostja korrigeeris üüri perioodil 2007 – veebruar 2008, üüri suuruseks oli siis 40 059 kr. Märtsis 2007 korrigeeris kostja senikehtinud üüri aastatel 1996-2006 toimunud tarbijahinnaindeksi (edaspidi THI) muutuse võrra, üüri suuruseks kujunes seetõttu 40 059. - 10.03.2008 kokkulepe arvestas samuti senikehtinud üürile THI muutumise 6,6 % lisandumist (40 059 + THI 6,6 % = 42 703 kr) - Märtsis 2011 korrigeeris kostja üüritasu perioodil 2008-2010 toimunud THI muutuse 13,3 % võrra 48 382,26 kroonini. - Kreeditarved ei tähenda loobumist üüritasu nõudest. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled selle üle, kas üüri tõstmiseks lepingu p 4.5 järgi on vaja eraldi tahteavaldust; kas üüri saab tõsta eelnevate aastate või üksnes viimase aasta THI muutmise võrra; kas poolte vahel on välja kujunenud praktika üüri tõstmise osas arvetega ja kas kostja poolt senisel viisil üüri tõstmine on vastuolus hea usu põhimõttega. Vaidluse lahendamisel lepingu p 4.5 tõlgendamisel tuleb eelkõige lähtuda poolte ühisest tegelikust tahtest (VÕS § 29 lg 1), arvestades kõiki kohtule esitatud asjaolusid ning seda, kuidas lepingupooled ise sõlmitud lepingut mõistsid. Lepingu p 4.5 kohaselt jätab rendileandja endale õiguse iga kalendriaasta alguses (järgneva kvartali jooksul) korrigeerida iseseisvalt ilma rentniku kooskõlastamata rendi-, kommunaal- ja p-s 2.5 loetletud tasu arvestades inflatsiooni ofitsiaalseid statistilisi andmeid ja riigitariifide muudatusi. II Ringkonnakohtu hinnangul tuleb nimetatud lepingu punkti mõista nii, et kostja saab ilma hagejaga eelnevalt kooskõlastamata muuta iga kalendriaasta alguses üüri suurust THI muutumise võrra. Nimetatud järelduse saab teha sõnast „iseseisvalt“, mis selle üldlevinud tähenduses tähendab ilma eelneva kooskõlastuseta. Järelikult pole eelnev tahteavaldus nõutav. Lepingu sellisel viisil tõlgendamisel ei esine vastuolu hea usu põhimõttega (TsÜS § 138 ja

VÕS § 6).

Eelnevast tulenevalt jääb rahuldamata hageja nõue tuvastada, et Terve Pere Apteek OÜ ja AS Medicum vahel 16.09.1999 sõlmitud mitteeluruumi allrendilepingu punktis 4.5 sätestatud õiguse kasutamiseks peab AS Medicum toimetama Terve Pere Apteek OÜ-le vastava aasta esimese kvartali jooksul (s.o hiljemalt 31. märtsil) kätte tahteavalduse, millest nähtuks üheselt allrendilepingu punkti 4.5 kasutamise tahe ja millest selguks üheselt üüritasu muutmise täpsed alused ja ulatus. III Samas jääb lepingu tingimusest selgusetuks, kas muuta saab üüri suurust ühe või mitme eelneva aasta THI muutuse suuruse võrra. Maakohus leidis, et kuna vastavat piirangut lepingu p-st 4.5 ei tulene, võib üüri korrigeerida ka mitme eelneva aasta tarbijahinnaindeksi võrra.

Tsiviilasi nr 2-11-23894 Nimetatud osas kohaldas maakohus vääralt materiaalõigust. Sellist kokkulepet punktist 4.5 ei tulene ja seega pole poolte ühist tahet selles osas võimalik välja selgitada. Juhul kui poolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb VÕS § 29 lg 4 järgi lepingu tõlgendamisel arvesse võtta ka seda, kuidas pidi lepingust aru saama lepingupooltega sarnane mõistlik isik. See tähendab lepingu objektiivset tõlgendamist mõistliku isiku positsioonilt, kes lähtub mõlema lepingupoole arusaamadest. Lepingupooltega sarnane mõistlik inimene saab aru, et kui üürileandja ei kasuta oma õigust tõsta üüri esimese kvartali jooksul eelneva aasta THI võrra, kaotab ta tulevikus sellele õiguse. Nimetatu annab võimaluse tõsta üürileandjal üüri igal aastal esimese kvartali jooksul THI võrra ja üürnikule kindluse, et selle tähtaja möödumisel üüri varasemalt toimunud THI muutuste võrra ei tõsteta. Objektiivsel tõlgendamisel tuleb arvestada ka VÕS § 29 lg 5 p-des 4-6 märgitud asjaoludega. Üheks selliseks asjaoluks, millele kostja on tuginenud, on pooltevaheline praktika (VÕS § 29 lg 5 p 6). Maakohus märkis otsuses, et tuvastas pooltevahelise praktika 2007 toimunud üüritasude muutmisel 1996-2006 toimunud THI võrra, mida hageja on aktsepteerinud. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud osas rikkus maakohus menetlusnorme, jättes hindamata hageja esitatud asjaolud ja tõendid. Maakohus tuvastas õigesti, et 30.03.2007 esitas kostja 1996-2006 THI suurenemise võrra suurema arve hagejale (I kd, tl 146), mille hageja tasus 09.04.2007 (I kd, tl 144). Vaidlust ei olnud poolte vahel ka selles, et eelnevalt oli kostja esitanud hagejale 05.03.2007 märtsil arve 30 0000 kr, mille hageja tasus 13.03.2007 ja mille suhtes kostja esitas kreeditarve (I kd, tl 174). Arvetest ja nende tasumisest (I kd, tl 175 - 183) nähtub, et perioodil aprill – mai 2007 esitas hageja arveid summas 40 059 kr ja perioodil juuni – detsember 2007 esitas hageja arveid taas eelnevalt kehtinud suuruses 30 000 kr. Hageja tugines asjaolule, et pooltevahelises suhtluses ei tekkinud seetõttu veel ühtset praktikat: kostja küll soovis tõsta üüri, kuid esitas siis taas arveid varasema üüri suurusega 30 000 kr. 04.01.2008 esitas kostja hinnatõusu vahearve ja nõudis 70 413 kr tasumist. Hageja väide, et ta tasus nimetatud vahearve mitu kuud hiljem ja pärast 10.03.2008 sõlmitud kokkuleppe sõlmimist, on ümber lükatud kostja pangakonto väljavõttega, millest nähtub, et hageja tasus arve 14.01.2008 (I kd, tl 202). Õige on maakohtu hinnang, et hageja ei ole tõendanud, et 2007 üür 40 059 krooni oli pooltevahelises vaidluses saavutatud kompromissi tulemus. Samas viitavad tõendid sellele, et kostja küll tõstis esialgselt üüri, kuid langetas üürisumma eelnevate aastate THI muutumise võrra. Kaudselt kinnitab see pooltevahelisi lahkarvamusi ja läbirääkimiste pidamist. Nimetatu nähtub kostja poolt juunis – detsembris 2007 varasemas suuruses üüriarvetest ja hilisemast 04.01.2008 hinnatõusu vahearvest 70 413 kr. Ka 10.03.2008 kokkuleppes eelneva aasta THI muutumise võrra üüri kokkuleppimine viitab asjaolule, et üüri suurus oli pooltevaheliste läbirääkimiste teemaks (Ikd, tl 33). Seega ei ole tuvastatud varasema praktika olemasolu üüri suuruse muutmiseks eelnevate aastate THI muutumise võrra. Eeltoodust tulenevalt tuleb rahuldada hageja nõue tuvastamaks, et Terve Pere Apteek OÜ ja AS Medicum vahel 16.09.1999 sõlmitud mitteeluruumi allrendilepingu alusel tasumisele kuuluvate üüritasu, kõrvalkulude ning allrendilepingu punktis 2.5 loetletud tasude suuruse muutmine allrendilepingu punkti 4.5 alusel on võimalik üksnes vastavate tasude muutmise aastale eelneval aastal toimunud inflatsiooni ametlike statistiliste andmete ja riigitariifide muudatuste võrra.

Tsiviilasi nr 2-11-23894 IV Vaidlust ei ole poolte vahel, et 10.03.2008 kokkuleppega (I kd, tl 33) leppisid pooled kokku üüris 42 703 kr (2 729.22 eurot), millele lisandub käibemaks. Lepingust ei nähtu, et pooled oleks kokkuleppega muutnud üürilepingu p-s 4.5 kokkulepitut. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et 2009-2010, samuti 2011 jaanuaris ja veebruaris jätkas kostja eelnimetatud suuruses üüriarvete esitamist ja hageja tasumist. Vaidlus poolte vahel tuleneb asjaolust, et veebruaris 2011 esitatud arvega nr 2298 summas 6 811 eurot nõudis kostja hinnatõusu vahet (THI 2009-2010) ja arvega 202 ning 203 hinnatõusu vahet jaanuari-veebruari kuu eest (Ik d, tl 44-45). Märtsi ja aprilli 2011 kuu eest esitas kostja arve üüri suurusega 3 103.42 eurot ja alates maist 3092.19 eurot. (I kd, tl 46-47). Hilisemalt on kostja arved osaliselt tühistanud kreeditarvetega. Vaidlustamata asjaolude kohaselt kasvas THI 2010 aastal võrreldes 2009 aastaga 3 %. Seega saanuks kostja arve esitamisega tõsta 2011 aasta üüri esimese kvartali jooksul 3 % võrreldes 2010 aasta üüriga. Kostjal oli õigus tõsta üüri 81.88 euro võrra ja üüri suuruseks on 2 729.22 + 81.88= 2 811.10 eurot. Üüri suuruse tõstmine oli lubatav arve esitamisega ja arve esitati esimese kvartali jooksul. Nimetatust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata hageja nõue tuvastada, et Terve Pere Apteek OÜ ja AS Medicum vahel 16.09.1999 sõlmitud mitteeluruumi allrendilepingu järgne üüritasu suurus 2011 ning 2012 jaanuari- ja veebruarikuus oli 2729,22 eurot kuus ja rahuldamisele kuulub hageja nõue tuvastada, et Terve Pere Apteek OÜ ja AS Medicum vahel 16.09.1999 sõlmitud mitteeluruumi allrendilepingu järgne üüritasu suurus 2011 ning 2012 jaanuari- ja veebruarikuus oli 2 811.10 eurot kuus. V Edasi tuleb lahendada hageja alusetu rikastumise õigussuhtest tulenev nõue kostja vastu (VÕS § 1028 lg 1). Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et kostja on nõudnud hagejalt alates 2011 jaanaurist üüri 13,3 % suuremas summas maksmist, nõudnud tasumata summadelt viivist ja hageja on nõutud üüri ning viivised üürilepingu ülesütlemise kartuses maksnud. Samaaegselt on hageja üüri tõstmisele vastu vaielnud. Hageja matemaatilistele arvestustele ei ole kostja vastu vaielnud. Hageja on esitanud alusetu rikastumise osas alternatiivnõuded vastavalt lubatava üüri 2 729.22 (10.03.2008 kokkuleppe järgi) või 2811.10 (THI 2010 aasta muutuse järgi) eurot ning lisaks tasutud viivise osas. Ringkonnakohus leiab otsuses varemesitatud põhjendustel, et hageja nõue on osaliselt põhjendatud. Hageja poolt suuremas kui 2 811.10 euro ulatuses arvete ja sellelt arvestatud viivise tasumine kostja arvete alusel on olematu kohustuse täitmine hageja poolt. Hageja sooritusel, mille läbi kostja rikastus, puudus õiguslik alus, so hageja tegi soorituse liiga suures ulatuses. Hagejal on kostja vastu arvete suuremas ulatuses ja viivise tasumisest tulenevalt 3 516.46 euro nõue (VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1). Riigikohus on leidnud (vt RKL 3-2-1-54-08, p 10), et VÕS § 113 lg 1 esimese lause järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna alusetu rikastumise sätted ei kehtesta aega, millest alates muutub alusetust rikastumisest tulenev nõue sissenõutavaks (s.o mis ajast tuleb täita alusetust rikastumisest tulenev kohustus), siis tuleb kohaldada VÕS § 82 lg 7 kolmandat lauset, mille kohaselt, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist pärast selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja (VÕS § 82 lg 3) möödumist

