Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

P. Kongo esitas 27.12.2011 kohtule määruskaebuse, milles taotles 02. detsembri 2011 kohtumääruse tühistamist, määruskaebuse läbivaatamist ringkonnakohtus avalikul istungil kaebaja ja vastustaja osavõtul, kohtutäitur A. Kolsari kuritahtluse tuvastamist täitemenetluse sildi all P. Kongolt pensioniraha röövimise, ametiseisundi kuritarvitamise, kelmuse, omastamise ja omakasu tunnustel ning põhiseaduse § 25 alusel P. Kongole õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks 1 585 krooni väljamõistmist, millele lisandub viivis 0,5% iga viivitatud päeva eest palgaseaduse analoogia alusel, ja mittevaralise kahju hüvitamiseks 5 000 euro väljamõistmist, lisades väljamõistetavatele summadele üksikisiku tulumaksu. Tartu Maakohus keeldus 17. veebruari 2012 määrusega P. Kongo määruskaebust Tartu Maakohtu 02.12.2011 määruse peale menetlusse võtmast ning jättis P. Kongo taotluse menetlusabi saamiseks riigilõivust vabastamise ja riigi õigusabi andmise näol läbi vaatamata. P. Kongo esitas 22.03.2012 kohtule määruskaebuse, milles palub tunnistada Tartu Maakohtu

MAAKOHTU LAHEND

esitatud majandusliku seisundi teatisest ja lisatud pensionitunnistuse koopiast on võimalik aru saada, et P. Kongo sissetulekuks on riiklik pension 266,66 eurot ning see kulub vältimatute püsikulutuste katmiseks. Seega esinevad jätkuvalt majanduslikud eeldused menetlusabi saamiseks, kuid kohtu hinnangul ei ole P. Kongo määruskaebusel eduväljavaateid. Avaldaja taotletud eesmärki – saada tagasi täitemenetluse käigus 23.07.2007 riiklikust pensionist kinnipidamise akti alusel tema pensionist ebaseaduslikult kinnipeetud summa – ei ole võimalik saavutada käesolevas hagita menetluses. Kohus on nii 02.12.2011 kui ka 17.02.2012 määruses selgitanud, et hagita menetluses ei ole võimalik lahendada kahju hüvitamise nõuet kohtutäituri vastu. Sellised nõuded lahendatakse hagimenetluses. Seega on avaldajal võimalik lihtsamalt ja kiiremalt oma eesmärk saavutada, esitades hagi kas kohtutäituri või sissenõudja vastu (juhul, kui kinnipeetud summad on sissenõudjale üle kantud). Kohus ei pidanud võimalikuks rahuldada P. Kongo taotlust riigi õigusabi saamiseks, kuivõrd menetluses on talle juba riigi õigusabi korras esindaja määratud. Vastavalt RÕS § 17 lg-le 3 laieneb kohtumenetluses menetlusosalisena riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile ka samas asjas tehtud kohtulahendi edasikaebamise ja sundtäitmise menetlusele. Seega on 23.09.2009 määrusega P. Kongole riigi õigusabi osutajaks määratud vandeadvokaat M. Priks volitatud avaldajat esindama kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel. Esindaja on selgitanud P. Kongole, et tema ei näe alust kohtumääruse vaidlustamiseks (tl 65). Kui puudub protsessuaalne võimalus riigi õigusabi saaja huvide kaitseks tema poolt taotletud viisil, piirdubki riigi õigusabi osutamine RÕS § 19 lg 1 kohaselt sellega, et advokaat põhjendab kirjalikult nimetatud asjaolusid riigi õigusabi saajale. Eeltoodu ei anna alust P. Kongole samas menetluses teistkordselt riigi õigusabi andmiseks. Kuna P. Kongo poolt 22.03.2012 esitatud määruskaebusel on puudus, mida on võimalik kõrvaldada, määrab kohus TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaja puuduse kõrvaldamiseks – riigilõivu tasumiseks – kuni 11.05.2012 ja jätab määruskaebuse seniks käiguta.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.