AS Ilmarine hagi AS Laudon-S vastu võla ja viivise saamiseks.
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.11.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Laudon-S apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Ilmarine (registrikood 10807531), lepinguline esindaja Mirjam-Mari Marastu Kostja AS Laudon-S (registrikood 10159380), volitatud esindaja Oksana Sobko
Kohtuistungi toimumise aeg
27.04.2010
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 20.11.2009 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED:
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Tsiviilasi nr: 2-08-65282 Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AS Ilmarine esitas 06.10.2008 Harju Maakohtule hagi AS Laudon-S vastu, milles palus kostjalt välja mõista alltöövõtulepingust tuleneva võlgnevuse 1 011 024 krooni ja viivise 0,5% võla summast päevas kuni põhivõla tasumiseni. Menetluse käigus vähendas hageja võlanõuet ja täpsustas viivisenõuet, paludes kostjalt välja mõista võlgnevuse 621 611,02 krooni ja 24.10.2008 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 49 728,88 krooni ja viivise 0,5% võla summast päevas kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 07.07.2008 alltöövõtulepingu, mille alusel hageja valmistas kostja tellimusel metallkonstruktsiooni (rambi) vastavalt kostja poolt esitatud joonisele nr „Salco-538101". Lepingujärgse töö maksumuseks oli 1 263 780 krooni. Vastavalt poolte kokkuleppele pidi kostja tasuma ettemaksuna 20% tööde maksumusest ja ülejäänud 80% 7 tööpäeva jooksul peale hageja poolt arve esitamist. Maksetingimuste nõuetekohaselt täitmata jätmise korral kohustus kostja vastavalt lepingu punktile 6.3 tasuma hagejale viivist 0,5% lepingu maksumusest päevas iga tähtajast üleläinud päeva eest.
3.Kostja tasus hageja poolt esitatud ettemaksu arve 252 756 krooni nõuetekohaselt. 04.08.2008 esitas hageja kostjale arve nr 20080200 summas 1 011 024 krooni, mille tasumise kuupäev oli 11.08.2008. Kostja arvet nimetatud kuupäevaks ei tasunud, vaid teatas 26.08.2008 kirjas, et ei tasu hageja poolt esitatud arvet, kuna 04.08.2008 hageja teostatud tööde akt nr 1 on kostja poolt allkirjastamata. Hageja leidis, et kostja poolt tööde akti mitteallkirjastamine ei ole arve tasumata jätmise aluseks. Pooled ei ole lepingus kokku leppinud, et kostjal on õigus viivitada arve tasumisega kuni töö vastuvõtmise akt on kostja poolt allkirjastatud.
4.Kostja tasus 08.10.2008 hagejale 682 609,94 krooni selgitusega „arve 20080100". Hageja luges vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg 8 kostja poolt 08.10.2008 tasutud summast täidetuks esmalt viivisintressi kohustuse ning seejärel ülejäänud osas osaliselt põhikohustuse. Arvestades, et 08.10.2008 seisuga oli kostja võlgnevus hageja ees 1 011 024 krooni ja sissenõutavaks muutunud kõrvalkohustuse (viivisintressi) suurus 293 196,96 krooni, tuleb kostjal tasuda veel 621 611,02 krooni. Kostja vastuväited
5.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus selle rahuldamata jätta. Kostja leiab, et hageja käitumine on olnud vastuolus hea usu põhimõttega.
6.Hageja ei esitanud koos teostatud tööde aktiga ning selle alusel väljastatud arvega tööde teostamiseks kasutatud materjalide sertifikaate ega keevitustöid teostanud isikute vastavuse tunnistusi. Kostja tellimisel viis ekspert läbi rambi keevisliidete ultrahelikatsed, mis kinnitasid, et töödes esinevad olulised puudused. Kostja teavitas hagejat kahel korral, 11.08.2008 aktiga ja 26.08.2008 kirjaga, ebakvaliteetselt teostatud töödest ja sellest, et ei aktsepteeri hageja poolt esitatud arvet ega allkirjasta tehtud tööde akti. Hageja ei esitanud puuduste kohta ühtegi vastuväidet ega asunud puudusi kõrvaldama. Kostja teatas hagejale, et kõrvaldab töös esinenud puudused ise ning nõuab puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutuste hüvitamist hageja poolt. Kostja kõrvaldas puudused ise ning tegi tasaarvestuse hagejale tasumisele kuuluva summaga.
7.23.09.2008 kirjas palus kostja hagejal esitada rambi valmistamiseks kasutatud ning joonisel spetsiaalselt sätestatud materjali sertifikaadi, keevitustöid teostanud isikute nimed ja nende kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid ning teatas, et nimetatud dokumentide esitamata jätmise korral tuleb kostjal tellida ka tööde teostamisel kasutatud materjalide vastavuse uuring. Hageja ei ole käesoleva ajani vastavat dokumentatsiooni esitanud.
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-08-65282
8.Kostja koostas 06.10.2008 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, milles loetles veelkord üles töödes esinenud olulised puudused, puuduste likvideerimiseks teostatud tööd ja selleks tehtud kulutused. 08.10.2008 tasus kostja hagejale tehtud tööde eest 682 609,94 krooni. 10.10.2008 väljastas kostja hagejale arve nr 280194 summas 328 414,06 krooni puuduste kõrvaldamisel kantud kulutuste eest. Hageja kostjale ühtegi pretensiooni ega omapoolseid vastuväiteid esitanud ei ole.
9.Kostja leidis, et tasu hageja poolt teostatud tööde eest muutub sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 toodud tingimustel, ehk siis kui töö on vastuvõetud või loetakse vastuvõetuks. Seega on väär hageja tõlgendus, et hageja poolt teostatud tööde nõuetele mittevastavus ja oluliste puudustega tööde vastuvõtmata jätmine kostja poolt ei ole arve tasumata jätmise kohaseks aluseks. Hageja poolt teostatud tööd ei vastanud lepingule ning kostjal ei olnud võimalik töös esinevate oluliste puuduste tõttu asuda rampi sellisena sihipäraselt kasutama. Hageja tasunõue muutus sissenõutavaks alles 06.10.2008, kui kostja võttis hageja poolt oluliste puudustega teostatud tööd pärast kostja enda poolt puuduste likvideerimist vastu. 10.10.2008 esitas kostja hagejale tasaarvestuse avalduse, tasaarvestades osaliselt hageja poolt kostjale 04.08.2008 esitatud arve 1 011 024 krooni, kostja poolt hagejale 10.10.2008 esitatud arvega 328 414,06 krooni. Hageja sai 10.10.2008 tasaarvestuse avalduse kätte 24.10.2008 ja pole kostjale ühtegi vastuväidet esitanud. Seega alates tasaarvestuse avalduse kättesaamisest ning tasaarvestust ületava summa tasumist hagejale, puuduvad poolte vahel rahalised nõuded. Kuna hageja põhinõue on alusetu, on alusetu ka hageja viivisenõue. Esimese astme kohtu otsus
10.Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 621 611,02 ja alates 09.10.2008 sissenõutavaks muutunud viivise 0,5% tasumata põhinõudelt päevas kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem, kui põhinõue. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda.
11.Poolte vahel on vaidlus töövõtulepingu täitmise kvaliteedi üle. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Poolte vahel 07.07.2008 sõlmitud alltöövõtulepingust ja joonistest nähtub, et pooled leppisid kokku metallkonstruktsiooni (rambi) valmistamises vastavalt kostja esitatud joonistele. Jooniselt nähtub, et tegemist on rambiga, samuti on joonisel kindlaks määratud toote materjal ja kasutatavad töövõtted klausliga, kui ei ole ette nähtud teisiti. Kohtule ei ole esitatud muid toote kvaliteeti määratlevaid dokumente. 08.07.2008 ettemaksuarvest nähtub, et kostja on ettemaksu 252 756 krooni tasunud, hageja kinnitab, et kostja tasus 08.10.2008 lisaks 682 609,94 krooni.
