Hageja AS I (registrikood XXX, asukoht xxx), seaduslik esindaja KA, lepinguline esindaja Mirjam-Mari Marastu (Office Services OÜ, Valge 13, 11415 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja AS S (registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja VT, lepinguline esindaja Anatoli Majevski (Markus Õigusbüroo, Sikupilli 3-1, 11402 Tallinn, e-post [email protected])
Kohtuistung
26.04.2012
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja KA Hageja lepinguline esindaja Mirjam-Mari Marastu Kostja seaduslik esindaja VT Kostja lepinguline esindaja Anatoli Majevski
RESOLUTSIOON
Jätta AS I hagi AS S vastu võla ja viivise saamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta AS I kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue ja põhjendused
06.10.2008 kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 64 616,21 eurot (1 011 024 krooni) ja viivise 0,5% päevas võlgnevuselt alates 09.10.2008 kuni võlgnevuse kohase täitmiseni ning menetluskulud. 05.11.2008 esitatud hagiavalduse täpsustuse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 39 728,19 eurot (621 611,02 krooni), sissenõutavaks muutunud viivised seisuga 24.10.2008 summas 3 178,25 eurot (49 728,88 krooni) ja viivised 0,5% päevas põhivõlgnevuselt alates 25.10.2008 kuni võlgnevuse kohase täitmiseni ning menetluskulud.
2.Pooled allkirjastasid 07.07.2008 alltöövõtulepingu (edaspidi; leping), mille alusel kostja (tellija) tellis ja hageja (töövõtja) võttis täitmiseks töö „metallkonstruktsiooni valmistamine vastavalt kostja poolt esitatud joonisele nr „Salco-538101" (edaspidi; Töö). Hageja täitis lepingus sätestatud omapoolse kohustuse ning andis töö kostjale üle pakkeleht/tööde akti alusel. Valmis töö kaaluks oli 35 700 kg., mis on kooskõlas joonisega.
3.Kostja lepingus kokkulepitud tasumise kohustust kohaselt ei täitnud. Lepingujärgne töö maksumus on 1 263 780 krooni. Töö maksetingimuste osas leppisid pooled kokku, et kostja kohustub hagejale tasuma ettemaksu 20% töö maksumusest peale hageja poolt ettemaksu arve esitamist ja 80% töö maksumusest 7 tööpäeva jooksul peale hageja poolt arve esitamist. Maksetingimuste nõuetekohaselt täitmata jätmise korral kohustus kostja lepingu p 6.3 kohaselt tasuma hagejale viivist 0,5% lepingu maksumusest päevas iga tähtajast üleläinud päeva eest. Hageja esitatud ettemaksu arve nr 20080085, 08.07.2008 summas 252 756 krooni tasus kostja hagejale nõuetekohaselt ning ettemaksu tasumise osas poolte vahel vaidlus puudub. 04.08.2008 esitas hageja kostjale lepingu ülejäänud osas arve nr 20080100, summas 1 011 024 krooni, maksetähtajaga 11.08.2008. Kostja arvet ei tasunud, vaid saatis hagejale 26.08.2008 kirja nr 123/R ja teatas, et ei aktsepteeri hageja arve tasumist, kuna hageja teostatud tööde akt nr 1, 04.08.2008 on kostja poolt seisuga 26.08.2008 allkirjastamata. Hageja leiab, et kostja poolt viidatud tööde akti kostja poolt mitteallkirjastamine ei ole arve mittetasumise kohaseks aluseks. Kostja kohustus arve tasuma 7 tööpäeva jooksul peale arve esitamist ning poolte vahel sõlmitud lepingus ei ole sätestatud kostja õigust viivitada arve tasumisega kuni töö vastuvõtmise akt on kostja poolt allkirjastatud. Vaatamata korduvatele nõudmistele kostja ei ole täitnud lepingus kokkulepitud tasumise kohustust kohaselt,
4.Tulenevalt kostja poolsest arve tasumise kohustuse rikkumisest, esitas hageja kostjale 08.09.2008 arve nr 20082001 viiviste nõudes määras 0,5% summas 141 453,36 krooni.
5.05.11.2008 esitas hageja kohtule põhinõude vähendamise avalduse ja hagiavalduse täpsustuse viivisnõude osas. Hageja täpsustas, et esitas kostjale arve nr 20080200,04.08.2008 summas 1 011 024 krooni tasumise tähtajaga 11.08.2008. Kostja arvet nimetatud kuupäevaks ei tasunud, kuid tasus hageja pangakontole 08.10.2008 summa 682 609,94 krooni selgitusega „arve 20080100“. Vastavuses võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lõikega 8 loeb hageja kostja poolt 08.10.2008 tasutud summast täidetuks esmalt viivisintressi kohustuse ning seejärel ülejäänud osas osaliselt põhikohustuse. Võttes arvesse, et kostja poolt 08.10.2008 tehtud osalise täitmise kuupäeva seisuga oli kostja põhikohustuse suurus hageja ees 1 011 024 krooni ja sissenõutavaks muutunud kõrvalkohustuse (viivisintressi) suurus 293 196,96 krooni, tuleb kostjal arve summast tasuda veel 621 611,02 krooni. Hageja sissenõutavaks muutunud viivisintressinõude summaks on 24.10.2008 seisuga kokku 49 728,88 krooni.
6.Hageja on seisukohal, et töö kvaliteedi hindamisel tuleb aluseks võtta leping, kus sisalduvad kõik töö suhtes kehtivad kvaliteedinõuded. Viidet lepingule ja joonisele „Salco-538101“ sisaldavad ka kõik hageja esitatud arved kostjale. Asjaolu hindamisel, kas hageja poolt toodetud metallkonstruktsiooni kvaliteet vastas kostja poolt tellitule, on sätestatud lepingus. Kostja koostas lepingu teksti ja esitas selle hagejale allkirjastamiseks, mistõttu oli kostja sooviks, et pooled lähtuksid kvaliteedinõuete osas lepingust ning iga lepingust tulenev kohustus tuleb täita vastavalt lepingus kokku lepitud tingimustele, lepingu kohaselt ning lepingus kokku lepitud ajal, kohas ja viisil. Samuti kohtu poolt määratud ekspert RA märkis enda koostatud ekspertiisiaktis;
„Tuginedes lisas 1 olevale 07.07.2008 poolte vahel allkirjastatud alltöövõtulepingule pidi hageja poolt teostatud töö vastama nõudmistele, mis olid märgitud joonisele nr „Salco-538101.“ Hageja leiab, et eksperdi seisukohta tuleb hinnata metalltööde spetsiifilisest aspektist, s.t ekspert ei tõlgendanud oma ekspertarvamusega lepingu sisu, vaid väljendas veendunud ekspertarvamust, et metalltööde osas ei kehti lepingu väliseid või üleseid täiendavaid spetsiifilisi nõudeid, vaid oluline on ainult see, milles pooled ise kokku leppisid.
7.Lepingu p-s 1 oli kokku lepitud, et hageja kohustub valmistama metallkonstruktsiooni vastavalt kostja esitatud joonisele nr „Salco-538101“ (sisaldab materjali hanget, töötlemist, värvimist. Kauba transpordi eest tasub ja korraldab tellija). Hageja teostas kõik kostja tellitud tööd vastavalt lepingus kokku lepitud tingimustele ja andis töö kostjale üle. Seega on hageja täitnud kõik lepingulised kohustused nõuetekohaselt, kooskõlas lepinguga, millisele seisukohale asus ka ekspert teostatud ekspertiisi kokkuvõttes, märkides, „Vastavalt esitatud dokumentidele nähtub, et tellija poolt esitatud nõuded on väga minimaalsed. Dokumentidest järeldub, et töövõtja on ülalmainitud minimaalsed nõuded ka arvatavalt täitnud. Tellija täiendavad nõuded on hüpoteetilised, sest need ei kajastu alltöövõtulepingus ega sellega seonduvates teistes dokumentides.“
8.Kostja ei teavitanud hagejat, millisel viisil soovib kostja hakata tellitud rampi kasutama, mistõttu ei saa võtta aluseks sobivust tellija poolt silmas peetud kasutusviisi. Seega võib töö vastavuse hindamisel lähtuda ainult tavalisest kasutusviisist. Kui töövõtulepingu sõlmimisel ei avaldata töövõtjale töö spetsiifilist kasutusviisi, tuleb töö lepingutingimustele vastavuse kontrollimisel lähtuda sellise töö tavalisest kasutusviisist, mida ostja tavaliselt sellisest tööst oodata võib. Seejuures tuleb esmalt kontrollida, kas töö on tavapärase kasutusviisi raames üleüldse eesmärgipäraselt kasutatav. Puudused, mis töö eesmärgipärast kasutamist iseenesest ei välista ega piira seda olulisel määral, ei kujuta endast lepingutingimustele mittevastavust VÕS § 641 lg 2 punkti 2 tähenduses.
