lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-62467/6

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 16.08.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-62467/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.08.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2169
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-11-62467

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maire Lukk

Otsuse avaldamise aeg ja koht

16. august 2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-11-62467

Tsiviilasja hind

1 054,54 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AS XXX(registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Aljona Melter (M&A Impresa OÜ, Salu 13-3, 31024 Kohtla-Järve, e-post [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XX, e-post XXX)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses Jätta AS XXXhagi XXX vastu võla saamiseks rahuldamata

RESOLUTSIOON

AS XXXhagi XXXvastu võla saamiseks

Menetluskulude jaotus

Mõista menetluskulud täielikult 100% ulatuses välja AS-ilt XXXXXXkasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Käesolev otsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-11-62467 taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

1.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 1 054,54 eurot, viivise 249,92 eurot, viivise 0,06% päevas põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni ning menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS §7 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 113.
2.XXXja kostja sõlmisid 11.09.2008 õppeteenuse osutamise lepingu nr. 2.1-9.2/01-9653 (tl 6-8), millega XXXkohustus osutama kostjale õppeteenust ning kostja kohustus tasuma õppeteenustasu iga semestri eest. 22.09.2010 esitas XXX kostjale õppeteenustasu arve OG13511 summas 16 500,00 krooni ehk 1 054,54 eurot (tl 9), millest pool oli kostja kohustatud tasuma hiljemalt 15.10.2010 ning ülejäänud pool hiljemalt 15.11.2011. 15.10.2010 esitas kostja XXX avalduse (tl 10), millega palus kostja lubada teda akadeemilisele puhkusele alates 15.10.2011, tühistada arve OG13511 ning tühistada registreeringud kolmele õppeainele. Vastavalt XXX Õppekorralduseeskirja punktile 177 akadeemilise puhkuse ajal on lubatud osaleda õppetööl ning sooritada arvestusi ja eksameid. Sama punkti järgi õppeainetele registreerumise tühistamiseks tuleb esitada avaldus samaaegselt akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusega. Akadeemilise puhkuse avalduses palus kostja tühistada registreeringut vaid kolmele õppeainele. Peale seda jäi kehtima kostjale registreering ainetele mahus 21 EAP (ainepunkti). Kostjal oli võimalik tasuda kas ainepunkti hinna alusel või semestritasu, antud olukorras oli kostja jaoks soodsam semestritasu maksmine.
3.XXX loovutas 26.05.2011 kostja vastase nõude summas 1 054,54 eurot hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõuded. Nõude loovutamisest teavitas XXX kostjat kirjalikult (tl 12), seega kostja on kohustatud õppeteenuse osutamise lepingust tulenevaid kohustusi täitma hagejale. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse summas 1 054,54 eurot ja viiviste summas 249,92 eurot tasumist. Arve OG13511 muutus sissenõutavaks 15.11.2010. Vastavalt õppeteenuse osutamise lepingu punktile 3.5 õppeteenustasu tähtaegselt maksmata jätmisel tasutakse viivist 0,06% päevas viivitatult summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest.
4.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et kostja jättes kehtima registreeringu ainetele kogumahus 21 ainepunkti, avaldas kostja soovi osaleda õppetöös ka akadeemilisel puhkusel viibides, mistõttu tuginedes õppeteenuse osutamise lepingu nr 21-9.2/01-9653 punktile 12.2 ja eksisteeris kostjal jätkuvalt kohustus tasuda õppeteenustasu ainete eest, millele kostja on registreerunud, ainepunkti hinna alusel. Ühe ainepunkti (EAP) hinnaks oli 57,52 eurot, seega 21 ainepunkti eest oleks kostja pidanud tasuma 1 207,92 eurot, milline summa on suurem, kui semestritasu summa 1 054,54 eurot. Seega semestritasu maksmine oli kostja jaoks soodsam, kui ainepunkti hinna alusel tasumine. XXX tegutsedes heas usus nõudis kostjalt just semestritasu maksmist juba esitatud arve alusel.
5.Kostja ei ole tõendanud, et kostja ei osalenud registreeritud loengutes või, et kostja ei sisenenud XXX Õigusteaduskonda 2010 sügissemestril. Arve oli esitatud kostjale tasumiseks 22.09.2010 ning arve esitamise ajal ei olnud XXX võimalust ette teada, mis ainetele kostja registreerub ning mitu eksamit kostja semestri jooksul sooritab. Samuti oleks absurdne, kui XXX peaks õppeteenustasu nõudmisel hakkama kontrollima iga tudengi registreerimist ainetele ja eksamitele ning tudengi sisenemist Õigusteaduskonna hoonesse. XXX Õigusteaduskond oli teadlik kostja seisukohast ja õppekorralduse spetsialist on mitu korda kostjale selgitanud, et arve tühistamiseks ei ole alust. Õppeteenustasu nõudmine põhineb eelkõige poolte vahel sõlmitud lepingul ja XXX Õppekorralduseeskirjal. XXX peab tagama tudengitele võimalust osaleda õppetöös ning sellega kaasnevad ka teatud kulud. Siinjuures lähtus XXX kostja poolt avaldatud soovist kasutada õppeteenust ja lepingust tulenevast kostja kohustusest tasuda õppeteenustasu, mitte konkreetse tudengi soovist peale arve esitamist ja sissenõutavaks muutumisest õppetöös ka reaalselt osaleda.

2-11-62467 Kostja vastuväited

6.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
7.Kostja esitas akadeemilise puhkusele jäämise avalduse XXX Õigusteaduskonda 15.10.2010, millega palus tühistada kostjale esitatud arve nr OG13511 ning tühistada registreeringud kolmele ainele. Nimetatud avalduses ei palunud kostja soodsamat maksetingimust, vaid palus tühistada kogu arve, mille maksetähtaeg oli saabunud. Kostja avaldus rahuldati osaliselt osas mis puudutas akadeemilisele puhkusele lubamist ning kolme aine registreeringu tühistamist. Avaldus jäeti täielikult rahuldamata osas, mis puudutas kostjale esitatud arve tühistamist. Eeltoodust tulenevalt on XXX Õigusteaduskond võtnud endale õiguse otsustada kostja eest millist maksetingimust peab kostja kasutama. XXX poolt väljastatud sügissemestri arve on jäetud tasumata üksnes asjaolul, et kostja oli isikliku avalduse alusel vormistatud akadeemilisele puhkusele ja üksnes registreering ainetele ei ole nõude esitamise aluseks. Tulenevalt õppeteenuse osutamise lepingu punkti 12 alapunkti 12.2 kohaselt: Akadeemilisel puhkusel viibimise ajal üliõpilasel õppeteenustasu kohustust ei ole, välja arvatud kui üliõpilane akadeemilisel puhkusel viibimise ajal osaleb õppetöös ja /või sooritab eksameid ning arvestusi (välja arvatud korduseksamid ja –arvestused), kohustub ta maksma õppeteenustasu ainete eest, millele ta on registreerinud, aine punkti hinna alusel. Kostja selgitab, et ei ole osalenud 2010/2011 õppeaasta sügissemestri õppetöös, registreerinud eksamitele ega sooritanud eksameid, mistõttu on nõue alusetu. Üksnes arve esitamine ei ole nõude esitamise aluseks kui on teada asjaolu, et arvel olevat teenust/kaupa ei ole saadud. Asjaolu, et õppeteenustasu tuleb tasuda üksnes põhimõttel, et üliõpilane on registreeritud ainetele ei ole nõude esitamise aluseks, kuna teenust, mis on tasumise aluseks, ei ole kostja saanud. Kostja osalemist ainete loengutes ja registreeringuid eksamitele saab tõendada vastavate IP päringute tulemustel, milledest nähtub, kelle poolt isikuliselt eksamitele registreeringud tehti. Samuti on võimalik XXX Õigusteaduskonna ukse kiipkaardi päringute tulemusel kindlaks teha, et kostja ei ole Õigusteaduskonda 2010 sügissemestril sisenenud, mis on kinnitavaks asjaoluks, et kostja registreeritud ainete loengutes ei osalenud. Märkimist väärib veel ka asjaolu, et kui kostja ei ole loengutes ega eksamitel osalenud ning on sellest koheselt kooli teavitanud, siis puudub alus ka õppeteenustasu tasumiseks. Kostja poolt on 22.12.2010 saadetud e-kiri XXX Õigusteaduskonnale (tl 39), millega kostja teavitab, et ei ole osalenud registreeritud sügissemestri ainete loengutel ega registreerinud ennast registreeritud ainete eksamitele ega osalenud eksamitel ning millega palub veelkord tühistada üliõpilase registreering ainetele ja ülikooli poolt üliõpilasele esitatud arve. Märkimist väärib veel ka asjaolu, et kuigi XXX Õigusteaduskond teadis, et kostja ei ole registreeritud ainete loengutes osalenud ega eksameid sooritanud seega õppetöös osalenud, jätkas esitatud sügissemestri arve sissenõudmist ega pööranud tähelepanu tegelikele asjaoludele. Kostja on teinud endast kõik oleneva, et ära hoida XXX Õigusteaduskonnale kahju tekitamisest mis oleks seisnenud kostja loengutes ja eksamitel osalemisega ilma õppeteenustasu tasumata.
8.Isegi kui XXX ei olnud teadlik kostja poolt saadetud avaldusest arve tühistamise kohta ja oli arvamusel, et kostja osales registreeritud ainete loengutes jätkates leping Nr. 2.1-9.2/01-9653 11.09.2008 kohaselt arve sisse nõudmist, siis eeltooduga on leidnud tõendamist, et kostja ei ole osalenud registreeritud ainete loengutel, registreerinud end aine eksamitele ega osalenud eksamitel seega ei ole läbinud registreeritud aineid (saanud teenust) mistõttu puudub ka alus õppeteenustasu tasumiseks, seega ei ole võlanõude sisse nõudmine asjakohane. Kostja märgib ka, et alates märtsist 2012 on kostjal kaks alaealist last ning kostjal puuduvad vahendid hagiavaldusega nõutud summa tasumiseks. Kohtu põhjendused
9.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

2-11-62467 menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Pooled ära kuulamist ei soovinud.

10.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
11.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
12.Poolte vahel puudub vaidlus, et XXX ja kostja sõlmisid 11.09.2008 õppeteenuse osutamise lepingu nr 2.1-9.2/01-9653 (tl 6-8), millega XXX kohustus osutama kostjale õppeteenust ning kostja kohustus tasuma õppeteenustasu iga semestri eest. 22.09.2010 esitas XXX kostjale õppeteenustasu arve OG13511 summas 16 500,00 krooni ehk 1 054,54 eurot (tl 9), millest pool oli kostja kohustatud tasuma hiljemalt 15.10.2010 ning ülejäänud pool hiljemalt 15.11.2011. 15.10.2010 esitas kostja XXX avalduse (tl 10), millega palus kostja lubada teda akadeemilisele puhkusele alates 15.10.2011, tühistada arve OG13511 ning tühistada registreeringud kolmele õppeainele. XXX on loovutanud nõude kostja vastu hagejale, millest XXX on teavitanud kostjat kirjalikult (tl 12).
13.Poolte vahel on vaidlus, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale õppeteenuste eest akadeemilisel puhkusel viibimise ajal.
14.Võlaõigusseadus (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt õppeteenuste osutamise lepingu punktile 12 akadeemilisel puhkusel viibimise ajal üliõpilasel õppeteenustasu maksmise kohustust ei ole, välja arvatud lepingu punktist 12.2 ettenähtud juhul. Punkti 12.1 alusel, kui üliõpilane on juba maksnud õppeteenustasu aja eest, mil ta viibib akadeemilisel puhkusel, siis ülikool makstud õppeteenustasu ei tagasta, vaid käsitleb seda ettemaksuna edaspidiste õpingute eest. Välja arvatud lepingu punktis 12.2 ettenähtud juhul. Punkti 12.2 järgi, kui üliõpilaene akadeemilisel puhkusel viibimise ajal osaleb õppetöös ja/või sooritab eksameid ning arvestusi (väljaarvatud korduseksamid ja –arvestused), kohustub ta maksma õppeteenustasu ainete eest, millele ta on registreerunud, ainepunkti hinna alusel. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et 22.09.2010 esitas XXX kostjale õppeteenustasu arve OG13511 summas 16 500,00 krooni ehk 1 054,54 eurot (tl 9), millest pool oli kostja kohustatud tasuma hiljemalt 15.10.2010 ning ülejäänud pool hiljemalt 15.11.2011. 15.10.2010 esitas kostja XXX avalduse (tl 10), millega palus kostja lubada teda akadeemilisele puhkusele alates 15.10.2011, tühistada arve OG13511 ning tühistada registreeringud kolmele õppeainele. XXX arvet ei tühistanud ning kostja esitatud arvet ei tasunud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostjal oli lisaks registreering ainetele mahus 21 ainepunkti või, et kostja osales akadeemilisel puhkusel viibimisel õppetöös ja/või sooritas eksameid. Väär on hageja seisukoht, et kostjal tuleb tõendada, et kostja ei osalenud õppetöös ega viibinud XXX Õigusteaduskonnas 2010 sügissemestril, hagejal tuleb enda väiteid tõendada. Seega tulenevalt õppeteenuse osutamise lepingu punktile 12.1 ei olnud kostjal kohustust tasuda õppeteenustasu akadeemilisel puhkusel viibimise ajal. Lisaks kohtu hinnangul oleks XXX tulenevalt lepingu punktist 12.2, kui kostja osales õppetöös ja/või sooritas eksameid

2-11-62467 akadeemilisel puhkusel viibimise ajal, esitama kostjale arve õppeteenustasu ainete eest, millele kostja oli registreerunud, ainepunkti hinna alusel, mida XXX aga ei teinud, mis näitab, et kostja ei osalenud õppetöös akadeemilisel puhkusel viibimise ajal. Eeltoodust tulenevalt on tõendamata kostja registreering ainetele ning osalemine õppetöös akadeemilisel puhkusel viibimise ajal, mistõttu on hagi alusetu ning tuleb jätta rahuldamata.

15.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt õppeteenuse osutamise lepingu punktile 3.5 ja 4.1 on XXX õigus nõuda viivist 0,06% maksmisega viivitatud päevade eest. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise 249,92 eurot ja viivise 0,06% päevas põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni. Kuna kohus on eelnevalt leidnud, et põhinõue on alusetu ja ei kuulu rahuldamisele, siis ei kuulu rahuldamisele ka viivisenõue. Menetluskulud
16.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja