Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

ASJAOLUD

MAAKOHTU LAHEND

kohtule teada, et avaldaja on tegelikult asja eelneva kohtuvälise lahendamise korrast kinni pidanud. Kohus sai sellest asjaolust teada pärast 11.01.2008. a kohtumääruse tegemist, kui 23.04.2008. a saabus Tartu Maakohtu Põlva kohtumajja tema määruskaebus kohtu 11.01.2008. a määrusele. Alles nimetatud määruskaebusele oli P. Kongo lisanud kohtutäitur Aive Kolsari 10.09.2007. a otsuse P. Kongo 03.08.2007. a esitatud kaebusele, samuti riiklikust pensionist kinnipidamise aktid. Seega ei olnud 11.01.2008. a kohtumäärus põhjendatud osas, milles kohus põhjendas P. Kongo kaebuse menetlusse võtmisest keeldumist seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud korrast kinni pidamata jätmisega. Samas oli P. Kongo kaebuselt tasumata ka riigilõiv, mistõttu oli 11.01.2008. a määrus osaliselt põhjendatud. Määruskaebuses on avaldaja taotlenud ka möödalastud menetlustähtaja (käesoleval juhul kohtu 30.10.2007. a määruses antud tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks) ennistamist TsMS § 67 alusel. Kohus oli seisukohal, et kuigi möödalastud menetlustähtaja ennistamise taotlus on formaalselt esitatud hiljem, kui 6 kuu möödumisel alates möödalastud tähtaja lõppemisest, s.o. 17.11.2007. a, tuleb antud juhul tähtaeg siiski ennistada. Kohus arvestas, et P. Kongo on vastavalt TsMS § 68 lg-le 2 toimingud, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse, enne 6 kuu möödumist möödalastud tähtajast ära teinud. 18.04.2008. a on ta esitanud Tallinna Ringkonnakohtu kantselei kaudu Tartu Ringkonnakohtule koos määruskaebusega 11.01.2008. a määrusele dokumendid, mis tõendasid kaebuse aluseks olevaid asjaolusid ning taotlenud määruskaebuses ka riigi menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamise näol nii kaebuse kui määruskaebuse esitamisel. Kohus on andnud P. Kongole riigi menetlusabi ja õigusabi pärast tema poolt nimetatud taotlustega seonduvate puuduste kõrvaldamist 23.01.2009. a. Kohus leidis, et määruskaebuse esitaja põhjendus, et P. Kongo isikuna, kellel puuduvad õigusteadmised, ei osanud samaaegselt menetlustoimingute tegemisega esitada ka taotlust möödalastud tähtaja ennistamiseks, on õigustatud. Kohus pidas põhjendatuks ka P. Kongo vabastamist riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel kohtutäituri tegevusele asjaoludel, millistel kohus on avaldajale andnud menetlusabi 23.01.2009. a määrusega. Seega ei esine enam takistusi P. Kongo kaebuse kohtutäitur A. Kolsari 10.09.2007. a otsusele ja tegevusele täiteasjades nr 170/2002/7641 ja 170/2002/7643 läbivaatamiseks, mistõttu võttis kohus P. Kongo kaebuse menetlusse ulatuses, milles määruskaebuses on seda taotletud (arvestades loobumist esialgses kaebuses esitatud nõuetest peatada täitemenetlus, teha võetus kohtutäituri büroodes, kontrollida Põlva kohtutäitur Aive Kolsari ametipädevust ning alustada tema suhtes kriminaalmenetlust). Kohus on saatnud kohtutäiturile 16.02.2009. a P. Kongo esindaja poolt esitatud määruskaebuse ja andnud tähtaja määruskaebuse puntidele 9-13 vastamiseks hiljemalt 17.08.2009. a. Nimetatud punktid käsitlevad avaldaja nõudeid, milliste osas ta soovib kaebuse menetlemist kohtus (kohtutäituri otsuse ja tegevuse seadusevastasus). Kohtutäituri büroos on määruskaebus kätte saadud 22.06.2009. a. Kohtutäitur ei ole kohtu poolt antud tähtajaks kohtule vastanud, kohtutäituri büroost on kohtule vaid teatatud, et täiteasjades nr 170/2002/7641 ja 170/2002/7643 on täitemenetlus lõpetatud seoses nõude täitmise aegumisega vastavalt 25.09.2008. a ja 24.03.2009. a. Kohus oli seisukohal, et kohtutäitur Aive Kolsari poolt 23.07.2007. a koostatud Pait Kongo riiklikust pensionist kinnipidamise aktidega (tl. 22, 23) on rikutud võlgniku õigusi. Vastavalt TMS § 131 lg-le 1 punktile 10 ei saa pöörata sissenõuet riiklikule pensionile seaduses

sätestatud ulatuses. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 47 lg 3 kohaselt võib täitemenetluses täitmisele kuuluvate lahendite alusel kinni pidada kuni 50% riiklikust pensionist, kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50% rahvapensioni määrast. Kuid lisaks osundatud sättele tuleb riiklikust pensionist kinnipidamise korral arvestada ka TMS § 132 lõikega 1, mille kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Riigikohus on 07.06.2007. a lahendis nr. 3-2-1-68-07 osundanud, et võlgniku sissetulekutele sissenõude pööramiseks tuleb alati kindlaks teha võlgniku kõik sissetulekud ning nende suurus kokku. Riiklikule pensionile võib sissenõude pöörata RPKS § 47 lõikes 3 toodud ulatuses üksnes juhul, kui pensionäri ülejäänud sissetulekud vastavad TMS § 132 lõikes 12 toodud alammäärale. Kohtutäitur on P. Kongo riiklikust pensionist kinnipidamise aktides osundanud küll RPKS § 47 lõikes 3 toodud piirangule, kuid jätnud tähelepanuta asjaolu, et P. Kongo pension võib mitte ületada palga alammäära. Samuti on jätnud kohtutäitur tähelepanuta asjaolu, et P. Kongo suhtes täitmisel olevad nõuded võivad olla aegunud ega ole selgitanud võlgnikule tema õigust taotleda aegumise kohaldamist. Seda on võlgnikule selgitatud küll P. Kongo 03.08.2007. a kaebuse lahendamisel tehtud kohtutäituri otsuses 10.09.2007. a (tl.18-20), aga selleks ajaks olid riiklikust pensionist kinnipidamise aktid koostatud. Kohtutäitur on kaebuse lahendamise käigus 05.09.2007. a peatanud TMS § 46 lg 2 p 1 alusel kaebuse esitaja riiklikust pensionist kinnipidamised, mistõttu pärast seda ei ole P. Kongo õiguste rikkumist kaebuses esitatud asjaoludel enam toimuda saanud. Täitemenetluse peatamise ajaks oli kaebuse kohaselt P. Kongo sissetulekust (pension 2920 krooni), mis oli väiksem kui kehtiv palga alammäär (2007. a 3600 krooni) peetud kinni seadusevastaselt 1460 krooni. Kaebuse esitaja taotles nimetatud summa kohtutäitur A. Kolsarilt väljamõistmist ja temale tagastamist. Kaebuse esitaja leidis, et kohtutäitur on oma ametikohustusi süüliselt rikkunud ja seetõttu vastutab kohtutäituri seaduse § 6 lg 1 alusel. Kohus leidis, et osundatud sättest tuleneb küll kohtutäituri vastutus oma ametikohustuste süülise rikkumise eest, kuid sel alusel ei ole võimalik kahju hüvitamise nõuet läbi vaadata hagita menetluses kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitatud kaebuse menetlemisel hagita menetluses. Kohtutäituri seaduse § 6 lg 3 kohaselt vastutab kohtutäitur kui avaliku võimu kandja riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kahju hüvitamise nõue vaadatakse läbi hagimenetluses maakohtus. Riigikohtu 04.03.2008. a kohtulahendis nr 3-2-1-3-08 on aga märgitud, et kui TsMS § 132 lõikes 1 sätestatuga vastuolus olev arestimine selgub tagantjärele, ei saa juba sissenõudjale ülekantud summade tagastamist nõuda kahju hüvitamise korras kohtutäiturilt, vaid sissenõudjalt alusetu rikastumise sätete alusel. Seega ei ole kohtul pädevust kaebuse menetlemise käigus võtta seisukohta alusetult arestitud summa kohtutäiturilt väljamõistmise ning Pait Kongole tagastamise osas.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

VASTUSTAJA SEISUKOHT

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Määruskaebuse esitaja palub määruskaebuses hüvitada temale tekkinud mittevaraline kahju summas 5000 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaebust ei saa esitada nõude osas, mida ei ole maakohtule riigivastutuse seaduse alusel esitatud. Kohtutäituri seaduse § 9 lg 1 kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kahju hüvitamise nõue vaadatakse läbi hagimenetluses maakohtus. Kuna P. Kongo ei esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõuet maakohtule riigivastutuse seaduse alusel, ei saa P. Kongo nõuda mittevaralise kahju hüvitamist määruskaebusmenetluses.

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.