9.Hageja leiab, et kostja on mõistnud vääralt sõnade „kvaliteet“, „kvaliteedinõuded“ ja „kvaliteeditase“ tähendust. Nende erinevus seisneb selles, et sõna „kvaliteet“ tähistab üleüldist omadust, sõna „kvaliteedinõuded“ poolte vahel kokku lepitud tingimusi ja sõna „kvaliteeditase“ on keevituse tööstusharus kasutatav erialane spetsiifiline termin. Kõik keevitustööd peavad olema kvaliteetsed, s.t peavad vastama poolte vahel kokku lepitud kvaliteedinõuetele. Keevitustööd peavad aga vastama teatud kvaliteeditasemele vaid siis, kui selles on sõnaselgelt lepingus kokku lepitud. Poolte sõnaselge kokkulepe kvaliteeditaseme määramise kohta on nõutav seetõttu, et kvaliteeditaseme määramisega kaasnevad automaatselt täiendavad nõuded tööle. Sellest lähtuvalt hinnatakse töö kvaliteeti, mille osas on pooled kokku leppinud kvaliteeditasemes, vastavale kvaliteeditasemele omaste testidega, millede tulemusena tehakse kindlaks, kas töö vastab just nimelt sellele kvaliteeditasemele, millele vastavust testitakse. Testide tulemusena ei saa teada, kas töö vastab mõnele muule kvaliteeditasemele, samuti ei saa teada seda, kas töö on üldse kvaliteetne või mitte. Kvaliteeditaseme määramine tõstab automaatselt töö hinda, sest seab lisanõuded töö protsessidele, kasutatavale tehnikale jne. Kostja pöördus hageja poole lihtsa keevitustööga metallkonstruktsiooni kiirtellimustööks, millel puudusid nõuded kvaliteeditaseme osas. Kostja poolt metallkonstruktsiooni tellimiseks esitatud dokumentatsiooni lihtsus ja lakoonilisus oli hagejale täiendavaks indikatsiooniks selle kohta, et kostja soovis tellida lihtsa keevitustööga metallkonstruktsiooni. Keerulisemate keevitustööde nõude puhul esitatakse alati väga detailne ja põhjalik projektdokumentatsioon, milles on suure täpsusega fikseeritud kõik keevitustöödele esitavad nõuded. Laevaehituses kasutatavate tööde puhul kasutatakse järelvalveks alati laeva ehituse klassiühingut. Klassiühingu kohta, kes järelvalvet teostab, on alati ka lepingul vastav märge. Kostja väited, justkui kasutatakse rampi ainult laevaehituses, on eksitavad ja väärad. Tegelikkuses kasutatakse rampi erinevates konstruktsioonides, mis vajavad metallist keevitatud kaldteed, näiteks tootmishoonetes, lautades, sadamakonstruktsioonides, parkimismajades jne. Sõnal „ramp“ on üldine tähendus ja tegemist ei ole kindlasti laevaehituses kasutatava spetsiifilise terminiga. Kostja omas pidevat ülevaadet tööde valmimisest. Juhul, kui kostja oleks soovinud kehtestada tööle täiendavad nõudmised enne lepingu sõlmimist, siis
oleksid need täiendavad nõudmised oluliselt mõjutanud ka töö maksumust ja oleksid kindlasti kajastatud ka lepingus. Kuna lepingus puudus kokkulepe töö kvaliteeditaseme kohta, siis ei tõenda kostja poolt tellitud keevisliidete ultrahelikatsed töö vastavust või mittevastavust lepingule. Kostja tellitud keevisliidete ultrahelikatsed tõendavad ainult töö vastamist või mittevastamist kvaliteeditasemele, millele vastavuse kontrollimiseks kostja katsed tellis. Kostja tellitud keevisliidete ultrahelikatsete puhul on võetud aluseks kvaliteedi tase EN ISO 5817, tase C ja lubatavuse kriteeriumiks