12.VÕS § 636 lg 1 sätestab, et töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Kui asi on valmistatud töövõtja materjalist, peab töövõtja tegema võimalikuks omandi ülemineku tellijale. VÕS § 638 sätestab, et tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Tellijal on VÕS § 643 järgi kohustus töö üle vaadata. Töövõtja tasu nõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks pärast töö üleandmist. Vaidlust ei ole selles, et hageja andis töö kostjale üle 04.08.2008 ja esitas tehtud töö kohta arve ning tööde akti. Tööde akt on allkirjastatud hageja poolt. Arve tuli tasuda hiljemalt 11.08.2008. Kostja vaatas töö üle, mida tõendab 11.08.2008 keevisliidete ultraheli katse, koostas 11.08.2008 kvaliteedi kohta akti ning teatas hagejale, et töös esinevad puudused. Kohus leidis, et
3(7)
Tsiviilasi nr: 2-08-65282 kostja täitis VÕS § 644 lg-s 1 sätestatud tingimused. 27.08.2008 aktist ja 18.09.2008 koostatud ultraheli uuringust ning tehnilise kontrolli dokumendist nähtub, et kostja on puudused kõrvaldanud. Kohus leidis, et tõendatud on toote kvaliteedipuudujäägid ja kostja poolt teostatud lisatööd, kuid kostja kui tellija saab tugineda üksnes nendele kvaliteedinõuetele, mida pooled lepingus ette nägid.
13.VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama kokkulepitud kvaliteedile ning VÕS § 641 lg 2 p 2 sätestab olukorra, kui kokkulepe töö kvaliteedi osas puudus. Töö ei vasta kvaliteedile, kui töö ei sobi teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Kohus leidis, et pooled leppisid lepingus asja kvaliteedis kokku ja seega ei kohaldus käesolevas asjas VÕS § 641 lg 2 p 2 , vaid VÕS § 641 lg 2 p 1.
14.Ekspertarvamuse kohaselt nähtub esitatud dokumentidest, et tellija poolt esitatud nõuded on väga minimaalsed (kajastavad ainult alltöövõtulepingus ning sellele lisatud joonisel nr „Salco-538101). Dokumentidest järeldub, et töövõtja on ülalmainitud minimaalsed nõuded ka arvatavalt täitnud (täpsema informatsiooni annaks toote sõltumatu tehniline ekspertiis) ning tellija täiendavad nõuded on hüpoteetilised, sest need ei kajastu alltöövõtulepingus ega sellega seonduvates teistes dokumentides. Tuginedes eksperdi arvamusele, leidis kohus, et hageja tehtud töö vastas kokkulepitud omadustele. Kostjal puudus alus töö vastuvõtmisest keeldumiseks ja tasu maksmata jätmiseks. Hageja on õigesti VÕS § 88 lg-le 8 tuginedes esmalt arvestanud kostja poolt hilinemisega tasutust rahasummast maha sissenõutavaks muutunud viivise ning seejärel põhinõude osa.
