Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Küsi Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Küsi Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Otsi

Kohtulahendid
Õigusaktid
ELi õigus
Kohtud
Valdkonnad

Tööriistad

Brauserilaiendus
MCP-server
Minu konto
Paketid ja hinnad

Nimistu

Kontakt
Privaatsus
nimistu.ee
Toeta tegevust

Allikad

Riigi Teataja
EUR-Lex
HUDOC
Riigikohus

lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ

Kohtulahendid/2-11-62047/21

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 04.10.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-11-62047/21
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 04.10.2012
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1445

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

vastus pöördumisele

Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2024-06-17

Selgitustaotlus

Andmekaitse Inspektsioon · Sissetulev kiri · 2024-05-16

Järelepärimine isikuandmete kaitse asjas

Andmekaitse Inspektsioon · Sissetulev kiri · 2022-09-07

Maanteeamet · Väljaminev kiri · 2019-12-31

Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2019-11-29

Andmekaitse Inspektsioon · Sissetulev kiri · 2020-12-28

Viidatud sätted

Riigi Teataja

TsMS § 405 lg 1Lihtmenetlus TsÜS § 146 lg 1Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 1, 3Aegumistähtaja algus VÕS § 82Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhul TsMS § 442Otsuse sisu TsÜS § 154Korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumine VÕS § 208 lg 1Müügilepingu mõiste

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

2-11-62047/17Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja24.08.2012

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

CREDITREFORM EESTI OÜ10887820(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-11-62047

Määruse tegemise aeg ja koht

04.10.2012, Tallinn

Kohtukoosseis

Imbi Sidok-Toomsalu, Ulvi Loonurm, Malle Seppik

Kohtuasi

CREDITREFORM EESTI OÜ hagi Ott Ollino vastu võlgnevuse ja viiviste saamiseks

Tsiviilasja hind

176.50 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.08.2012 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

CREDITREFORM EESTI OÜ

apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja CREDITREFORM EESTI OÜ (registrikood 10887820, asukoht Pirita tee 20 Tallinnas), volitatud esindaja Olga Lomakina Kostja Ott Ollino (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda CREDITREFORM EESTI OÜ apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see apellandile.

2.Toimetada käesolev kohtumäärus kätte apellandile ja saata vastustajale.

3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
08.09.20262-25-23030/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
07.09.20262-24-15752/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
07.09.20262-26-117123/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud

1.CREDITREFORM EESTI OÜ esitas 16.12.2011 Pärnu Maakohtusse avalduse maksekäsu kiirmenetluses Ott Ollinolt võla ja viivise väljamõistmiseks. Võlgnik esitas maksekäsu ettepanekule vastuväite. 25.06.2012 esitas hageja hagi Harju Maakohtusse võla 176.50 eurot ja viivise 176.50 eurot saamiseks.

2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 26.07.2007 Tele2 Eesti AS ja kostja 12-kuulise Tele2 liitumislepingu ja mobiiltelefoni järelmaksulepingu. Ostuhind tuli tasuda igakuiste 200 krooni suuruste maksetena kuni 26.06.2008. Kostja ei tasunud alates 22.12.2007 temale esitatud arveid ja Tele2 Eesti AS ütles lepingu 22.03.2008 üles, väljastades 22.03.2008 kostjale lõpparve 180.33 eurot, millest 176.50 eurot oli põhivõlgnevus ja 3.83 eurot viivis. Arve tasumise tähtajaks oli 08.04.2008. Tele2 teenuste kasutamise tingimuste p 7.3 kohaselt on viivisemääraks 0,15 % tasumata summalt päevas.

3.Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluses avalduse 16.12.2011. Esitatud nõue oleks aegunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 3 kohaselt 31.12.2011.

4.Kostja leidis, et nõue on sissenõutavaks muutunud rohkem kui kolm aastat tagasi.

5.24.08.2012 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 39.08 eurot ja viivise 39.08 eurot ning alates 25.06.2012 viivise 0,15% päevas põhinõudelt. Kohus leidis, et hageja nõuded on osaliselt aegunud.

6.Kostja võlgnevus tekkis nii teenustega liitumise- kui telefoni järelmaksuga ostumüügilepingust. Liitumislepingust tulenevate nõuete osas kohaldub TsÜS § 147 lg 3 teine lause. Järelmaksulepingust tulenevate igakuiste osamaksete osas kohaldub TsÜS § 154. Kostja jäi võlgnevusse 22.12.2007 esitatud arve tasumisega. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 16.12.2011, siis sellega hageja nõuete aegumine peatus. 22.12.2007 arves nr 20471314 sisalduvate nõuete osas algas aegumine TsÜS § 147 lg 3 ja § 154 alusel 01.01.2008 kell 00:00 ja TsÜS § 146 lg-t 1 arvestades lõppes 31.12.2010 kell 24:00. Seega on nõue 1222.99 krooni osas aegunud. Kuna teised arved olid esitatud 2008. aastal, siis nende osas nõue aegunud ei ole.

7.Lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõuete korral ei ole tegemist enam korduvate kohustustega ja seetõttu algab aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 1 järgi nõude sissenõutavaks muutumisega, kusjuures aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-95-08). Esitatud tõenditest järeldas kohus, et järelmaksulepingu ülesütlemine oli toimunud enne 22.02.2008. Kuna kostja kohustuse täitmise tähtpäeva ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, muutus hageja nõue sissenõutavaks üldises korras, milleks on mõistliku aja möödumine võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 3 ja lg 7 kolmanda lause alusel. Kohustuse täitmise ajaks saab lugeda 22.02.2008 ning sellest mõistlikult vajaliku aja möödumiseks, millal algas nõude aegumine, 10.03.2008 kell 00:00. Nõue aegus seega 09.03.2011 kell 24:00 ja järelmaksulepingu ülesütlemisest tulenev nõue mobiiltelefoni maksumuse osas 987.10 krooni on aegunud. Eeltoodust tulenevalt on aegumata nõudeid kokku 39.08 eurot (2821.60-1222.99-987.10 = 611.51 krooni).

