Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. august 2012. a Tallinn, Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-21393
Tsiviilasi
KM hagi OÜ PK vastu nõude tunnustamiseks OÜ A (pankrotis) pankrotimenetluses
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja KM(isikukood XXX; asukoht XXX); hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Tiiman (Advokaadibüroo Glimstedt, Rävala pst 5, 10143 tallinn, e-post: [email protected]); kostja OÜ PK(registrikood XXX, asukoht: XXX)
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
Jätta hagi rahuldamata Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja palub tunnustada OÜ A pankrotimenetluses KM nõuet summas 200 000 Eesti krooni ehk 12 782,33 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 12. novembril 2007.a võlausaldaja, võlgnik, Osaühing MV ja kolmandad isikud Tallinna notari Priidu Pärna poolt koostatud ja tõestatud ning notari ametitoimingute raamatu registri nr XXX all registreeritud lepingu ülevõtmise ning muutmise lepingu (edaspidi leping). Lepingu punkti 3.9.3. kohaselt kohustus võlgnik hiljemalt 30.aprilliks 2008.a tagama kinnistu XXXomaniku, s.o võlausaldaja, liitumise kommunikatsioonidega liitumistasu maksmata. Võlgnik ei ole nimetatud kohustust tänaseni täitnud, mistõttu on võlausaldajal tekkinud kahju hüvitamise nõue. Hageja leiab, et kuivõrd võlgnik ei ole lepingust tulenevat kohustust võlausaldaja ees täitnud, siis võib võlausaldaja VÕS §-st 115 tulenevalt nõuda võlgnikult kahju hüvitamist. Võlausaldaja kahju on kommunikatsioonide liitumise eest makstav tasu, s.o 200 000 krooni. Võlausaldaja märgib, et kommunikatsioonidega liitumise tasu suuruseks on 200 000 krooni, mis nähtub ka lepingu punktist 3.9.2.
Kostja leiab, et hagiavaldus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. hagejal ei ole õigust nõuda liitumistasu hüvitamist kui kahju, kuivõrd A OÜ ning V. R on vastava nõude aluseks olevast lepingust taganenud. Kostja märgib, et lepingupool taganeb VÕS § 188 lõikest 1 tulenevalt lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 192 lg 2 kohaselt võib lepingupool, kes taganeb lepingust mille teisel poolel osaleb mitu isiku, taganemisõigust teostada üksnes kõigi nende isikute suhtes ühiselt. VÕS § 188 lg 2 kohaselt vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on otsuses 3-2-1-110-08 asunud seisukohale, et taganemist kujundusõigusena ei ole võimalik piirata vaid tehingu ühe sooritusega. Kui mitu sooritust moodustavad ühe ühtse tehingu, siis võib taganeda nendest kõigist korraga. Lepingust taganemisega ei pea enam lepingut täitma ning poolte lepinguline suhe muutub VÕS § 189 lg 1 alusel seadusest tulenevaks tagasitäitmise võlasuhteks. Kuivõrd hageja ei ole
lepingu alusel midagi üle andnud, ei saa toimuda ka tagasitäitmist ja seega ka väärtuste hüvitamist ega ka kahju hüvitamist. Kostja märgib, et kõnealuses tsiviilasjas on hageja esitanud poolte vahel sõlmitud lepingu, kuid jätnud esitamata avaldused lepingust taganemise kohta. 22.12.2009 esitas V. R notar Liivi Laose poolt tõestatud avalduse lepingust taganemise kohta ning 14.10.2010 M. V poolt koostatud ning tõestatud notariaalaktiga, esitas A OÜ avalduse lepingust taganemise kohta. Seega on V. R taganenud lepingust täies ulatuses ning A OÜ taganenud lepingu punktide 3.8, 3.9 ning 4 osas. Eeltoodust tulenevalt on A OÜ taganenud lepingust, millega kohustus tagama kommunikatsioonidega liitumise tasu maksmata. Kuivõrd kohustus on ära langenud, puudub hagejal nõude esitamise alus. Käesoleval juhul puudub A OÜ ning hageja vahel leping, mille rikkumisele tuginedes saaks hageja nõuda kahju hüvitamist. Lisaks ei ole selge kahju. Hageja väidab hagiavalduses, et tema kahjuks on 200 000 krooni, kuivõrd sõlmitud lepingute kohaselt pidi V R maksma kahe kinnistu liitumise eest tasu 400 000 krooni ning seetõttu on ühe kinnistu liitumise tasu 200 000 krooni ja seega hageja kahju. Kostjale jääb selline kahju käsitlus arusaamatuks. Samuti leiab kostja, et hageja ei ole oma kahju tõendanud. Puuduvad mistahes dokumendid selle kohta, et hageja on tasunud liitumistasu, millest temal see kahju tekkis. Kuivõrd lepinguline suhe on VR poolt lepingust taganemisega muutunud tagasitäitmise võlasuhteks on pooltel õigus nõuda kohustuste täitmisena üleantu tagastamist. Seega on ära langenud A OÜ kohustus tagada XXX igakordse omaniku liitumine kommunikatsioonidega liitumistasu maksmata. Eeltoodust tulenevalt esitas PKOÜ, võlausaldajana, vastuväite antud nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses. PKOÜ on jätkuvalt seisukohal, et K. M poolt esitatud nõue on põhjendamatu ning alusetu. Kokkuleppest, mille kohaselt oleks A OÜ pidanud tagama kommunikatsioonidega liitumise liitumistasu maksmata, on taganetud, mistõttu on ära langenud A OÜ vastav kohustus. VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist. Sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt peab tagastamise või väljaandmise asemel lepingupool hüvitama üleantu väärtuse, kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, muu hulgas, üleantu seisneb teenuse saamises või asja kasutamises. Eeltoodust nähtuvalt oleks K. M lasunud lepingust taganemise korral, lepingu kohasel täitmisel, kohustus hüvitada kommunikatsioonidega liitumise väärtuse. Hageja ei ole põhjendanud tekkinud kahju ning antud asjaoludel ei olnud hagejale kahju tekkimine võimalik.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõikele 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause
kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Vaidlus puudub alljärgnevate asjaolude osas: -12.11.2007 sõlmisid hageja KM, OÜ A , Osaühing MV ja kolmandad isikud Tallinna notari Priidu Pärna poolt koostatud ja tõestatud ning notari ametitoimingute raamatu registri nr XXXall registreeritud lepingu ülevõtmise ning muutmise lepingu. -Lepingu punkti 3.9.3. kohaselt kohustus OÜ A hiljemalt 30.04.2008 tagama kinnistu XXX omaniku, s.o hageja, liitumise kommunikatsioonidega liitumistasu maksmata. -OÜ A pankrot kuulutati välja ning 07.04.2011 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustas kostja hageja nõude täies ulatuses. Kohus, arvestades poolte esitatut, kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja vastus hagile on hagejale kätte toimetatud kostja poolt hageja esindajale ning kohus on oma 11.06.2012.a. kirjalikku menetlusse ülemineku määruses määranud pooltele aja oma täiendavate seisukohtade esitamiseks 29.06.2012.a. Poolte esindajad on määruse kätte saanud 12.06.2012.a. Otsuse koostamise ajaks ei ole pooled oma seisukohti täiendanud. Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg-s 1 on sätestatud, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks võlgnik, keda esindab haldur. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Hageja palub tunnustada OÜ A pankrotimenetluses KM nõuet summas 200 000 Eesti krooni ehk 12 782,33 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena. Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud 12.11.2007 hageja KM, OÜ A , Osaühing MV ja kolmandate isikud vahel sõlmitud ja Tallinna notari Priidu Pärna poolt koostatud ja tõestatud ning notari ametitoimingute raamatu registri nr XXX all registreeritud lepingu ülevõtmise ning muutmise lepingu. Nimetatud lepingu punkti 3.9.3. kohaselt kohustus võlgnik OÜ A hiljemalt 30.04.2008 tagama kinnistu XXX omaniku, s.o võlausaldaja KM, liitumise kommunikatsioonidega liitumistasu maksmata. Hageja väitel ei ole võlgnik nimetatud kohustust tänaseni täitnud, mistõttu on hagejal tekkinud kahju hüvitamise nõue. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja jätnud tähelepanuta asjaolu, et A OÜ ning V. R on vastava nõude aluseks olevast lepingust taganenud. 22.12.2009 esitas V. R notar Liivi Laose poolt tõestatud avalduse lepingust taganemise kohta ning 14.10.2010 M. Veskimäe poolt koostatud ning tõestatud notariaalaktiga, esitas A OÜ avalduse lepingust taganemise kohta. Seega on V. R taganenud lepingust täies ulatuses ning A OÜ taganenud lepingu p-de 3.8, 3.9 ning 4 osas. Eeltoodust tulenevalt on A OÜ taganenud lepingust, millega kohustus tagama kommunikatsioonidega liitumise tasu maksmata. Kuivõrd kohustus on ära langenud, puudub
hagejal nõude esitamise alus. Käesoleval juhul puudub A OÜ ning hageja vahel leping, mille rikkumisele tuginedes saaks hageja nõuda kahju hüvitamist. Kostja märgib siinjuures, et kuivõrd lepinguline suhe on VR poolt lepingust taganemisega muutunud tagasitäitmise võlasuhteks on pooltel õigus nõuda kohustuste täitmisena üleantu tagastamist. Kuid kostjale jääb hageja esitatud kahju käsitlus arusaamatuks. Samuti leiab kostja, et hageja ei ole oma kahju tõendanud. Kostja märgib, et puuduvad mistahes dokumendid selle kohta, et hageja on tasunud liitumistasu, millest temal see kahju tekkis. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja on esitanud kohtule 22.12.2009 notar Liivi Laose poolt tõestatud V. R avalduse lepingust taganemise kohta ning 14.10.2010 notar M. Veskimäe poolt koostatud ning tõestatud notariaalakti, mille kohaselt esitas A OÜ avalduse lepingust taganemise kohta. Seega on V. R taganenud lepingust täies ulatuses ning A OÜ taganenud lepingu p-de 3.8, 3.9 ning 4 osas. Hageja nimetatud dokumentidele vastuväiteid esitanud ei ole. VÕS § 188 lg 1 kohaselt taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 192 lg 2 kohaselt võib lepingupool, kes taganeb lepingust mille teisel poolel osaleb mitu isiku, taganemisõigust teostada üksnes kõigi nende isikute suhtes ühiselt. VÕS § 188 lg 2 kohaselt vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust taganemisega muutub poolte lepinguline suhe VÕS § 189 lg 1 alusel seadusest tulenevaks tagasitäitmise võlasuhteks. Hageja ei ole käesolevas tsiviilasjas esitanud nõuet tagasitäitmise alusel. Kohus leiab, et kuivõrd käesolevas asjas on kostja esitanud tõendid, mille kohaselt puudub A OÜ ja hageja vaheline leping, mille rikkumisele tuginedes saaks hageja nõuda kahju hüvitamist ning hageja seejuures nimetatud tõenditele vastuväiteid esitanud ei ole, saab lugeda A OÜ ja hageja vahelise lepingu puudumise antud asjas tuvastatuks. Kohus leiab, et kuivõrd lepingust taganemisega on A OÜ kohustus, tagada hagejale kommunikatsioonidega liitumine tasu maksmata, ära langenud, puudub hagejal lepingu alusel nõude esitamiseks alus. Kuna lepingust on taganetud ning selle õiguspärasust ei ole hageja poolt vaidlustaud, siis ei ole hageja välja toonud ühtegi õigusvastast tegu, millega talle kahju põhjustati. Seega puudub antud juhul kahju tekitamise üks kohustuslik osa ning kahju nõuet hagejal ei ole. Kohus asub seisukohale, et tulenevalt eeltoodust puudub hagejal õigus esitada 12.11.2007 lepingu rikkumise alusel nõuet A OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 2 hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kuna hagi kuulub rahuldamata jätmisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.