15.Kohus asus seisukohale, et kostjal puudus õigus nõuda hagejalt töös esinenud puuduste kõrvaldamist, mistõttu puudus tal alus tasaarvestamiseks. Nõude aluseks ei saa olla arve esitamine iseenesest, vaid arvel peab olema samuti alus. Hagejal on õigus VÕS § 113 lg 1 alusel nõuda kostjalt tasumisega viivitamise eest viivist vastavalt lepingus kokku lepitud viivise määrale. Hageja on sisse nõudnud kuni 08.10.2008 sissenõutavaks muutunud viivise. Lepingujärgne viivise määr on 0,5% tasumata makselt päevas. Kostja kohustus hageja ees on 621 611,02 krooni, millest 0,5% on 3108,06 krooni. Kohus leidis, et hagi esitamine kaks kuud pärast arve tasumise tähtaega, ei ole hea usu põhimõtte vastane, kuid põhinõuet ületava viivise tasumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Apellatsioonkaebus
16.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et hageja alltöövõtjana teostas töid ebakvaliteetselt (keevisühendustes olid defektsed jätku- ja nurgaõmbluste mantelservad, uurised ja poorid. Hageja vähendas kaldtee külgseinte risttalastiku drenaažiavade raadiust nõutud 20 mm-st 12-15 mm-ni. Samuti esinesid talastiku osas keevituslüngad ( tl 79-89). Kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et pooled juba olid kunagi koostööd teinud ning seetõttu oli hageja lepingut sõlmides teadlik, milleks toodet kasutatakse ja millisele kvaliteedi tasemele peaks metallkonstruktsioon vastama, et seda võiks sihipäraselt kasutama hakata. Kuna tellitud metallkonstruktsiooni kasutatakse laevanduses, mille koormus nimetatud metallkonstruktsioonile moodustab kuni 50 t, siis hageja poolt tehtud puudujäägid võisid viia selleni, et metallkonstruktsioon võis koormusele mitte vastu pidada.
17.Hagejal ei ole õigust teha ebakvaliteetseid töid. Täpsema kokkuleppe kvaliteeditaseme puudumisel pidi hageja juhinduma kehtivatest standarditest ja tavadest, mitte aga tegema töid nii nagu lihtsam tundus olevat (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-56-02 p 17).
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-08-65282
18.Pooled kinnitasid (tl 172, 175), et lepingus puudus kokkulepe kvaliteeditaseme kohta, seega pidi töö olema tehtud üldjuhul vähemalt keskmise kvaliteediga ning olema sihtotstarbeliselt kasutatav. Tõendamist leidis, et kostjal ei olnud võimalik töös esinevate olulistest puudustest tingituna asuda metallkonstruktsiooni (rampi) sellisena sihipäraselt kasutama. Seega ei vastanud hageja poolt teostatud tööd lepingu tingimustele. Kinnitust leidis, et kostja teatas õigeaegselt töö puudustest.
19.Kohtuotsus rajaneb puudulikul (oletuslikul) ekspertiisil (tl 152-154). Kohtu määratud ekspertiis ei andnud täpseid ja konkreetseid vastuseid, vaid oletusi, mille tulemusena on ekspertiis puudulik ja tõendina väärtusetu. Kohus jättis kostja poolt esitatud küsimuse eksperdile esitamata. Kohus jättis arvestamata, et erikokkuleppe puudumise korral peab töövõtja teostatud töö olema tehtud vähemalt keskmise kvaliteediga (VÕS § 77 lg 1 ja lg 2) ehk vastama vähemalt samale kvaliteedile, mis tavaliselt oleks hoolsa ja kõik vajalikke eriteadmisi omava töövõtja teostatud sarnasel tööl. Eksperdile ei saa esitada küsimusi, mis eeldaksid temalt õigusliku hinnangu andmist, kas siis poolte käitumisele või lepingule.
20.ER Test Service OÜ-l on hea professionaalne ettevalmistus, kaasaegsed seadmed, suured kogemused ja labori kvaliteedisüsteem on saanud rahvusvahelise tunnustuse vastavate akrediteerimistega. Kostja arvates puudus vajadus täiendava ekspertiisi teostamiseks ning otstarbekam oleks antud juhul kuulata tunnistajatena üle isikud, kes olid seotud nii 11.08.2008 kui ka 18.09.2008 keevisliidete ultrahelikatse teostamisega.
21.Kostja on jätkuvalt seisukohal, et antud juhul oli olemas tasaarvestuse teostamise õiguslik alus VÕS § 197 lg 1 kohaselt ( tl 68-77). Kostja ei ole hageja poolt teostatud töid 04.08.2008 esitatud tööde akti alusel töös esinenud oluliste puuduste tõttu õigustatult vastu võtnud, mistõttu hagejal puudus õiguslik alus viivisarve väljastamiseks. Kuivõrd hageja põhinõue on alusetu, siis kostja vaidleb samuti vastu hageja poolt esitatud viivisenõudele täies ulatuses. Vastustaja seisukoht
22.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada materiaalõigusnormide ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada.
24.Ringkonnakohtu hinnangul viis maakohus asjas läbi puuduliku eelmenetluse, mis võis kaasa tuua ebaõige lahendi tegemise. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s
392.Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ning poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. TsMS § 230 lg-te 1 ja 2 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
25.Kohtuotsus on vastuoluline. Maakohus tuvastas, et tõendatud on toote kvaliteedipuudujäägid ja kostja poolt teostatud lisatööd. Kohus märkis, et 27.08.2008 aktist ja 18.09.2008 koostatud ultraheli uuringust ning tehnilise kontrolli dokumendist nähtub, et kostja on puudused kõrvaldanud. Kohus tuvastas ka, et kostja täitis VÕS §
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-08-65282 644 lg-s 1 sätestatud tingimused, see tähendab teatas töövõtjale õigeaegselt töö lepingutingimustele mittevastavusest. Samas jõudis aga kohus järeldusele, et tellijal puudus nõue töövõtja vastu puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutuste osas.
26.Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, et käesoleval juhul ei kuulu kohaldamisele VÕS § 641 lg 2 p 2, mille kohaselt töö ei vasta muuhulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Kohus leidis, et pooled leppisid lepingus asja kvaliteedis kokku ja seega ei kohaldu käesolevas asjas VÕS § 641 lg 2 p 2, vaid VÕS § 641 lg 2 p 1, mille kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi. Millises kvaliteeditasemes siis pooled kokku leppisid, seda kohus ei tuvastanud. Kohtuotsusest nähtub nagu oleksid pooled kokku leppinud selles, et tööl ei pea olema tavaliselt seda liiki tootele esitatavaid kvaliteedinõudeid. Selline lepingu tõlgendamine on meelevaldne.
27.Lepingu esemeks oli metallkonstruktsiooni valmistamine vastavalt tellija poolt esitatud joonisele nr „Salco-538101". Nõustuda ei saa hageja väitega, et ta pidi valmistama lihtsa metallkonstruktsiooni, mis ei pidanudki vastama mitte mingisugustele kvaliteedinõuetele. Igal tootel, mida tellitakse, on otstarve ja toode peab selleks otstarbeks kõlbama.
28.Kohus rajas otsuse kohtu poolt määratud eksperdi poolt koostatud ekspertiisiaktile. Ringkonnakohtu arvates ei ole nimetatud ekspertiisiakt tõendiks, mis annaks alust hagi rahuldamiseks. Kõigepealt ei ole üheselt arusaadav, mis liiki ekspertiisiga on tegemist. Kohus määras tehnilise ekspertiisi, kuid tehnilisi küsimusi pole eksperdile esitatud, küsimused on õiguslikku laadi, puudutavad pooltevahelise lepingu tõlgendamist ja seaduse kohaldamist ning tavapraktikat metallitööde lepingute sõlmimisel ja tööde vastuvõtmisel, millistele vastamine ei kuulu tehnikaeksperdi pädevusse. Kokkuvõttes leiab ekspert, et tellija poolt esitatud nõuded on väga minimaalsed, mida töövõtja on arvatavalt täitnud, kuid täpsema informatsiooni annaks toote sõltumatu tehniline ekspertiis. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et niisugusel kujul läbiviidud ekspertiis on käesoleva vaidluse lahendamisel kasutu, kuna ei anna mingit teavet toote kvaliteedi kohta selle tellijale üleandmisel. Kostja kirjalikus vastuses ekspertiisi määramisele toodud seisukohale, et puudub vajadus täiendava ekspertiisi teostamiseks ja otstarbekam on üle kuulata ER Test Service OÜ töötajad V. K. ja A. N., kes olid seotud nii 11.08.2008 kui ka 18.09.2008 keevisliidete ultrahelikatsete teostamisega, maakohus mingit hinnangut ei andnud.
29.Maakohus ei ole andnud hinnangut kostja väitele, mille hageja ka õigeks võttis, et pooled olid juba varem mitmeid kordi koostööd teinud, ainult et varem on tellijaks olnud hageja ja töövõtjaks kostja. Kuna mõlemad pooled on ise valmistanud laeva rampe ja neid ka teineteiselt tellinud, on raske nõustuda hageja väitega, et ta ei teadnud, milleks toodet kasutatakse ja arvas, et tegemist on lihtsa metallkonstruktsiooniga, mille kvaliteedi osas tellijal igasugune huvi puudub.
30.Maakohus ei ole andnud hinnangut ka kostja väitele, et täpsema kokkuleppe kvaliteeditaseme puudumisel pidi hageja juhinduma kehtivatest standarditest ja tavadest.
31.04.08.2008 transporditi ramp kahes osas sadamasse ja anti füüsiliselt kostjale üle, kuid üleandmis-vastuvõtmisakti ei vormistatud. Lepingu p 4 sätestas aga, et tellitud tööde üleandmine fikseeritakse üleandmis-vastuvõtuaktiga, mille järgi valmistatud toodang peab vastama 100 % tellija poolt esitatud joonistele ja värvi skeemile. Tellijal on VÕS § 643 järgi kohustus töö üle vaadata. Kuna hageja ei esitanud koos teostatud tööde
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-08-65282 aktiga tööde teostamiseks kasutatud materjalide sertifikaate ega keevitustöid teostanud isikute vastavuse tunnistusi, tellis kostja rambi keevisliidete ultrahelikatsed, mis kinnitasid, et töödes esinevad olulised puudused. Kostja teavitas hagejat kahel korral, 11.08.2008 aktiga ja 26.08.2008 kirjaga, ebakvaliteetselt teostatud töödest ja sellest, et ei aktsepteeri seetõttu hageja poolt esitatud arvet ega allkirjasta tehtud tööde akti. Hageja ei esitanud puuduste kohta ühtegi vastuväidet, kuid ei asunud ka puudusi kõrvaldama. Eeltoodu alusel ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et vaidlust ei ole selles, et hageja andis töö kostjale üle 04.08.2008, millest alates tekkis hagejal tasu nõue kostja vastu.
32.Kostja esitas kohtule mitu töö ülevaatamise käigus koostatud akti, kus on kirjeldatud detailselt töös esinevaid puudusi ja tõendid nende puuduste olemasolu kohta ja parandamise kohta kostja poolt. Kohus pole neid tõendeid analüüsinud ja esiletoodud puudusi käsitlenud.
33.Ringkonnakohus ei pea antud asjas võimalikuks kohtuotsuse tühistamisel uue otsuse tegemist, sest laiaulatusliku tõendite kogumise ja hindamise juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel peab olema pooltele tagatud põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks tulenevalt TsMS § 688 lg-tes 3 ja 4 sätestatust.
34.Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.
G. Kivinurm
E. Liiv
U. Loonurm
Kohtulahend parandatud Tallinna Ringkonnakohtu 04.06.2010 määrusega
Resolutsioon
1.Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 02.06.2010 otsuses sisalduv ilmne ebatäpsus.
2.Lugeda õigeks kostja volitatud esindajaks Anatoli Majevski.
3.Toimetada käesolev määrus kätte kõigile isikutele, kellele on 02.06.2010 otsus kätte toimetatud.
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.