Tsiviilasi nr 2-11-23894 (s.o mõistlik aeg pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimisest, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust). Mõistlik aeg eelnimetatud tähenduses algab alusetust rikastumisest tuleneva võlasuhte tekkimisest. Alusetu rikastumise võlasuhe tekib alusetu rikastumise ajast. VÕS § 1028 lg 1 järgi tekib alusetust rikastumisest tulenev võlasuhe käesoleval juhul olematu kohustuse täitmisest. Mõistliku aja pikkus sõltub muu hulgas sellest, millal alusetult rikastunud isik sai või pidi saama teada alusetust rikastumisest tulenevast kohustusest. Haginõude täpsustamisest saab ringkonnakohus aru, et hageja on lugenud kostja alusetult rikastunuks kuupäeval, mil hageja on vastavad arved tasunud. Hageja on vaielnud vastu üüri tõstmisele 11. ja 15.03.2011 kirjades kostjale. Ringkonnakohus eeldab, et kostja sai esimese kirja kätte 12.03.2011. Üürniku vastuväitest pidi kostja aru saama, et üürniku hinnangul nõutakse temalt arvete tasumist suuremas ulatuses alusetult. Seega kostja pidi saama teada alusetust rikastumisest seoses kõrgemate arvete esitamisega alates 12.03.2011. Üürnik on taotlenud alusetu rikastumise õigussuhtest tulenevalt enamtasutud summade tagastamist alates märtsi 2011 arve tasumisest. Nimetatud osas, seoses poolte eelneva kirjavahetusega, pidi hageja teadlik olema alusetust rikastumisest arvates arve tasumisest, eeldades, et makse laekub kostjale samal päeval selle maksmisega. Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et alusetust rikastumisest saab kostja teada alles kohtulahendist tulenevalt. Põhjendatud on kostja vastuväide, et juhul, kui alusetu soorituse esemeks oli raha ja soorituse saaja vastutab ka VÕS § 1035 lg 3 p 2 järgi, on tal õigus nõuda intressi (VÕS § 94 lg 1 suuruses) asemel viivist (VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud suuruses). Käesoleval juhul saab hageja nõude lisaks rahasumma tagastamisele sellelt seaduses sätestatud intressi kuni saaja poolt alusetult omandatud raha tagastamisega viivitusse sattumiseni. Alates viivituse tekkimisest asendub intressi maksmise kohustus §-s 113 sätestatud viivise maksmise kohustusega. Intressi maksmise kohustus tekib alates rahasumma ülekandmisest. Arvestades, et hageja teavitas kostjat nõude alusetusest juba enne arvete tasumist, tuleb kostja lugeda viivitanuks alates raha laekumisest hageja kontolt (vt tabel II kd, tl 90). Ringkonnakohus eeldab, et raha laekus samal päeval. Seega ei saa rahuldada hageja intressi nõuet, kuid rahuldamisele kuulub hageja viivise nõue. Kohtumenetluse jooksul on viivitatud päevi lisandunud 190 (15.06.2012 – 21.12.2012). Hageja on palunud arvestada viivise kuni otsuse tegemiseni. Viivise protsent aastas on olnud viivitatud ajavahemikul 8 %, viivise päevaprotsent seega 0,02 % päevas (8% : 365). Ringkonnakohtu arvestuse kohaselt on viivis järgmine: Märtsis summalt 281.09 eurot viivitatud 593 päeva, seega 281.09 : (0.02 x 593) = 17.72 eurot. Aprillis 281.09 eurot viivitatud 593 päeva, seega 281.09 x 0.02 : 100 x 593 = 33.34 eurot. Aprillis 143.38 eurot viivitatud 593 päeva, seega 143.38 x 0.02 : 100 x 593 = 17 eurot. Mais 281.09 eurot viivitatud 583 päeva, seega 281.09 x 0.02 : 100 x 583 = 32.76 eurot. Juunis 281.09 eurot viivitatud 556 päeva, seega 281.09 x 0.02 : 100 x 556 = 31.26 eurot. Juulis 281.09 eurot viivitatud 526 päeva, seega 281.09 x 0.02 : 100 x 526= 29.57 eurot. Augustis 281.09 eurot viivitatud 495 päeva, seega 281.09 x 0.02 : 100 x 495= 27.83 eurot. Septembris 281.09 eurot viivitatud 464 päeva, seega 281.09 x 0.02 : 100 x 464= 26.09 eurot. Oktoobris 281.09 eurot viivitatud 435 päeva, seega 281.09 x 0.02 : 100 x 435= 24.45 eurot. Novembris 281.09 eurot viivitatud 403 päeva, seega 281.09 x 0.02 : 100 x 403= 22.66 eurot. Detsembris 281.09 eurot viivitatud 373 päeva, seega 281.09 x 0.02 : 100 x 373= 20.97 eurot. Jaanuaris 281.09 eurot viivitatud 344 päeva, seega 281.09 x 0.02 : 100 x 344= 19.34 eurot. Veebruaris 281.09 eurot viivitatud 311 päeva, seega 281.09 x 0.02 : 100 x 311= 17.48 eurot. Kokku 302.75 eurot.

Tsiviilasi nr 2-11-23894

Seega kuulub AS-ilt Medicum Terve Pere Apteek OÜ kasuks 15.06.2012.a. seisuga alusetu rikastumise teel saadud 3516,46 eurot ning lisanduvad viivised 21.12.2012 seisuga 302.75 eurot, edasi viivis põhivõlgnevusealt vastavalt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Maakohus on menetlusõigust rikkudes jätnud resolutsioonis märkimata hageja nõuded, millised ta rahuldamata jätab. Eeltoodust tulenevalt esitatakse need ringkonnakohtu lahendi resolutsioonis. Hageja tuvastusnõuetest rahuldab kohus pooled ja rahalise nõude osaliselt. Hageja nõuded rahuldatakse ringkonnakohtu hinnangul ligikaudu 70 % ulatuses. Ringkonnakohus muudab ka maakohtu menetluskulude jaotust. Seoses sellega jäävad poolte maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud 30 % ulatuses hageja kanda ja 70 % ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1).

Ele Liiv

Iko Nõmm

Reet Allikvere

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.