Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik
Kohtuasi
Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Annemari Auna vastu põhivõla 1054 euro 54 sendi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 19. märtsi 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-62467
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Annemari Auna kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
1054 eurot 54 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), esindaja vandeadvokaat Viljar Kähari Kostja Annemari Aun, esindaja vandeadvokaat Kairi Tuulmägi
Asja läbivaatamise kuupäev
23. september 2013. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 19. märtsi 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-11-62467 ja jätta jõusse Harju Maakohtu 16. augusti 2012. a otsus samas tsiviilasjas, muutes selle õiguslikke põhjendusi.
2.
Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Menetluskulud jätta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda.
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas Harju Maakohtule 19. detsembril 2011 Annemari Auna (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 1054 eurot 54 senti, viivise 249 eurot 92 senti ja alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni viivise, mille määraks on 0,06% tasumata põhivõlast päevas.
Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Tartu Ülikooliga 11. septembril 2008 õppeteenuse osutamise lepingu (leping). Lepinguga kohustus Tartu Ülikool osutama kostjale õppeteenust ning kostja kohustus selle eest tasuma. Tartu Ülikool esitas 22. septembril 2010 kostjale õppeteenustasu arve, mille kohaselt tuli tasuda 16 500 krooni (1054 eurot 54 senti). Kostja esitas 15. oktoobril 2010 Tartu Ülikoolile avalduse, milles palus lubada end akadeemilisele puhkusele alates 15. oktoobrist 2010, tühistada talle esitatud õpeteenustasu arve ning tühistada registreeringud kolmele õppeainele. Tartu Ülikooli õppekorralduseeskirja (õppekorralduseeskiri) p 177 kohaselt on akadeemilise puhkuse ajal lubatud osaleda õppetööl ning sooritada arvestusi ja eksameid. Õppeainetele registreerimise tühistamiseks tuleb esitada avaldus samal ajal akadeemilise puhkuse taotlemise avaldusega. Pärast ainetele registreeringu tühistamist jäi kostjal kehtima registreering ainetele mahus 21 EAP. Kostjal oli võimalik tasuda kas ainepunkti hinna alusel või semestritasu. Kostjale oli soodsam maksta semestritasu. Tartu Ülikool loovutas 26. mail 2011 oma nõude kostja vastu hagejale.
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et tal ei ole õppeteenuse osutamise lepingu p 12.2 kohaselt kohustust õppeteenustasu maksta, kuna ta ei osalenud õppetöös ega sooritanud eksameid või arvestusi. Ainuüksi ainetele registreering ei ole nõude esitamise aluseks. Kostja saatis 22. detsembril 2010 Tartu Ülikoolile e-kirja, milles teatas, et ei ole osalenud loengutel ega registreerunud eksamitele, ning palus veelkord tühistada enda registreeringud ainetele ja esitatud arve.
3.Harju Maakohus jättis 16. augusti 2012. a otsusega hagi rahuldamata. Maakohus leidis, et lepingu p 12 kohaselt ei ole üliõpilasel akadeemilisel puhkusel viibimise ajal õppeteenustasu maksmise kohustust, välja arvatud lepingu p-s 12.2 ettenähtud juhul. Lepingu p 12.2 järgi, kui üliõpilane akadeemilisel puhkusel viibimise ajal osaleb õppetöös ja/või sooritab eksameid ning arvestusi (väljaarvatud korduseksamid ja -arvestused), kohustub ta maksma õppeteenustasu ainete eest, millele ta on registreerunud, ainepunkti hinna alusel. Esitatud tõenditest nähtub, et Tartu Ülikool esitas 22. septembril 2010 kostjale 16 500 krooni (1054 euro 54 sendi) suuruse õppeteenustasu arve. 15. oktoobril 2010 esitas kostja Tartu Ülikoolile avalduse, milles palus lubada end akadeemilisele puhkusele, tühistada arve ning tühistada registreeringud kolmele õppeainele. Tartu Ülikool ei tühistanud arvet ning kostja jättis arve tasumata. Ei ole esitatud tõendeid, et kostjal oli lisaks registreering ainetele mahus 21 ainepunkti või et kostja osales akadeemilisel puhkusel viibimisel õppetöös ja/või sooritas eksameid. Väär on hageja seisukoht, et kostjal tuleb tõendada, et ta ei osalenud õppetöös. Hagejal tuleb enda väiteid tõendada. Seega ei olnud kostjal kohustust tasuda õppeteenustasu akadeemilisel puhkusel viibimise ajal. Lisaks oleks Tartu Ülikool tulenevalt lepingu punktist 12.2 pidanud juhul, kui kostja osales õppetöös ja/või sooritas eksameid akadeemilisel puhkusel viibimise ajal, esitama kostjale õppeteenustasu arve ainete eest, millele kostja oli registreerunud, ainepunkti hinna alusel, mida Tartu Ülikool ei teinud. See näitab, et kostja ei osalenud õppetöös akadeemilisel puhkusel viibimise ajal. Eeltoodust tulenevalt on tõendamata kostja registreering ainetele ning osalemine õppetöös akadeemilisel puhkusel viibimise ajal, mistõttu on hagi alusetu ning tuleb jätta rahuldamata.