on märgitud EN 1712, tase 2. Samad kvaliteedinõuded on võetud arvesse ka kostja poolt järgmisena tellitud keevisliidete ultrahelikatsel. Seega ekspertiisi käigus võeti aluseks, et töö peab vastama kvaliteeditasemele EN ISO 5817, tase C. Loomulikult ei vastanud töö kvaliteeditasemele EN ISO 5817, tase C. Hageja ei ole kunagi väitnudki, et töö vastab kvaliteeditasemele EN ISO 5817, tase C. Hageja rõhutab, et kui kostja oleks soovinud, et töö vastaks kvaliteeditasemele EN ISO 5817, tase C, siis oleks hageja saatnud kostjale eelnevalt pakkumisena vähemalt kahekordse töö hinna ja seejärel pakkumise aktsepteerimise järgselt ka valmistanud kostjale töö, mis oleks vastanud kvaliteeditasemele EN ISO 5817, tase C. Seega tuleb kostja tellitud ultrahelikatsed jätta tähelepanuta. Kokkuleppe puudumine kvaliteeditaseme kohta osundab vaid sellele, et kostjal puuduski soov määrata tööle kvaliteeditase ning kostja poolt hiljem kõrgendatud kvaliteedinõuete aluseks võtmine katsete teostamisel on täiesti aluseta ja käsitletav pahatahtlikkusena, mida kinnitab ka ekspert, „tehtud ultrahelikatsete alusel ei saa kinnitada tööde vastavust ega mittevastavust, kuna 07.07.2008 allkirjastatud alltöövõtulepingus polnud sätestatud punkti, mis nõuaks toodangu vastavust kvaliteedistandardile EN ISO 5815 tasemele C.“
10.Hageja märgib, et kostja tellis keevisliidete ultraheli katsed enne kui teavitas hagejat töö väidetavatest puudustest. Kostja tellis ultrahelikatsed 11.08.2008, puudustest teavitas hagejat 26.08.2008.
11.Hageja ei nõustu kostja 06.10.2008 arvega nr 280194 summas 278 317 krooni, kuna kostja ei ole selgitanud, mille alusel ja kuidas on moodustunud arvel märgitud summa, millele lisandub käibemaks. Arvele on märgitud koguseks 1 ja selgituseks „Parandus-, remonditööd koos materjalide ja teenustega vastavalt aktile 06.10.2008.“
12.Hageja soovib tähelepanu pöörata asjaolule, et kostja tegutses lepingut sõlmides oma majandus- ja kutsetegevuses ja tal on metallkonstruktsioonide alal pikaaegne kogemus, kes teab täpselt, millist tööd ta soovib tellida ja kuidas peavad olema vastavasisulised nõuded lepingus sätestatud. Lepingu teksti koostas kostja ja saatis seejärel kinnitamiseks ja allkirjastamiseks hagejale. Hageja leiab, et kostja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega, milline vastuolu väljendub kostja poolt lihtsa keevitustöö tellimises ja hiljem juba hageja poolt teostatud tööle täiendavate uute kvaliteedinõuete kehtestamises. Õiged on kostja väited, et pooled on teinud eelnevalt koostööd, kuid varasemalt on hageja tellinud töid kostjalt ning seega ei ole poolte vahel välja kujunenud praktikat ja tava, kui kostja tellib töid hagejalt. Kostja vastuväited
13.Kostja hagi ei tunnista ja palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
14.Poolte vahel sõlmitud lepingu p nr 4 kohaselt fikseeritakse tellitud tööde üleandmine üleandmis-vastuvõtu aktiga, mille järgi valmistatud toodang peab vastama 100% tellija poolt esitatud joonistele ja värvi skeemile. Lepingu p 8 kohaselt oli tööde teostamise tähtajaks 25.07.2008 ja õigeks ajaks tööde mitte osutamise korral määratakse trahv 0,5% lepingu summast iga tähtajast üleläinud päeva eest vastavalt lepingu p-le 8.1. Hageja väljastas 08.07.2008 kostjale ettemaksu arve nr 20080085 summas 252 756 krooni, mille kostja tasus. 04.08.2008 esitas hageja kostjale tööde üleandmiseks teostatud tööde akti nr 1 ning selle alusel arve nr 20080100 summas 1 011 024 krooni. Tööde teostamiseks kasutatud materjalide sertifikaate ega keevitustöid teostanud isikute vastavuse tunnistusi hageja kostjale ei esitanud ning kostja esindajate poolt tööde ülevaatamise käigus selgus, et hageja poolt teostatud töödes ilmnesid olulised puudused, mille tõttu kostja initsiatiivil viis ER TSOÜ 08.08.2008 läbi rambi keevisliidete ultraheli-katsed,
millede tulemused kinnitasid tellija seisukohta oluliste puuduste osas töödes. Kostja esitas 11.08.2008 hagejale akti, milles teavitas hagejat ebakvaliteetselt teostatud töödest, millele hageja ei reageerinud ega asunud ka aktis osutatud puudusi kõrvaldama. 26.08.2008 teates nr 123/R teavitas kostja veelkord hagejat, et ei ole hageja poolt 04.08.2008 väljastatud akti nr 1 allkirjastanud ega aktsepteeri hageja poolt esitatud arvet nr 20080100. Kuna hageja ei esitanud pärast kostja 11.08.2008 esitatud akti Töös esinenud oluliste puuduste kohta ühtegi vastuväidet ega asunud ka puudusi kõrvaldama ning tulenevalt oma lepingulistest kohustustest lepingupartnerite ees, teavitas kostja hagejat, et kõrvaldab töös esinenud puudused ise ning nõuab puuduste likvideerimiseks tehtud vajalikud ja dokumenteeritud kulutuste hüvitamist hagejalt. Pärast töös esinenud oluliste puuduste likvideerimist lasi kostja 17.09.2008 ER TS OÜl teostada täiendavad rambi keevisliidete ultrahelikatsed, mille kohta koostati 18.09.2008 katseprotokoll nr 876/TLN ja millega tuvastati, et varasemalt 11.08.2008 aktis ja 11.08.2008 protokollis nr 756/TLN tuvastatud puudusi enam ei esinenud. 23.09.2008 kirjaga palus kostja hagejal esitada rambi valmistamiseks kasutatud ning joonisel spetsiaalselt sätestatud mater-jali sertifikaadi, keevitustöid teostanud isikute nimed ja nende kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid ning teatas, et nimetatud dokumentide esitamata jätmise korral tuleb kostjal tellida ka tööde teostamisel kasutatud materjalide vastavuse uuring. Hageja ei ole käesoleva ajani vastavat dokumentatsiooni esitanud ega ole kostjat informeerinud dokumentide mitteesitamise põhjustest. Kostja koostas pärast Töödes esinenud oluliste puuduste parandamist ja hageja poolt tööde teostamisel kasutatud materjalide vastavuse tuvastamist lepingus ja joonisel toodud tingimustele 06.10.2008 Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, milles loetles veelkord hageja teostatud Töödes esinenud olulised puudused ja kostja teostatud tööd puuduste likvideerimiseks ja tehtud kulutused. 08.10.2008 teostas kostja hagejale tehtud tööde eest ülekande summas 682 609,94 krooni ning väljastas 10.10.2008 hagejale töödes esinenud puuduste likvideerimisel kantud kulutuste likvideerimise eest arve nr 280194 summas 328 414,06 krooni. Hageja kostjale ühtegi pretensiooni ega omapoolseid vastuväiteid esitanud ei ole.
15.Kostja leiab, et tasu hageja poolt teostatud tööde eest muutub sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 toodud tingimustel, ehk siis kui töö on vastuvõetud või loetakse vastuvõetuks ning vale on hageja tõlgendus, et hageja poolt teostatud tööde nõuetele mittevastavus ja oluliste puudustega tööde mittevastuvõtmine kostja poolt ei ole hageja arve nr 20080100 mittetasumise kohaseks aluseks. Hageja on ekslikult asunud seisukohale, et on oma lepingus sätestatud kohustuse täitnud ja kostjale üle andnud. Hageja esitas teostatud tööde üleandmiseks kostjale 04.08.2008 akti nr 1, mida kostja allkirjastanud ei ole, kuna töövõtja poolt teostatud tööd ei vastanud lepingu tingimustele ning tellijal ei olnud võimalik töös esinevatest olulistest puudustest tingituna asuda rampi sellisena sihipäraselt kasutama. Hageja tasunõue teostatud tööde eest muutus sissenõutavaks alles 06.10.2008, kui kostja võttis hageja poolt oluliste puudustega teostatud Tööd pärast kostja poolt puuduste likvideerimist vastu. Lepingust tulenevalt kohustus kostja tasuma arve teostatud tööde eest 7 tööpäeva jooksul pärast teostatud tööde sissenõutavaks muutumist. Kostja teostas töödes esinevate puuduste likvideerimise enda jõududega ja väljastas hagejale 10.10.2008 puuduste kõrvaldamiseks kantud kulutuste eest arve summas 328 414,06 krooni. Poolte vahel oli olemas tasaarvestuse teostamise õiguslik alus. Hageja oli esitanud kostjale arve summas 1 011 024 krooni ja kostja oli esitanud hagejale arve summas 328 414,06 krooni. 10.10.2008 esitas kostja hagejale tasaarvestuse avalduse, vastavalt millele tasaarvestas kostja osaliselt hageja poolt kostjale 04.08.2008 esitatud arve summas 1 011 024 krooni kostja poolt hagejale 10.10.2008 esitatud arvega summas 328 414,06 krooni. Hageja on kostja poolt 10.10.2008 edastatud tasaarvestuse avalduse 24.10.2008 kätte saanud ning ei ole selle osas kostjale ühtegi vastuväidet esitanud. Seega ei ole alates tasaarvestuse avalduse kättesaamisest ning tasaarvestust ületava summa laekumist hageja arveldusarvele poolte vahel üksteise suhtes lepingu maksumuse põhisummast tulenevaid rahalisi nõudeid ning kuivõrd hageja põhinõue on alusetu vaidleb kostja täies ulatuses vastu ka viivisenõudele. Kostja on ka seisukohal, et hageja käitumine on nii enne hagiavalduse esitamist kui ka hagiavalduse esitamisel vastuolus hea usu põhimõttega.
16.Kostja tellis hagejalt 07.07.2008 alltöövõtulepinguga metallkonstruktsiooni, rambi valmistamise 25. juuliks 2008 vastavalt joonisele nr „Salco-538101.“ Joonisega oli ettenähtud
rambi terviklik konstruktsioon, mille transportimiseks oli kostjal Töö lõpetamise päevaks kokkulepitud eri veduk, kuna tavaliste sõidukitega ei oleks võimalik seda transportida. Hageja oli teadlik tellimuse otstarbest, kuna poolte vaheline koostöö meretranspordil kasutatavate konstruktsioonide valmistamises kestis juba pikemat aega. Hageja teadis ka, et tellitud ramp on mõeldud autotranspordi pealesõiduks laevale, seega pidi ramp olema selleks vastupidav. Seejuures lõikas hageja rambi mitmeks tükiks, millest osa keevitas omavahel kokku ning toimetas rambi kostjale alles 04.08.2008 kahes eraldi osas, mis ei vastanud lepingu tingimustele. Töö üleandmisel esitas hageja kostjale tööde üleandmise-vastuvõtu akti, mille kostja jättis allkirjastamata, kuna hageja ei viinud tellituid töid lõpuni ning tööd oli sunnitud lõpule viima ja puudused kõrvaldama kostja. Kostja tellimusel 11.08.2008 teostatud ultrahelikatsetega on kindlaks tehtud, et hageja poolt oli rambi kokkukeevitamine teostatud defektidega, mis ei ole lubatud joonisel märgitud „WC“ klassiga. Maakohtu otsuse põhjendused
17.Hageja jäi kohtuistungil esitatud nõude juurde, kostja vaidles hagile vastu kirjalikes vastustes esitatud motiividel. Kohus, tutvunud toimi8ku materjalidega, uurinud asjas kohtule esitatud tõendeid ja hinnanud nii dokumentaalseid tõendeid kui ka tunnistajate ütlusi kogumis, leiab, et hagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.
18.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
19.Hageja nõuded: - välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 39 728,19 eurot (621 611,02 krooni), - välja mõista kostjalt sissenõutavaks muutunud viivised seisuga 24.10.2008 summas 3 178,25 eurot (49 728,88 krooni), - välja mõista kostjalt alates viivised 0,5% päevas põhivõlgnevuselt alates 25.10.2008 kuni võlgnevuse kohase täitmiseni.
20.Kostja hagi ei tunnista .
21.Asjas on tõendatud, et kostja tellimusel hageja poolt töövõtulepingu korras tehtud ja 04.08.2008 kostjale üleantud töö ei vastanud lepingutingimustele.
22.Võlaõigusseadus (VÕS) § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Poolte vahel 07.07.2008 sõlmitud töövõtulepingu kohaselt pidi hageja valmistama kostjale rambi vastavalt joonisele Salco – 538101. Nimetatud joonis sisaldab keevituse osas tingimust, et kui „ei ole märgitud teisiti“, siis peab keevitus vastama WC-le ehk siis keevitustööd pidid vastama kvaliteeditasemele EN ISO 5817, tase C. Samuti on joonisel graafiliselt näidatud talade ühenduskohad, mis pidid olema koonilised.
23.VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama kokkulepitud kvaliteedile ning VÕS § 641 lg 2 p 2 sätestab olukorra, kui kokkulepe töö kvaliteedi osas puudus. Sellisel juhul ei vasta töö kvaliteedile, kui töö ei sobi teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu
sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Tunnistaja IR ütlustest nähtub, et ta viibis kostja esindajana hageja juures metallkonstruktsioonide keevitamise esimesel etapil, s.t detailide koostamise ehk valmistamise etapil, ning osundas hagejale, et metallkonstruktsioonide otsad peavad olema faasilised ehk koonusekujulised ehk X- kujulised ja et keevitada tuleb täis kogu tühi osa ehk faas peab olema täidetud keevisõmblusega. Sellega on ümber lükatud hageja väide ja asjas antud eksperdiarvamuse seisukoht, mille kohaselt leping ei näinud tehtavale tööle ette mingeid kvaliteedinõudeid ning et (hageja väide) kostja tellis „lihtsa keevitustöö“. Kohus märgib, et hageja oli kutseliselt tegev metallkonstruktsioonide valmistajana ja ta pidi olema teadlik joonisel märgitud nõuetega.
24.Kostja poolt 08.08.2008 teha lastud keevisliidete ultrahelikatsed kinnitasid, et hageja tehtud keevisliited ei vastanud kvaliteeditasemele C. Kostja 11.08.2008 aktis on sedastatud, et talastiku otstes on keevituslüngad. Tunnistaja IRütlused kinnitavad, et metallkonstrukt-siooni paksemad põkkumisliited ei olnud tehtud kvaliteetselt ja ei olnud kogu ulatuses täidetud keevisega. Kokku oli vaja parandada 18 keevituskohta ehk sisuliselt tuli kogu 18 põtkumise keevitus uuesti teha, s.o. vana keevitus eemaldada ja kõik uuesti keevitada, et ei oleks kahe detaili vahel õhutühja kohta (tlk. 23, III kd).
25.Alusetu on hageja (alternatiivne) väide, et tehtud töö vastas kvaliteeditasemele C. Hageja tugineb selle väite juures vastupidise tõendamatusele, s.o. ta leiab, et kostja teha lastud keevisliidete ultrahelikatsete tulemusi kajastavat akti ei saa arvestada, kuivõrd ultrahelikatsete juurde ei kutsutud nende esindajat. Kohus sellega ei nõustu. Ultrahelikatsed viis läbi kostjast sõltumatu isik, ER TSOÜ. Katsetused viidi läbi seoses sellega, et hageja ei esitanud vaatamata kostja nõudmisele kasutatud materjalide sertifikaate, keevitajate kvalifikatsioonitunnistusi ja tehnilise kontrolli osakonna akti rambi ehitamise kohta vastavalt joonisele, mistõttu vastavalt laevaehitusetööde oli keevisliidete kontroll vältimatu (vajalik). Puuduvad mistahes andmed, et katsetusi läbi viinud isik oleks olnud katse tulemustest isiklikult huvitatud. Seega loeb kohus tõendatuks, et hageja poolt tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele ja vajas parandamist (ümbertegemist). Seega oli kostjal VÕS 110 lg. 1 kohaselt õigus keelduda töö vastuvõtmisest ja kokkulepitud tasu väljamaksmisest kuni töö parandamiseni.
26.Tellijal on VÕS § 643 järgi kohustus töö üle vaadata. Töövõtja tasu nõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks pärast töö üleandmist. Põhjendamatud on hageja väited, et kostja ei teavitanud teda töös esinenud puudustest. Kostja pretensioonidest pidi hageja teadlikuks saama juba 04.08.2008, mil kostja keeldus hageja esitatud üleandmis-vastuvõtuakti allakirjutamisest ja arve tasumisest. Tunnistaja IR ütlustest nähtub, et ta näitas 04.08.2008 töö üleandmisel hageja esindajale KS töö puudusi, ning et ta viis isiklikult 07.08.2008 töö puuduste kohta tehtud akti hageja tehnilise kontrolli osakonda. Hagejale edastati ka töö puuduste kohta tehtud 11.08., 18.08. ja 27.08. aktid. Seega on kostja täitnud kohaselt VÕS § s 643 lg. 1 ja 2 sätestatud töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamise kohustuse.
27.Hageja esindaja on kohtus kinnitanud, et „hageja esindaja käis sadamas, kuid sadama territoorium oli kinni ja hageja ei pääsenud sadama territooriumile“ (tlk 113 pöördel, III kd.). Nimetatu kinnitab ühelt poolt seda, et hageja oli teadlik kostja pretensioonidest, teiselt poolt aga hageja passiivset suhtumist töö puudustesse, leppides sellega, et „sadama territoorium oli suletud“. Kohtu hinnangul tuleb hageja passiivsust kostja pretensioonide suhtes tuleb hinnata konkludentselt keeldumisena töö parandamisest, mistõttu oli kostja õigustatud vastu võtma otsuse ise töö ümber teha. Tulenevalt VÕS §-st 110 lg. 1 oli kostja õigustatud kuni töö parandamise lõpetamiseni ja töö parandamise oma kulutuste kindlakstegemiseni keelduma hagejale tasu väljamaksmisest.
28.Töö valmimisel koostas kostja omalt poolt tööde vastuvõtu akti ja kandis hagejale üle lepingujärgse tasuna 628 609,04 krooni ja esitas hagejale krediitarve 328 414,06 krooni, s.o. teostas tasaarvestuse viimatinimetatud summa ulatuses.
29.Kostjal oli õigus oma kulutused 328 414,06 krooni ulatuses VÕS § 115 lg. 1 alusel tasaarvestada hageja tasunõudega, kuivõrd tegemist oli kostja kahjuga, mida ta kandis seoses hagejapoolse lepingu rikkumisega. Kahju suuruse on kostja tõendanud dokumentaalselt. Hageja väide, mille kohaselt töö ümbertegemise kulu pidi olema kordades väiksem kostja näidatust on spekulatiivne ja alusetu, samuti kui tema väited kostja kuluarvete asjassepuutumatusest. Kuivõrd kostja teostas töö, millise pidi hageja ise teostama, on põhjendatud arvele käibemaksu lisamine.
30.Eeltoodust toodust lähtudes leiab kohus, et hagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Poolte menetluskulud jätab kohus hageja kanda. Menetluskulud
31.TsMS §-ga 163 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. TsMS § 122 ja 133 alusel tsiviilasja hagihind on 64 616,21 eurot (1 011 024 krooni). Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.