5.Vabastada pankrotihaldur Tarvo Lindma Osaühingu NI(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest pärast Osaühingu NI(pankrotis) kustutamist Harju Maakohtu registriosakonna äriregistrist.
6.Määrata Osaühingu NI(pankrotis) dokumentide hoidjaks RR(isikukood XXX).
7.Saata käesolev kohtumäärus Harju Maakohtu registriosakonnale.
8.Avaldada teade Osaühingu NI (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest PankrS § 164 lg 1 alusel võlgnik. PankrS § 164 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada kaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Pankrotihalduri aruanne Harju Maakohus kuulutas 21.02.2011 määrusega välja Osaühingu NI pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Tarvo Lindma. Osaühingu NI (pankrotis) pankrotihaldur esitas 27.06.2012 kohtule kinnitamiseks lõpparuande:
1.Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta
1.1.Pankroti väljakuulutamise seisuga (s.o. 21.02.2011.a) olid võlgnikul alljärgnevad varad:
1.1.1.Pangakontodel rahalised vahendid kokku 3 957,51 eurot;
1.1.2.Mõtteline osa Tallinnas XXXasuvast hoonestusõigusest (registriosa nr. XXX) koos hoonestusõiguse üürilepingu alusel üürniku kasutusse antud mööbli ja kontoriseadmetega;
1.1.4.Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontol 2 868,13 eurot.
1.2.Pankrotimenetluse käigus on laekunud võlgnikule järgmised rahalised vahendid:
1.2.1.Pankrotivaraks oleva 1⁄2 mõttelise osa Tallinnas XXXasuva hoonestusõiguse (koos päraldistega) müügist pankrotimenetluses on laekunud 785 000 eurot.
1.2.2.Võlgniku võlgnikelt (üürnikud) on pankrotimenetluse ajal laekunud 29 346,33 eurot (ilma käibemaksuta summa).
1.2.3.Maksu- ja Tolliamet on tagastanud 1 774,50 eurot.
1.2.4.Pangakontode intressidena on laekunud 1 114,82 eurot.
1.2.5.Pankrotihalduri poolt pankrotitoimkonna nõusolekul hoonestusõiguse tasu jooksvaks maksmiseks AS-st SEB Pank võetud laen summas 17 500 eurot. Kokku on seega võlgnikule laekunud pankrotimenetluse käigus ja tulemusena 834 735,65 eurot.
1.3.Käesoleval hetkel on võlgnikul rahalisi vahendeid pangakontodel kokku 776 629,75 eurot.
2.Andmed PankrS §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta
2.1.Vara välistamisest ja tagasivõitmisest tulenevaid väljamakseid tehtud ei ole.
2.2.Kuna võlgnik on juriidiline isik, siis elatise makseid tehtud ei ole.
2.3.Massikohustustena on kantud järgmised kulud (tehtud väljamaksed): a) Pankrotivara müügiga seotud kulud (kuulutuste avaldamised, vara hindamised jms.) 1 470,15 eurot (ilma käibemaksuta); b) Pankrotivara haldamisega ja valitsemisega seotud kulud (kindlustuskulud) – 436,38 eurot; c) Riiklikud maksud pankrotimenetluse ajal (sh. käibemaks, tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks) – 3 696,09 eurot; d) Töölepingu ja selle lõpetamisega seotud kulud (v.a. maksud) – 3 006,82 eurot; e) Hoonestusõiguse tasu - 34 627,36 eurot;
f) Pankrotihalduri poolt pankrotitoimkonna nõusolekul hoonestusõiguse tasu jooksvaks maksmiseks AS-st SEB Pank võetud laenu tagastamine – 17 500 eurot. Kokku kantud massikohustusena: 60 736,80 eurot.
2.4.Pankrotimenetluse kuludena on kantud järgmised kulud: a) Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis (vastavalt 21.02.2011.a. kohtumäärusele) – 1 565,17 eurot (ilma maksudeta). b) Pankrotimenetluse teadete avaldamisega seotud kulud – 25,56 eurot. Kokku kantud menetluskuludena: 1 590,73 eurot. Kokku on tehtud § 146 alusel väljamakseid summas 62 327,53 eurot.
2.5.Pankrotimenetluse kuludena kuuluvad kandmisele järgmised kulud (hetkel väljamaksed tegemata): a) Pankrotitoimkonna liikmete tasud: Pankrotitoimkonna liikme tasu suuruseks kogu pankrotimenetluse perioodi eest (s.o. ca 15,5 kuud käesoleva hetke seisuga) on kokku 5-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär (vastavalt võlausaldajate üldkoosoleku 26.06.2012.a. otsusele); s.o 1 390,10 eurot (bruto) x 3 pankrotitoimkonna liiget = 4 170,30 eurot. Nimetatud summale lisandub sotsiaalmaks 1 376,20 eurot. Kuna 1 toimkonna liige on esitanud avalduse tasust loobumise kohta, siis moodustavad toimkonna liikmete tasudeks väljamakstavad summad koos maksudega kokku 3 697,67 eurot. b) Pankrotihalduri tasu: Pankrotihalduri tasu suuruseks on 32 500 eurot, milline summa on väiksem PankrS §-s 651 lg 2 sätestatud ülemmäärast, võttes arvestuse aluseks lõpparuande punktides 1.2.1.-1.2.4. toodud summa. Nimetatud summale lisandub sotsiaalmaks 10 725 eurot. Kokku moodustab halduri tasu koos maksudega 43 225 eurot. c) Bürookulud (sh. raamatupidamise korraldamine) kogu pankrotiperioodi eest kokku – 3 500 eurot, millele lisandub käibemaks (700 eurot), seega kokku 4 200,00 eurot. Kokku kuulub PankrS § 146 alusel täiendavalt kandmisele: 51 122,67 eurot.
2.6.Kokku moodustavad PankrS § 146 lg 1 alusel tehtud ja tegemisele kuuluvad ning veel tegemata väljamaksed 62 327,53 + 51 122,67 = 113 450,20 eurot, millest välja maksmata on lõpparuande esitamise seisuga 51 122,67 eurot.
3.Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta
3.1.Jaotiste alusel jääb pärast PankrS § 146 alusel kõigi väljamaksete tegemist võlausaldajatele välja maksmiseks kokku 776 629,75 eurot (lõpparuande koostamise ajal olemasolev summa) – 51 122,67 eurot (PankrS § 146 välja maksmisele kuuluvad, kuid veel välja maksmata summad) = 725 507,08 eurot.
1.rahuldamisjärgu nõude rahuldamine (§ 153 lg 1 p 1):
3.2.Pandieseme müügist saadi 785 000 eurot. AS-le SEB Pank kuulub 1. rahuldamisjärgu (pandiga tagatud) nõue summas 1 980 914,93 eurot. Täiendavalt on 1. rahuldamisjärgu nõudena (kohtuliku hüpoteegiga tagatud) kaitstud ISnõue summas 58 103,36 eurot. Kuna AS SEB Pank nõuet tagav hüpoteek oli 1. järjekohal ning ISnõuet tagav kohtulik hüpoteek 2. järjekohal, siis arvestades pandieseme müügist saadud summat ning 1. järjekoha hüpoteegiga tagatava nõude suurust, saab pandieseme müügist saadud raha arvel rahuldada üksnes AS SEB Pank nõuet (PankrS § 153 lg 3).
3.3.Kuna muud müüdavat pankrotivara võlgnikul ei olnud, siis tuleb PankrS § 153 lg 2 kohaselt arvata PankrS § 146 lg 1 nimetatud väljamaksed (s.o. 113 450,20 eurot) täies ulatuses maha pandieseme müügist saadud summast (summa ei ületa PankrS §-s 153 lg 2 sätestatud proportsiooni). Seega kuulub 1. rahuldamisjärgu nõude alusel AS-le SEB Pank väljamaksmisele 671 549,80 eurot. Nimetatud summa on AS-le SEB Pank lõpparuande kohtule esitamise ajaks täies ulatuses välja makstud.
2.rahuldamisjärgu nõuete rahuldamine:
3.4.Pärast 1. rahuldamisjärgu nõude täies ulatuses väljamaksmist ning PankrS §-s 146 sätestatud väljamaksete tegemist jääb 2. rahuldamisjärgus jaotamiseks kokku 53 957,28 eurot (= 105 079,95 eurot (kokku alles olev raha pärast eesõigusnõude täitmist) – 51 122,67 eurot (PankrS § 146 lg.1 alusel väljamaksmisele kuuluv, kuid lõpparuande esitamise seisuga kandmata summa)). Vastavalt kohtu poolt kinnitatud jaotisele kuuluvad 2. rahuldamisjärgus rahuldamisele nõuded alljärgnevalt: XXX Lõpparuande kohtule esitamise seisuga on kõik eeltoodud väljamaksed võlausaldajatele täies ulatuses tehtud.