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus selle tühistada ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 1054 eurot 54 senti ja viivis 422 eurot 66 senti.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 19. märtsi 2013. a otsusega hageja apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas maakohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1054 eurot 54 senti ja viivise 40 eurot. Ringkonnakohus leidis, et maakohus rikkus selgitamiskohustust, kui ta pidas vajalikus, et hageja tõendaks seda, et kostjal oli registreering 21 ainepunkti ulatuses, kuid ei juhtinud sellele hageja tähelepanu. Toimiku materjalide kohaselt ei vaidlustanud kostja asjaolu, et ta oli registreerunud ka ainetele mahus 21 ainepunkti, mida ta 15. oktoobri 2010 avalduses ei palunud tühistada. Tartu Ülikooli õppeinfosüsteemi kohaselt oli kostjal 2010/2011 õppeaastal kehtivad registreeringud 5 ainele (21 EAP). Õppekorralduseeskirja p 61 järgi kannab üliõpilane õppeaine läbimiseks end õppeinfosüsteemis vastavas õppeaines osalejate nimekirja ehk registreerub õppeainele. Õppeainele registreerumisega väljendab üliõpilane oma soovi ja otsust see aine läbida ja ülikoolil tekib õigus hinnata selle aine läbimise tulemuslikkust. Registreerumisega kohustub üliõpilane õppeaine lõppedes vastama õpetamise ja õppeainete hindamise küsitlusele õppeinfosüsteemis. Hinnates lepingu p 12.2 koos õppekorralduseeskirja p-ga 61, saab järeldada, et õppeteenustasu nõudmise aluseks on õppeinfosüsteemis end vastavas õppeaines osalejate nimekirja registreerimine, üliõpilase osalemine õppeaine loengutes on tema vaba valik ning õppeteenustasu maksmise kohustust see ei mõjuta, samuti ei saa õppeteenustasu vähendada õpilase eksamile mitteilmumise korral. Oluline on see, et Tartu Ülikool tegi kostjale teenuse kasutamise võimalikuks. Selle üle pooled ei vaidle. Ka ei saa kostja avaldusest Tartu Ülikoolile, milles ta palus lubada end akadeemilisele puhkusele, järeldada, et kostja tahab kõik oma registreeringud ainetele tühistada. Kostja palus tühistada registreeringu üksnes kolme õppeaine osas. Lepingu p 12.2 ja õppekorralduseeskirja p 177 kohaselt on ette nähtud võimalus õppetöös osaleda akadeemilise puhkuse ajal. Kostja 15. oktoobri 2010. a avaldusest sai Tartu Ülikool teha põhjendatult järelduse, et 21 EAP ulatuses jäi ainetele registreering kehtima. Väär on maakohtu järeldus, et asjaolu, et Tartu Ülikool ei esitanud kostjale ainepunktidel põhinevat arvet, tõendab, et kostja õppetööl ei osalenud. Arve väljastatakse õppeteenuse osutamise lepingu p 2.3 kohaselt enne õppetöö algust või selle algfaasis ning seetõttu ei saa arve väljastamine olla kuidagi seotud hilisema tegeliku õppetööga. Samuti on Tartu Ülikool kostjale kahel korral selgitanud põhjust, miks pole otstarbekas teha uut arvet. Akadeemilisele puhkusele minek ja kolme aine registreeringu kustutamine polnud arve tühistamise aluseks. Arvestades hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet, polnud Tartu Ülikoolil põhjust teha uut ja suuremat arvet. Esitatud tõendite kohaselt avaldas kostja esimest korda soovi kõigi ainete registreeringud kustutada
alles 22. detsembril 2010. Õppekorralduseeskirja p 65 järgi on üliõpilasel õigus tühistada registreerumine õppeainele enne, kui on toimunud 10% kontaktõppest. 22. detsembriks 2010 oli toimunud ilmselt tunduvalt enam kui 10% kontaktõppest. Seejuures oli avaldus esitatud e-kirja teel ilma digitaalse allkirjata. 15. oktoobri 2010 avalduse, milles kostja palus tühistada kolme aine registreeringud, oli kostja esitanud e-kirja lisana digitaalallkirjastatud dokumendina. Tartu Ülikooli
