Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Määruse tegemise aeg ja koht
16. august 2012.a, Tartu
Tsiviilasja number
2-11-58361
Tsiviilasi
Lea Simmuli hagi OÜ Ketal Võru vastu osakapitali suurendamise võimatuse tuvastamiseks ja osakapitali suurendamise kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 12. märtsi 2012.a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Lea Simmuli määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja) – Lea Simmul (IK: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi abi Grete Lind Vastustaja (kostja) – OÜ Ketal Võru (RK: 10769150), esindaja vandeadvokaat Siiri Malmberg
esindajad
Jätta Tartu Maakohtu 12. märtsi 2012.a määrus muutmata ja Lea Simmuli määruskaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruskaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole
sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
õigusi. ÄS § 22 lg 4 sätestab, et registripidajale esitatud dokumentide menetlemine ja kandemääruste tegemine toimub tsiviilkohtumenetluse seadustikus registrimenetlusele sätestatud korras. Kostja on esitanud 02.10.2002 äriregistrile avalduse osakapitali suurendamiseks ja äriregister ei ole asjas lahendit teinud. Vastavalt ÄS § 196 lg-le 4 loetakse osakapital suurendatuks ja uuest või suurendatavast osast tulenevad õigused tekkinuks alates kande tegemisest äriregistrisse. TsMS § 596 lg 1 sätestab, et registriasjas lahendatakse avaldus kandemäärusega ja selle alusel tehakse kanne. Seega osakapitali suurendamise eelduste täitmise kontrollimine toimub äriregistri kandemenetluse kaudu. Hageja soovib lahendada äriregistri pädevusse kuuluva küsimuse hagimenetluses, mis ei ole võimalik. Juhul kui kohus asub seisukohale, et hagi ei saa jätta läbi vaatamata, palus kostja jätta hagi rahuldamata. Analoogia ÄS §-ga 347 ei ole asjas kohaldatav. Osakapitali suurendamise sätetest (ÄS § 196 lg 3, 4) järelduvad märkimise ebaõnnestumise juhud. Antud juhul ei ole tegemist nimetatud juhtumitega. Osakapitali suurendamise avaldus on Äriregistrile esitatud õigeaegselt, 02.10.2002, s.o vähem kui 5 kuu möödudes osakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest, ja avaldus ei ole aegunud. Seadus ei sätesta registrimenetlusele lõpptähtaega. Kostja tahteavalduse aegumine on lõppenud, sest kostja on tahteavalduse ära teinud.
põhikirjaga vastuolus olev osanike otsus. ÄS § 196 lg 4 sätestab, et osakapital loetakse suurendatuks ja uuest või suurendatavast osast tulenevad õigused tekkinuks alates kande tegemisest äriregistrisse. Eeldades hageja väidete õigsust, mille kohaselt ei ole kannet registrisse tehtud, ei saa kohus hinnata osakapitali suurendamise kehtivust. Kostja otsus osakapitali suurendamiseks ei saa rikkuda kolmanda isiku, sh hageja õigusi. Kohus jättis hageja nõude osakapitali suurendamise kehtetuks tunnistamiseks läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, sest esitatud hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Kostja osakapitali ei ole ÄS § 196 lg 4 tähenduses suurendatud.
rikutakse hageja õigusi, siis on hagejal õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Esitatud hagiga on võimalik saavutada hageja poolt taotletavat eesmärki.
määruskaebuse esitaja õiguste tõsisest ja vääramatult saabuvast rikkumisest, kuna pooleli on ka äriregistri kandemenetlus. Välistatud ei ole OÜ Ketal Võru kandeavalduse rahuldamata jätmine registrimenetluses, millisel juhul käesoleva hagi menetlemine osutuks tarbetuks.
tuleb ÄS § 196 sisustamisel siiski juhinduda põhimõttest, et registripidaja kontrollib talle esitatavate dokumentide ja registriandmete alusel ka seda, kas osakapitali suurendamisele suunatud sissemaksed on teostatud. Vastupidiste andmete olemasolul tuleb registripidajal ÄS § 33 lg 5 alusel jätta taotletud kanne tegemata. Põhjendatud on suunata kande tegemiseks nõutavate andmete ja dokumentide õigsuse ja tegelikkusele vastavusega seotud riisiko kande tegemist taotlevale isikule (ettevõtjale) ja mitte kolmandatele isikutele, kes peaksid asuma hagimenetluses oma õigusi kaitsma. Seega puudub isikul, kelle andmed küll nähtuvad osaühingu poolt tehtud osakapitali suurendamise otsuselt, kuid kes ei ole sõlminud osaühinguga vastavat kokkulepet (nn märkimislepingut), alus nõuda osakapitali suurendamise otsuse tühisuse tuvastamist. Ka ei muuda asjaolu, et kõiki osakapitali suurendamise otsuses näidatud (mitterahalisi) sissemakseid ei teostatud, iseenesest osakapitali suurendamise otsust kehtetuks. Küll ei kanta osakapitali suurendamist sellisel juhul äriregistrisse ning osakapitali suurendamise otsus jääb õiguslikult tagajärjetuks. Samadel põhjendustel ei ole hagejal alust taotleda osakapitali suurendamise võimatuse tuvastamist. Asjaolu, et osakapitali suurendamise otsuses näidatud sissemakseid ei ole täies ulatuses teostatud, ei mõjuta hageja õigusi. Seega on ringkonnakohtu arvates käesolevas asjas kohaldatav ka TsMS § 423 lg 2 p 2, mille kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.