8.27.09.2012 esitas hageja maakohtu otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtusse apellatsioonkaebuse. Apellant ei nõustunud maakohtu käsitlusega nõude

sissenõutavaks muutumise aja kohta, mille tulemusel jõudis maakohus järeldusele, et 22.12.2007 arvest tulenev nõue 1223 krooni (maakohtu põhjenduses ebatäpselt 1222.99 krooni) on aegunud. Maakohus võttis aluseks arve koostamise kuupäeva 22.12.2007, mitte aga sellel näidatud tasumise tähtpäeva 08.01.2008. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega nõude sissenõutavus peab olema seotud arve esitamisega. Arve koostamise kuupäev võib aga erineda selle esitamise kuupäevast ning maakohtu poolt ei ole tuvastatud, millisel kuupäeval oli 22.12.2007 arve vastustajale esitatud. Arvestades TsÜS § 147 lg 3 ja Riigikohtu tõlgendust sättele, omab tähtsust 22.12.2007 arvel märgitud periood, mille jooksul oli võimalik (ja oli vastustajal õigus) seda tasuda. Arve tasumise tähtpäevaks oli 08.01.2008, apellandil tekkis õigus nõuda arve tasumist alates 09.01.2008. Järelikult aegus apellandi nõue seoses 22.12.2007 koostatud arvega nr 20471314 alles 31.12.2011. Kuna apellant algatas maksekäsu kiirmenetluse 16.12.2011, ei ole arvest nr 20471314 tulenev nõue aegunud.

9.Maakohus, võttes aluseks VÕS § 82 lg-t 3 ja lg-t 7, tegi järelduse, et kohustuse täitmise ajaks saab lugeda 22.02.2008 ja nõude aegumise alguskuupäevaks 10.03.2008 ning apellandi nõue 987.10 krooni aegus 09.03.2011 kell 24:00. Apellandi ja vastustaja vahel oli 26.06.2007 sõlmitud järelmaksuleping, mis on oma olemuselt müügileping VÕS § 208 lg 1 tähenduses. Poolte kokkuleppel esitas apellant vastustajale igakuiselt koondarveid, milles olid märgitud nii tasu mobiilsideteenuse kasutamise eest kui ka järelmaksulepingust tulenevad tasumisele kuuluvad maksed. Seega oli kohustuse täitmise aeg lepingus selgelt fikseeritud ning puudub alus kohaldada VÕS § 82 lg-t 3 ja lg 7 viimast lauset. Kuna vastustaja rikkus nii liitumislepingust kui müügilepingust tulenevaid kohustusi, ütles apellant mõlemad lepingud üles ja väljastas 22.03.2008 lõpparve, mille tasumise tähtajaks oli 08.04.2008. Kuna tegemist on müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise kohustusega, mis tuli täita kindlaks kuupäevaks, siis kohaldub aegumistähtaja alguse määramisele TsÜS § 147 lg 3. Seejuures on oluline just aasta, mil nõue muutus sissenõutavaks. Kuna apellant ütles müügilepingu üles 2008, siis aegus sellest tulenev nõue 31.12.2011. Määruse põhjendused

10.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Hageja esitas maakohtusse 176.50 euro suuruse nõude. Et vaidlusaluses asjas on tegemist rahalise nõudega, mis ei ületa 2000 eurot, siis on tegemist TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjaga. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Et maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks, siis ei ole taolist luba antud.

12.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust.

13.Maakohus on asja lahendamisel lähtunud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-95-08 sisalduvatest tõlgendustest TsÜS §-dele 147 ja 154. TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega on aegumistähtaja kulgemise algus pandud sõltuvusse õigusest arvet esitada, mitte arve esitamisest ega selle kättesaamisest. Selliselt väldib seadus võlausaldaja poolt aegumistähtaja kunstlikku edasilükkamist arve esitamisega viivitades ja hoiab aegumise kontekstis ära vaidluse arve kättesaamise asja üle. Teenuste eest perioodil 23.11.2007 kuni 22.12.2007 tekkis võlausaldajal õigus esitada arve alates 22.12.2007 (järeldub võlausaldaja praktikast, mille kohaselt kannavad kõik arved (t lk 28-37) arveldusperioodi viimast kuupäeva). Seega jõudis maakohus õigesti järeldusele, et 22.12.2007 kuupäeva kandva arvega seonduv hageja nõue aegus 31.12.2010 kell

14.Samuti asus maakohus õigesti seisukohale, et kõik järelmaksulepingust tulenevad nõuded muutusid sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega ning siis ei olnud enam tegemist korduvate kohustustega, mille aegumisele laieneks TsÜS § 154. Ka ei olnud peale seda tegemist arvete esitamisega sissenõutavateks muutunud nõuetega, millele laieneks TsÜS § 147 lg 3. Ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõude aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega vastavalt sama sätte lg-le 1. Apellant ei ole ka kaebuses toonud esile ülesütlemise tulemusena järelmaksulepingu lõppemise täpset aega, kuid sõltumata sellest, kas selleks võtta 22.02.2008 (arve kuupäev, millest lähtus maakohus) või 22.03.2008 (arve kuupäev, millest lähtub apellant), aegus osamaksete nõue hiljemalt 23.03.2011 kell 00.00. Hageja esitas avalduse maksekäsumenetluses aga alles 16.12.2011.

15.Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.

Ulvi Loonurm

Malle Seppik

Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

07.09.20262-26-115507/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

07.09.20262-26-113435/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja