lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-11-62047/17

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 24.08.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-62047/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.08.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1960
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 3Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 82 lg 3Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 173 lg 1, 4Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsÜS § 147 lg 1, 3Aegumistähtaja algusTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudenaTsMS § 5 lg 1

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-11-62047/21Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium04.10.2012

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-11-62047

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtunik

Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. august 2012.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-11-62047

Tsiviilasi

CEOÜ hagi OO vastu võlgnevuse 176.50 euro, viivise 176.50 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

176.50 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja CEOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX)

esindajad

Hageja lepinguline esindaja Olga Lomakina (RKM Solution OÜ, Pirita tee 20, 10127 Tallinn, elektronpost [email protected]) Kostja OO(isikukood XXX, elukoht XXX)

Asja läbivaatamine

kirjalik lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista OO’lt põhivõlg 39.08 eurot ja viivis 39.08 eurot ning alates 25.06.2012 viivis 0.15 % päevas põhinõudelt (39.08 eurot) kuni põhinõude täitmiseni CEOÜ kasuks. Muus osas jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Hageja menetluskulud jätta 22 % ulatuses kostja kanda ja kostja meneltuskulud 78 % ulatuses hageja kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (24.08.2012). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-25-23030/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20262-24-15752/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.09.20262-26-117123/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
TsÜS § 142 lg 1Aegumise mõiste
TsÜS § 144Kõrvalkohustusest tuleneva nõude aegumine
TsÜS § 146 lg 1Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg
TsÜS § 154Korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumine
TsÜS § 160 lg 1Aegumise peatumine hagi esitamisega
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 164 lg 2Nõude loovutamine

2-11-62047

Kohtu selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud

1.CEOÜ esitas 16.12.2011 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OO’le vastu võlgnevuse 176.50 euro, viivise 176.50 euro nõudes. Kohus tegi 12.01.2012 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud võlgnikule 20.03.2012. Võlgnik esitas 02.04.2012 nõudele vastuväite, milles taotleb aegumise kohaldamist. 15.05.2012 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.CEOÜ (hageja) esitas 25.06.2012 maakohtule hagi OO(kostja) vastu võlgnevuse 176.50 euro, viivise 176.50 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on TEAktsiaseltsi (nõude loovutaja) ja kostja vahel võlasuhe. Nõude loovutaja on nõude kostja vastu loovutanud hagejale. 26.07.2007 on sõlmitud nõude loovutaja ja kostja vahel 12-kuuline TE liitumisleping ja järelmaksuleping, mille alusel müüs nõude loovutaja kostjale mobiiltelefoni. Ostuhind tuli tasuda igakuiste 200 krooni suuruste maksetena kuni 26.06.2008. Kostja ei ole alates 22.12.2007 temale esitatud arveid tasunud ja nõude loovutaja ütles lepingu 22.03.2008 üles, väljastades 22.03.2008 kostjale lõpparve nr 21173837 summas 180.33 eurot, millest 176.50 eurot on põhivõlgnevus ja 3.83 eurot on arvestatud viivis. Arve tasumise tähtajaks oli 08.04.2008. TE teenuste kasutamise tingimuste p 7.3 kohaselt on viivisemääraks 0.15 % tasumata summalt päevas. Seisuga 25.06.2012 on viivisenõue 407.45 eurot, kuid hageja vähendab viivise nõuet põhinõude suuruseni. Hageja on seisukohal, et esitatud nõue ei ole aegunud. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluses avalduse 16.12.2011. Nõue oleks aegunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 3 kohaselt 31.12.2011. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja esitab nõudele aegumise vastuväite, kuna leiab, et nõue on sissenõutavaks muutunud rohkem kui kolm aastat tagasi. Nõude algusajaks on märgitud 2008.a. Kostja vahistati 2007.a detsembris ning ta viibis kinnipidamisasutuses kuni 2010.a septembrini. Selle aja jooksul ei olnud tal rahalisi vahendeid. Inkassofirmaga peetud elektronkirjavahetusest tulenevalt on võlgnevus tekkinud 2007.a ja käesolevas asjas on riigilõiv tasutud 13.06.2012. Maakohtu põhjendused
4.Kohus leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele.

2-11-62047

5.Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kostja ei vaidlusta hagiavalduses esitatud väiteid, et tal oli lepinguline suhe TE Aktsiaseltsiga ning tal on sõlmitud lepingutest tekkinud võlgnevus. 21.05.2006 on sõlmitud TE lepingu ümbervormistus teise isiku nimele ning 26.06.2007 on sõlmitud TE järelmaksu- ja liitumisleping (tl 41-43). Liitumislepingu lahutamatuks osaks on TE teenuste kasutamise tingimused (tl 44-57). TE Aktsiaselts on loovutanud nõuded kostja vastu hagejale (tl 83). Kostja ei ole seda asjaolu vaidlustanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 sätestatu annab võlausaldajale õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist.
6.Kohus käsitleb esmalt kostja poolt esitatud aegumise vastuväidet. Selleks tuleb välja selgitada, millised nõuded on hageja esitanud ja milliseid tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid tuleb nende nõuete aegumise analüüsimiseks kohaldada, sh tuleb välja selgitada aegumise algusele kohaldatavad sätted. Erinevate nõuete aegumisele võivad nende nõuete iseloomust lähtuvalt kohalduda erinevad TsÜS-i sätted. Kohus leiab, et hageja nõuded on osaliselt aegunud. Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub TsÜS § 142 lg 1 järgi seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul ja pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TE liitumis- ja järelmaksulepingutest tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on kolm aastat.
7.Käesolevas asjas on võlgnevus tekkinud nii liitumis- kui ka järelmaksulepingust. Asjas puudub vaidlus, et järelmaksuleping on ennetähtaegselt lõpetatud. TE teenuste kasutamise tingimuste p 7.2 kohaselt esitab TE arve üldjuhul vähemalt üks kord kalendrikuus. Järelmaksulepingu kohaselt tuli kostjal tasuda osamakseid igakuiselt summas 200 krooni. Hageja väidab, et kostjaga öeldi lepingud võlgnevuse tõttu üles 22.03.2008. Kostja on esitanud elektronkirjavahetuse inkassofirmaga, millest nähtub, et kostjaga on leping (arvatavasti on selle lepingu all mõeldud liitumislepingut) lõpetatud 20.12.2007 võlgnevuse tõttu (tl 77-78). Hageja väidab, et nimetatud kirjavahetus ei tõenda, et selles on käsitletud just vaidluseid lepinguid. Kuigi hageja ei ole tõendanud lepingu ülesütlemist, siis nähtub arvelt nr 20701343, et perioodil 23.12.2007-22.01.2008 on teenuseid osutatud (tl 29). Kostja ei ole nimetatud arvet vaidlustanud, mistõttu ei saanud liitumisleping kostjaga olla lõpetatud enne 22.01.2008.
8.Liitumislepingust tulenevate nõuete osas kohaldub TsÜS § 147 lg 3 teine lause. TsÜS § 147 lg 3 (mis reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude aegumist) tuleneb, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võis arve esitada.

2-11-62047 Järelmaksulepingust tulenevate igakuiste osamaksete osas kohaldub TsÜS § 154, mille kohaselt korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.

9.Arvest nr 20471314 nähtub, et kostjal puudusid võlgnevused nõude loovutaja ees 20.12.2007, mil ta tasus arve nr 20243140 alusel 1 325 krooni. Arve nr 20471314 on koostatud perioodi 23.11.2007-22.12.2007 eest summas 1 223.43 krooni (tl 36-37). Arve nr 20471314 tuli tasuda 08.01.2008. Seega ei haaku kostja poolt esitatud elektronkirjavahetus esitatud arvetega, kuna 2007.a lõpus ei olnud kostjal võlgnevusi. Kostja jäi võlgnevusse 22.12.2007 esitatud arve tasumisega. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et nõue muutus sissenõutavaks 08.04.2008, kui tuli tasuda 22.03.2008 lõpparve nr 21173837. Kohtule esitatud andmetest tulenevalt tekkis hagejal võlgnevus juba varasemast perioodist.
10.Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 16.12.2011 ning see läks üle hagimenetlusse. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama sätte lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Kuna hageja esitas maksekäsu kiirmenetluses avalduse 16.12.2011, siis sellega hageja nõuete aegumine peatus.
11.Kohtul tuleb tuvastada, kas ja millised nõuded said olla aegunud enne 16.12.2011. 22.12.2007 arves nr 20471314 sisalduvate nõuete osas algas aegumine TsÜS § 147 lg 3 ja § 154 alusel 01.01.2008 kell 00:00 ja TsÜS § 146 lg 1 arvestades lõppes 31.12.2010 kell 24:00. Seega on nõue summas 1 222.99 krooni aegunud. Kuna teised arved on esitatud 2008.a, siis nende arvete osas ei ole nõue aegunud.
12.Eraldi tuleb käsitleda järelmaksulepingust tulenevat mobiiltelefoni maksumuse nõuet 987.10 krooni, mis muutus sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega. Lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuete korral ei ole tegemist enam korduvate kohustusega ja seetõttu algab aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega, kusjuures aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat (vt Riigikohtu lahend nr 3-21-95-08 p 11). Arvest nr 20939471 nähtub, et mobiiltelefoni maksumuse tasumata osa on täies ulatuses sisse nõutud 22.02.2008 (tl 31). Asjaolu, et lepingud on lõpetatud nõude loovutaja poolse ülesütlemisega, kostja ei vaidlusta. Samas ei ole võimalik poolte poolt esitatud asjaoludel kohtul tuvastada täpset järelmaksulepingu ülesütlemise aega. Hageja on väitnud, et lepingud öeldi üles 22.03.2008, samas on nähtub 22.02.2008 koostatud arvest, et selles nõutakse kogu ülejäänud mobiiltelefoni maksumust. Kohus on selgitanud hagejale kohustust esitada seisukoht lepingute alusel tulenevate nõuete sissenõutavaks muutumise, sh ülesütlemise, aja kohta (tl 68), kuid hageja on ka pärast kohtu selgitusi jäänud ebaõige seisukoha juurde, et nõuded muutusid sissenõutavaks lõpparves märgitud tasumise tähtaja möödumisel 09.04.2008 (tl 72-73). Kohtule esitatud tõenditest järeldab kohus, et järelmaksulepingu ülesütlemine on toimunud enne 22.02.2008, mille tagajärjel nõutakse kostjalt kogu mobiiltelefoni maksumust.

2-11-62047

13.Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, millal muutus järelmaksulepingu ülesültemisest tulenev nõue sissenõutavaks. Kohustuse täitmise aega ja sissenõutavust reguleerib VÕS § 82. Kuna kostja kohustuse täitmise tähtpäeva ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, muutub hageja nõue sissenõutavaks üldises korras, milleks on mõistliku aja möödumine VÕS § 82 lg 3 ja lg 7 kolmanda lause alusel. Kohustuse täitmise ajaks saab käesoleval juhul lugeda 22.02.2008 ning sellest mõistlikult vajaliku aja möödumist, millal algas nõude aegumine, 10.03.2008 kell 00:00. Nõue aegus seega 09.03.2011 kell 24:00 ja järelmaksulepingu ülesütlemisest tulenev nõue mobiiltelefoni maksumuse osas summas 987.10 krooni on aegunud.
14.Eeltoodust tulenevalt on aegumata nõuded summas 39.08 eurot (2 821.60-1 222.99987.10 = 611.51 krooni). Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 6 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sisalduva täpsustuse järgi võib viivitusintressi (viivist) nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TE teenuste kasutamise tingimuste p 7.3 sätestab viivisemääraks 0.15 % päevas tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on vähendanud viivisenõuet põhisumma ulatuseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
15.Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud (TsÜS § 144). Kuna osa põhinõudest on aegunud ja selles osas jääb hagi rahuldamata, siis vastavalt rahuldamata jäänud nõude proportsioonile jätab kohus rahuldamata ka viivisenõude. Hagejalt kuulub väljamõistmisele rahuldatud nõude summa ulatuses viivist 39.08 eurot ning vastavalt hageja taotlusele viivis alates 25.06.2012 kuni kohustuse täitmiseni TsMS § 367 alusel. Menetluskulud
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi kuulub rahuldamisele 22 % ulatuses, siis hageja menetluskulus 22 % ulatuses jäävad kostja kanda ja kostja menetluskulud 78 % ulatuses hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).

2-11-62047

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.09.20262-26-115507/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20262-26-113435/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja