Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Ringkonnakohus menetleb hageja apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

AS SEB Pank esitas 10.05.2012 Tartu Maakohtusse hagi Talis Verevsoo vastu 12.05.2006 Magnet Krediitkaardi lepingu nr A060010455 alusel tekkinud võlgnevuse 588.95 euro väljamõistmiseks, mis koosneb võlgnevuse põhiosast 437.55 eurost, intressist 52.37 eurost, viivise võlgnevusest 83.73 eurost ja sissenõudmisega seotud kulust 15.30 eurost. Kohus kohustas kostjat hagi menetlusse võtmise määruses vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale isiklikult allkirja vastu 18.06.2012.a. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Samas peab kohus vajalikuks esitada antud otsuses osaliselt õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja võla sissenõudmisega seotud kuluna ka maksekäsu kiirmenetluse dokumentide kättetoimetamise eest kohtuätituri vahendusel tasutud 15.30 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv dokumentide kättetoimetamise eest, ei saa kuuluda hagi nõude hulka võlgnevuse sissenõudmisega seotud kuludena, kuna tegemist on maksekäsu kiirmenetluse menetluskuluga. TsMS § 174 lg 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. TsMS § 1741 lg 2 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses näeb kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele ette ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse. Muid avaldaja kantud menetluskulusid, muu hulgas esindaja ja kättetoimetamise kulusid, makskäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus jätab TsMS § 1741 lg 2 alusel kostjalt väljamõistmata hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 15.30 eurot kostjale kohtutäituri vahendusel menetlusdokumentide kättetoimetamise eest. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-ide 1, 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 396 lg 1 ja TsMS § 367 alusel. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 437.55 eurot, intress 52.37 eurot ja viivis 83.73 eurot 10.05.2012 seisuga, kokku 573.65 eurot.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4. TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, seetõttu tuleb menetluskulud jätta 573.65 / 588.95 x 100 = 97 % ulatuses kostja ning 3 % ulatuses hageja kanda. TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduselt tasutud riigilõiv 89.47 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 47.93 eurot. TsMS § 144 p 7 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks hageja poolt kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv. Hageja poolt tasutud riigilõivude suurused tulenevad riigilõivuseadusest, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 89.47 + 47.93 =137,40x97/100 =133.28 eurot.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.