4.Andmed pandieseme müügist saadu kohta Pandiga tagatud vara müügist laekusid järgmised vahendid: 1⁄2 mõtteline osa Tallinnas XXX asuva hoonestusõiguse (koos päraldistega) müügist 785 000 eurot.
5.Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Kogu võlgniku pankrotivara on müüdud ning võlgnikul ei ole teistelt isikutelt täiendavat vara saada.
6.Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotivara valitsemisel on pankrotihaldur teostanud järgmisi toiminguid: 1) Pankrotivara hulka kuuluva hoonestusõiguse kaudse valduse teostamine; 2) Pankrotivara hulka kuuluva hoonestusõiguse oluliseks osaks oleva hoone ja selle juurde kuuluva maatükiga seotud lepingute täitmise korraldamine; 3) Läbirääkimiste pidamine hoonestusõiguse üürnikega; 4) Läbirääkimiste pidamine kinnistu omanikuga ja hoonestusõiguse lepingu täitmise korraldamine; 5) Võlgniku töötajaga töösuhte lõpetamisega seoses läbirääkimiste pidamine ja töösuhte lõpetamise korraldamine; 6) Pankrotivara müügi ettevalmistamine ja korraldamine (sh. vara hindamine, korduvate enampakkumiste läbiviimine, suhtlemine vara ostmisest huvitatud isikutega, enampakkumise järgselt hoonestusõiguse võõrandamise tehingu lõpule viimise korraldamine); 7) Võlgniku igapäevase juhtimise (eelkõige raamatupidamise) korraldamine, sealhulgas võlgniku raamatupidamise ülevõtmine ja dokumentatsiooni korrastamine ja analüüs; 8) Võlgniku pankrotivara hulka kuulunud nõuete ja võlgnike analüüs, süstematiseerimine ja hindamine ning suhtlemine võlgnikega nõuete sissenõudmiseks;
9) 10) 11)
Läbirääkimised maksuhalduriga maksu ettemaksu tagastamise osas ning jooksvate arvelduste maksustamise küsimuses; Võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute sooritamine, sealhulgas suhtlemine võlgnikuga, võlausaldajatega, pankrotitoimkonna liikmetega; Võlgniku kehtivate lepingute lõpetamise korraldamine (sh. liisinglepingu lõpetamise korraldamine ja sellega seonduvad läbirääkimised; pankrotivara välistamisega seotud läbirääkimised).
7.Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Võlausaldajate tunnustatud nõuete alusel on võlausaldajatel jäänud saamata alljärgnevad summad: XXX
8.Andmed pankrotimenetluses esitatud ja kavatsetavate hagide läbivaatamise kohta Pankrotihaldur ei ole pankrotimenetluses esitanud hagisid ning ei kavatse hagisid esitada, kuna kõik õiguslikud küsimused on suudetud lahendada läbirääkimiste ja kokkulepete teel ning kohtusse hagiga pöördumiseks on puudunud ja puudub vajadus.
9.Andmed kohtukulude ja halduri tehtud vajalike kulutuste kohta Haldur on pankrotimenetlusega seoses osalenud kohtumenetlustes, milles vaadati läbi võlausaldaja ISvastuväidet ja määruskaebust jaotusettepaneku kinnitamise kohta. Kohtumenetlus toimus kõigis kolmes kohtuastmes ning sellega seoses haldur eraldi kohtukulusid kandnud ei ole ning need kulud on halduri poolt loetud täies ulatuses kaetuks halduri tasu ja bürookulude summadega. Halduri poolt tehtud muud vajalikud kulutused on kajastatud käesolevas aruandes ning koosnevad bürookuludest (sh. kuludest raamatupidamisteenustele). Bürookulud koosnevad pankrotimenetluse igapäevase korraldamisega seotud bürookuludest (sh. paberi jm. kontoritarvete, bürootehnika, koopiate, kommunikatsioonivahendite, transpordi, ruumide kasutamise jmt. kuludest), mille aluseks on võetud arvestuslik igakuine tavapärane kogukulu summas 500,00 eurot, millele lisandub käibemaks ning mida on arvestatud kokku 7 kuu ulatuses (kogu menetlus on kestnud käesolevaks hetkeks ca 15,5 kuud). Nimetatud summaga loetakse kaetuks kõik bürookulud kogu pankrotimenetluse perioodi eest s.o. alates pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni. Eeltoodud kulud olid vajalikud ja vältimatud pankrotimenetluse läbiviimiseks.
10.Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Pankrotimenetluse läbiviimisel omasid märkimisväärset tähtsust muuhulgas alljärgnevad asjaolud, mis mõjutasid ka pankrotimenetluse läbiviimisega seonduvat töömahtu ja ajakulu: 1) Pankrotivara koosnes hoonestusõigusest. Kuivõrd hoonestusõiguse tasu osas oli võlgnikul tekkinud märkimisväärne võlgnevus kinnistu omaniku ees (pankrotiavalduse alus), siis oli kinnistu omanik teatanud oma kavatsusest hoonestusõiguse lepingu alusel hoonestusõigus lõpetada, kui võlgnevust ei tasuta. Kuivõrd hoonestusõigus oli võlgniku ainsaks varaks, siis oleks hoonestusõiguse lõppemise korral jäänud võlgnik varatuks ning selle tulemusena oleks ära langenud võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks mistahes ulatuses ning ka pankrotimenetluse kulude kandmiseks. Seetõttu oli äärmiselt oluline, et hoonestusõigus ei lõppeks ning säiliks pankrotivarana. Tekkinud olukord oli õiguslikus mõttes keeruline ning vajas võimaliku kahju ärahoidmiseks kiiret lahendamist. Õigusliku analüüsi tulemusena jõudis haldur järeldusele, et
hoonestusõiguse lõpetamine kinnistu omaniku algatusel ei ole võimalik enne pankroti välja kuulutamist tekkinud võlgnevuse alusel, kuid on võimalik pankrotimenetluse ajal tekkiva võlgnevuse tõttu. Kuna pankrotipesas puudusid vahendid pankrotimenetluse perioodi eest hoonestusõiguse tasu tasumiseks (võlgniku võlglased ei olnud oma kohustusi nõuetekohaselt tähtaegselt täitnud), oli tekkinud olukorra ning kahju tekkimise vältimise ainsaks võimaluseks pankrotipesa poolt laenu võtmine hoonestusõiguse tasu jooksvaks tasumiseks. Võlgniku suurim võlausaldaja AS SEB Pank andis võlgnikule 17 500 eurot sihtotstarbelist laenu ning selle arvel õnnestus vältida hoonestusõiguse lõppemist ja tagada pankrotivara säilimine. 2) Õiguslikult komplitseeritud oli ka olukord seoses hoonestusõigusel lasuva reaalkoormatisega ning selle kustutamisega pankrotivara müümise tagajärjel, kuid hoonestusõiguse enampakkumisel müügiga ja selle tehingu vormistamisega leidis ka nimetatud küsimus õiguslikult korrektse lahenduse. Oluline on siinjuures märkida, et hoonestusõiguse omandas enampakkumisel kinnistu omanikuga seotud äriühing, mistõttu on alates hoonestusõiguse võõrandamisest kinnistu ja hoonestusõigus vastavalt otseselt ja kaudselt sama isiku kontrolli all. 3) Eeltoodud asjaolud, samuti asjaolu, et võõrandati 1⁄2 mõttelist osa hoonestusõigusest, ning kinnistu omaniku poolt esitatud hoonestusõiguse lõpetamise hoiatus tegid pankrotivara võõrandamise tavapärasest keerulisemaks, kuivõrd õiguslik ebakindlus vähendas oluliselt ostuhuvi ja mõjutas ka tõenäoliselt ostuhinda. 4) Neljas oluline käesolevat pankrotimenetlust puudutav asjaolu seondub jaotusettepaneku kinnitamisega. Nimetatud probleem on osaliselt kaudselt seotud eeltoodud asjaoludega. Halduri jaotusettepaneku kohaselt oli kinnistu omanikust võlausaldaja hoonestusõiguse tasu nõue perioodi eest enne pankroti välja kuulutamist käsitletav nn. tavanõudena. Võlausaldaja aga leidis, et kuna haldur asus pankrotimenetluse ajal hoonestusõiguse tasu maksma, siis võttis haldur sellega kogu hoonestusõiguse lepingu täitmiseks ning sellega muutus enne pankroti välja kuulutamist tekkinud hoonestusõiguse tasu võlgnevus massivõlaks. Seetõttu vaidlustas võlausaldaja jaotusettepaneku, esitades sellele vastuväite. Maakohus vastuväidet ei rahuldanud ning kinnitas jaotusettepaneku. Võlausaldaja vaidlustas maakohtu määruse ringkonnakohtus, mis jättis kaebuse rahuldamata. Seejärel vaidlustas võlausaldaja ringkonnakohtu määruse ning Riigikohus otsustas kaebuse menetlusse võtta. Riigikohus kinnitas oma määruses halduri ja madalama astmete kohtute seisukohtade õigsust ning leidis, et kestvuslepingust enne pankroti välja kuulutamist tekkinud võlgnevus ei ole massikohustus sõltumata sellest, kas haldur täidab kestvuslepingu jooksvaid pankrotimenetluse aegseid kohustusi. 5) Märkimist väärib ka asjaolu, et võlgnik vaidlustas algselt pankroti välja kuulutamise, kuid loobus hiljem vaidlustamisest.
11.Hinnang juhtkonna tegevusele võlgniku juhtimisel, maksejõuetuse põhjused ja võlgniku vastuväited nõuetele Võlgniku majandustegevus seisnes võlgnikule kuuluva Tallinnas XXXasuva ning võlgnikule kuuluva 1⁄2 mõttelise osa hoonestusõigusest üürileandmises hotelli (OÜ AH) ja kosmeetikatoodete maaletooja (OÜ PB) tegevuseks. Seega oli võlgniku ainsaks tuluallikaks üüritulu hoonestusõiguse oluliseks osaks oleva hoone üürile andmisest. Saadava üüritulu arvel täitis võlgnik kuni pankroti välja kuulutamiseni oma kohustusi hoone ehitamiseks võetud laenude tagasimakseteks ning hoonestusõiguse tasu tasumiseks. Kahjuks ei võimaldanud võlgniku tulud katta hotellihoone ehitamiseks võetud laenusid ega hoonestusõiguse tasu. Haldur leiab, et võlgniku suutmatus kohustusi täita oli peamiselt tingitud üldisest majandusolukorra muutumisest ning võlgniku ja kinnistu omaniku vahelistest erimeelsustest hoonestusõiguse tasu suuruse osas. Võlgniku poolt tehti hoonestusõiguse arendamiseks
eeringud üldise majandustõusu perioodil ning majanduslanguse tingimustes tehtud eeringute väärtus oluliselt langes, kuid kuna eeringud tehti võõrkapitali arvel, ei olnud kohustuste ja varade väärtuse vahekord enam tasakaalus. Samuti ei võimaldanud üldine majandusolukorra halvenemine teenida tehtud eeringutelt tulu mahus, mis võimaldaks katta eeringuteks tehtud kulutusi (sh. teenindada võetud laenusid) ning jooksvaid kulusid. Üldise majandusliku olukorra foonil mõjutasid halduri hinnangul maksejõuetuse tekkimist peamiselt 2 asjaolu: 1) Võlgniku ja kinnistu omaniku vahel olid erimeelsused hoonestusõiguse tasu osas, mis tõi kaasa muuhulgas vahekohtumenetluse, milles tuvastati kinnistu omaniku seisukohtade õigsus ning millega kinnitati võlgniku hoonestusõiguse tasu võlgnevust. 2) Hotellihoone oli antud üürile (2005.a.) tingimustel, mille kohaselt koosnes üür fikseeritud põhitasu osast ning käibel põhinevast lisatasu osast. Kuna majanduslanguse tõttu majutusettevõtete käibed oluliselt langesid (vähenes oluliselt majutusteenuse nõudlus), langes sisuliselt ära käibepõhine üüri osa ning seetõttu ei andnud üürileping võlgnikule loodetud tulu. Haldur leiab, et eeltoodud asjaolusid ei olnud võimalik võlgnikul ette näha ega ära hoida. Haldur on seisukohal, et võlgniku maksjõuetuse tekkimine oli peamiselt tingitud üldisest majandusolukorra muutumisest (majanduslangusest), millega kaasnes võlgniku tulude oluline vähenemine ning pingelised suhted kinnistu omanikuga. Selle tulemusena ei suutnud võlgnik oma kohustusi täita ning majandustsükli tõusuperioodil tehtud eeringuid tagasi teenida. Haldur ei ole kõiki asjaolusid ja dokumente analüüsides tuvastanud, et võlgniku juhatus oleks võlgniku tegevuse juhtimisel ja äriplaani elluviimisel teinud juhtimisvigasid või sooritanud kuritegusid (sh. pankrotikuritegusid). Seetõttu pole haldur ka kuriteoteadet kriminaalmenetluse alustamiseks esitanud. Võlgnik ühelegi nõudele käesolevas pankrotimenetluses vastuväiteid esitanud ei ole.
12.Halduri tasu määramise ja halduri kulutuste kinnitamine Arvestades lõpparuandes (sh. punktis 10) kirjeldatud asjaolusid ja sellest lähtuvat pankrotimenetluse mahtu ning halduri kvalifikatsiooni vandeadvokaadina (halduril puudus vajadus õigusabi teenuste ostmiseks täiendavate kulude tegemiseks) leian, et käesolevas asjas on põhjendatud halduri tasu suuruseks 32 500 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ning see on madalam PankrS §-s 651 lg 2 sätestatud piirmäärast. Eelnevast tulenevalt palub haldur kohtul määrata halduri brutotasuks kokku 32 500 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 10 725 eurot (kokku 43 225 eurot). Arvestades lõpparuande punktis 9 selgitatut, palub haldur kinnitada halduri kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutustena (bürookuludena) kokku summa 4 200 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud Osaühingu NI(pankrotis) lõpparuandega, leiab, et see kuulub kinnitamisele. Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 163 lg 1 kohaselt avaldab haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles on andmed, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda, samuti selgitus, et lõpparuandele võib esitada vastuväite, lg 1 alusel vastuväite lõpparuandele võivad võlausaldajad esitada kohtule 10 päeva jooksul pankrotiseaduse § 163 lg 1 nimetatud teate avaldamisest. Teade lõpparuandega tutvumise kohta ilmus 28.06.2012 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole.
Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Samuti nõustub kohus lõpparuandes toodud pankrotihalduri hinnanguga, mille kohaselt ei ole Osaühingu NI(pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga pankrotiseaduse tähenduses. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses. Osaühingu NI(pankrotis) pankrotimenetluses on võlausaldajatel tunnustatud nõude osas jäänud raha saamata järgmiselt: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu – 3 167,90 eurot; OÜ AI– 94 682,56 eurot; AS SEB Pank – 1 267 049,73 eurot; IS– 188 706,59 eurot; OÜ SK – 23 504,15 eurot; RP– 7 279,59 eurot; SLD OÜ – 39,45 eurot. Lõpparuandest ei nähtu, et võlgnik oleks nimetatud nõuetele vastuväite esitanud. Seega on käesolev kohtumäärus kooskõlas PankrS §-ga 168 nimetatud nõuete osas täitedokumendiks. Vastavalt PankrS § 65 lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. PankrS § 65 lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu pankrotiseaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Haldur palub määrata pankrotihalduri tasuks 32 500 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 10 725 eurot (kokku 43 225 eurot). Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, pankrotihalduri aruandega ja taotlusega tasu määramiseks ning selle arvestusega ja võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamusega, leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotihalduri tasu määramise kohta on põhjendatud. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu 32 500 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 10 725 eurot, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Taotletav tasu on kooskõlas PankrS §-is 651 sätestatud piirmääradega. PankrS § 66 lg 3 alusel kontrollib kohus jaotusettepaneku ja lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab et halduri tehtud kulutused summas 4 200 eurot (sisaldab käibemaksu) on põhjendatud ja vajalikud ning tuleb kinnitada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt tuleb lõppenud juriidilise isiku dokumendid anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et vastavalt pankrotihalduri taotlusele tuleb Osaühingu NI (pankrotis) dokumendid anda RR (isikukood RRR) vastutavale hoiule. Tulenevalt eeltoodust kuulub Osaühingu NI(pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus rahuldab taotluse vabastada Tarvo Lindma Osaühingu NI(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
Tiia Mõtsnik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.