11.veebruari 2011. a e-kirjas on öeldud, et e-kirja põhjal pole õigust ega alust ainete registreeringuid tühistada. Seega ei ole avaldus kõikide ainete registreeringute tühistamiseks esitatud vormikohaselt. Õige on, et Tartu Ülikoolil tulnuks e-kirja saamisel üliõpilast informeerida avalduse puudustest. Viivist tuleb vähendada võlaõigusseaduse (VÕS) § 162 järgi, arvestades kostja majandusliku olukorda ning asjaolu, et kostja kasvatab kahte alaealist last.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub selle tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsus või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja leiab, et ringkonnakohus tõlgendas valesti lepingu p 12.2. Selle lepingupunkti kohaselt oli kostjal kohustus akadeemilisel puhkusel olles maksta õppeteenustasu üksnes juhul, kui ta osaleb õppetöös ja/või sooritab eksameid ning arvestusi. Kostja akadeemilisel puhkusel viibides õppetöös ei osalenud. Ainuüksi asjaolu, et kostja ei palunud akadeemilisele puhkusele minnes tühistada registreeringuid kõikidele ainetele, ei too kaasa tasu maksmise kohustust. Kostja esitas 22. detsembril 2010 Tartu Ülikoolile avalduse ainetele registreerimise tühistamiseks. Õppekorralduseeskirja p 177 kohaselt tühistab ülikool akadeemilisele puhkusele siirdunud üliõpilase registreeringud ainetele tema avalduse alusel. See säte ei näinud ette, et avaldus tuleks esitada mingis kindlas vormis või mingiks kindlaks ajaks. Juhul kui kostja oleks akadeemilisel puhkusel viibides õppetööst osa võtnud, oleks lepingu p 12.2 kohaselt Tartu Ülikool pidanud tühistama esitatud arve ning edastama kostjale uue arve ainepunkti hinna alusel. Tartu Ülikool seda aga ei teinud. Tegemist on vastuolulise käitumisega, mis on vastuolus hea usu põhimõttega. Kui Tartu Ülikool oleks lepingu järgi esitanud arve ainepunkti hinna alusel, oleks kostja osanud ülikooliga suhelda ülejäänud ainetele registreeringu tühistamiseks. Kuna kostjale ei esitatud korrektset arvet, ei ole põhjendatud ka talt viivise väljamõistmine.
8.Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi vale kohaldamise tõttu. Kolleegium jätab TsMS § 691 p 5 alusel jõusse maakohtu otsuse resolutsiooni, arvestades Riigikohtu põhjendusi.
10.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli lepingu kohaselt õppeteenustasu maksmise kohustus ajal, mil ta oli akadeemilisel puhkusel. Selle vaidluse lahendamiseks tuleb tõlgendada lepingut. Lepingu p 3.6 kohaselt oli kostjal kohustus järgida ka Tartu Ülikooli põhikirja, õppekorralduseeskirja
ja teisi ülikoolisiseseid õigusakte. Pooled ei vaidle selle üle, et nii lepingutingimuste kui ka lepingus viidatud Tartu Ülikooli õigusaktide puhul on tegemist lepingu tüüptingimustega. Seega tuleb nende tõlgendamisel lähtuda VÕS § 39 lg-st 1, mille esimese lause kohaselt tuleb tüüptingimust tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Järelikult tuleb lepingut tõlgendada selliselt, nagu mõistlik üliõpilane sellest aru pidi saama. Viidatud sätte teise lause kohaselt tõlgendatakse kahtluse korral tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks.
11.Üliõpilase kohustust maksta akadeemilisel puhkusel viibimise ajal õppeteenustasu reguleerivad lepingu p-d 12-12.2. Lepingu p 12 kohaselt ei ole üldjuhul üliõpilasel akadeemilisel puhkusel viibimise ajal õppeteenustasu maksmise kohustust. Erandiks sellest on lepingu p 12.2, mille kohaselt, kui üliõpilane akadeemilisel puhkusel viibimise ajal osaleb õppetöös ja/või sooritab eksameid ning arvestusi (välja arvatud korduseksamid ja -arvestused), kohustub ta maksma õppeteenustasu ainete eest, millele ta on registreerunud, ainepunkti hinna alusel.
12.Kolleegium leiab, et lepingu p-st 12.2 tuleneb piisavalt selgelt, et vähemalt üheks õppeteenustasu maksmise kohustuse tekkimise eelduseks on ainetele registreerumine, kuivõrd õppeteenustasu maksmise kohustus on üksnes ainete eest, millele üliõpilane on registreerunud. Seega on hagi rahuldamise esmaseks eelduseks see, et kostja oli vaidlusalusel ajal ainetele registreerunud. Ringkonnakohus on tuvastanud, et pärast akadeemilisele puhkusele siirdumist jäid kostjale registreeringud ainetele 21 EAP ulatuses ning kostja palus nende ainete registreeringud tühistada
22.detsembri 2010. a e-kirjaga. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga, et kostja hilines selle avalduse esitamisega. Ringkonnakohus on tõlgendanud ekslikult õppekorralduseeskirja p 65, mille kohaselt üliõpilasel on õigus tühistada registreerumine õppeainele enne, kui on toimunud 10% kontaktõppest. Kolleegium tõlgendab seda sätet koostoimes õppekorralduseeskirja p-ga 177, mille kohaselt akadeemilise puhkuse ajal on lubatud osaleda õppetööl ning sooritada arvestusi ja eksameid ning ülikool tühistab akadeemilisele puhkusele siirdunud üliõpilase õppeainetele registreerumise üliõpilase avalduse alusel. Kolleegium leiab, et õppekorralduseeskirja p 65 reguleerib ainetele registreerumise tühistamise ajalisi piire üldjuhtumil, mitte üliõpilase akadeemilisel puhkusel viibimisel. Ainetele registreerumise tühistamist akadeemilisele puhkusele siirdumise tõttu reguleerib õppekorralduseeskirja p 177. Mõistlikuks pole tõlgendus, mille korral ei oleks ainele registreerumise tühistamine akadeemilise puhkuse ajal võimalik, kui üliõpilane on siirdunud akadeemilisele puhkusele pärast 10% kontaktõppest läbimist, kuivõrd õppekorralduseeskirja p 168 kohaselt on akadeemiline puhkus üliõpilase vabastamine õppe- ja teadustöö kohustusest.
13.Õppekorralduseeskirja p-s 177 ei ole selgelt sätestatud tähtaega, mille jooksul akadeemilisele puhkusele siirdunud üliõpilane võib esitada avalduse ainetele registreerumise tühistamiseks. Mõistlikuks ei saa pidada tõlgendust, et akadeemilise puhkuse ajal saab vastava avalduse esitada ilma igasuguste ajaliste piirideta. Samas ei ole selge, kui kaugel see ajaline piir on. Sellises olukorras tuleb tõlgendada õppekorralduseeskirja p 177 kui lepingu tüüptingimust VÕS § 39 lg 1 teise lause kohaselt tüüptingimuse kasutaja kahjuks ning asuda seisukohale, et kostja võis esitada ainetele registreerumise
tühistamise avalduse ka 22. detsembril 2010. Kolleegium ei pea põhjendatuks ringkonnakohtu seisukohta, et kostja eelnimetatud avaldus ei olnud esitatud vormikohaselt. Ringkonnakohus ei ole välja toonud, mille alusel ta leiab, et avaldus tulnuks digitaalselt allkirjastada. Õppekorralduseeskirja p-st 177 ega ka mujalt sellist nõuet ei tulene. Seega pidanuks ülikool õppekorralduseeskirja p 177 kohaselt kostja 22. detsembri 2010. a avalduse alusel kostja registreerumised ainetele tühistama. Järelikult ei ole täidetud üks lepingu p-s 12.2 sätestatud eeldus õppeteenustasu nõudmiseks ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
14.Kolleegium märgib täiendavalt, et kuigi ei ole välistatud, et mõistlik üliõpilane võib lepingupunktist 12.2 aru saada selliselt, et õppeteenustasu maksmise kohustus akadeemilisel puhkusel viibimisel tekib ainetele registreerumisega, nagu leiab hageja, võiks ka see lepingupunkt olla sõnastatud selgemalt. Eelkõige jääb ebaselgeks, kas ainetele registreerumine on võrdsustatav õppetööl osalemisega või on tegemist kahe eraldi eeldusega, mis peavad tasunõude tekkimiseks olema mõlemad täidetud.
15.Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
16.Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kostja kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon tagastada. Tambet Tampuu, Henn Jõks, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.