Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

2(9)

kulude mahaarvamist (mitte rohkem kui 15/100) kuulus väljamaksmisele eesõigusnõuet omavale võlausaldajale Swedbank AS. Pankrotimenetluse käigus jäi ostuhuvi puudumise tõttu müümata OÜ CC(registrikood XXX aadress XXXTallinn ) osa nimiväärtusega 21 000 krooni, mis moodustab 50% osakapitalist (osakapital kokku 42 000 krooni ehk 2 620,38 eurot: majandustegevus lõppes 2009) ning OÜ V (registrikood XXX, aadress XXX Tallinn) osa nimiväärtusega 40 000 krooni, mis moodustab 100% osakapitalist (40 000 krooni). Mõlema ühingu osa ostuhuvi puudumise tingis asjaolu, et kumbki ühing ei olnud tegutsev, puudus täpne teadmine ühingute majandusliku seisu kohta ning ühel juhul oli tegemist 50% osalusega osakapitalist. Lisaks asjaolu, et äriühingu asutamine on käesoleval ajal jõukohane praktiliselt igaühele. Võlausaldajad ei omanud vastuväiteid selle kohta, et nimetatud vara jääb võõrandamata, kuna vara võõrandamata jätmine on tingitud objektiivsetest põhjustest. Võlgniku pangakontol oli pankrotimenetluse alguse seisuga 0,41 SEK-i, mida ei ole võimalik reaalselt kasutada ei pankrotimenetluse kulude kandmiseks ega ka võlausaldajatele väljamakseteks summa väiksuse tõttu, mistõttu ei ole 0,41 SEK arvestatud pankrotivara koosseisu. III Andmed § 146 nimetatud väljamaksete kohta:

3(9)

kuulus Swedbank AS nõue summas 19 960,87 eurot (eesõigusnõue summas 40 710,87 – 20 750,00) rahuldamisele PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgus. PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärku kuuluvate nõuete koosseisus tunnustati AS SEB Liising nõue kogusummas 7 097,04 eurot. Vahendite puudumise tõttu PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgus nõuet omavatele võlausaldajatele teostatud väljamakseid ei teostatud. V Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Pankrotivara (pandieseme) müügist laekus 20 750 eurot. Pankrotivara koosseisus oli korteriomand (registriosa nr XXX), asukohaga XXX, Tallinn. Tegemist oli 1-toalise korteriga, üldpinnaga 29,80 m2, millele oli seatud hüpoteek Swedbank AS kasuks. VI Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta: 6.1 Andmed veel müümata pankrotivara kohta Pankrotivarast on võõrandamata OÜ CC(registrikood XXX) osa nimiväärtusega 21 000 krooni, mis moodustab 50% osakapitalist (osakapital kokku 42 000 krooni; majandustegevus lõppes 2009) ning OÜ V (registrikood XXX) osa nimiväärtusega 40 000 krooni, mis moodustab 100% osakapitalist (40 000 krooni). Ostuhuvi puudumise äriühingute osade vastu on põhjustanud asjaolu, et kumbki ühing ei olnud tegutsev, puudus täpne teave nende majandusliku seisu kohta, ühel juhul oli tegemist 50% osalusega osakapitalist. Lisaks asjaolu, et äriühingu asutamine on käesoleval ajal jõukohane igaühele. Võlausaldajatel puudusid vastuväiteid sellele, et nimetatud vara jääb võõrandamata, kuna võõrandamata jätmiseks on tingitud objektiivsetest põhjustest. 6.2 Teistelt isikutelt saada olev vara Haldur ei ole tuvastanud sellise vara olemasolu, v.a. pankrotivõlgniku poolt menetluse kestel omastatud üüritulu perioodil aprill-juuni, 145 eurot kuus. Jaotusettepaneku koostamise seisuga ei ole võlgnik omastatud summat pankrotimenetluses kasutusel olevale võlgniku pangakontole tasunud. VII Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Haldur tegevuseks on olnud võlausaldajate üldkoosolekute korraldamine, pankrotivara säilimise tagamine ja vara müügi korraldamine; haldur on koostanud aruandeid kohtule ja võlausaldajale, suhelnud menetlusosalistega; selgitanud olemasolevate andmete põhjal välja võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseid ning võimalusi vara tagasivõitmiseks ja tagasinõudmiseks; esitanud kuriteoteate; koostanud jaotusettepaneku, komplekteerinud selle lisadega ja esitanud võlausaldajatele ning kinnitamiseks kohtule; koostanud tegevusaruande, komplekteerinud selle lisadega ja esitanud võlausaldajatele ning kinnitamiseks kohtule. VIII Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: Eeldusel, et kohus kinnitab pankrotimenetluse kulud halduri taotletud suuruses, sh rahuldab halduri tasu taotluse, jäävad A K pankrotimenetluses rahuldamata võlausaldajate nõuded järgmises ulatuses: PankrS § 153 lg 1 p 1 rahuldamisjärku kuuluvad nõuded: Jrk Võlausaldaja Võlausaldaja nõue Rahuldatud osa Rahuldamata

Swedbank AS 20 750,00 17 637,50 3 112,50 PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärku kuuluvad nõuded: Jrk Võlausaldaja Võlausaldaja nõue Rahuldatud osa

Rahuldamata

4(9)

Swedbank AS AS SEB Liising

19 960,87 7 097,04

19 960,87 7 097,04

IX Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: A K pankrotimenetluses on kõik küsimused lahendatud kohtuväliselt.

X Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused. Kohtukulusid pankrotimenetluses kantud ei ole. Ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulud - ajutise halduri tasu koos maksudega 1 333,92 eurot (kohtumääruse alusel), ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulude hüvitis 116,71 eurot (kohtumääruse alusel) ja tasutud riigilõiv 25,56 eurot. Massikohustused moodustasid 161,77 eurot, sh bürookulud (sh ruumide kasutus, väljatrükid ja koopiad, kontoritarbed, müügikulud) summas 142,54 eurot ja sidekulud (telefon, internet, arvuti ja faksi kasutamise kulud) kokku 2,15 eurot, arhiveerimiskulud 15 eurot, pangakulud 2,08 eurot. Haldur palub kohtult pankrotimenetluse kulude (25,56 eurot) ja massikohustuste (161,77 eurot) summas 187,33 eurot kinnitamist ja hüvitamist haldurile pankrotivara arvelt. XI Maksejõuetuse tekkimise põhjused: Aruande kohaselt peab võlgnik oma makseraskuste tekkimise põhjuseks Swedbank AS poolt peale sunnitud tingimustel laenu võtmist eluaseme ostmiseks. Panga poolt jäeti laenulepingu sõlmimisega seotud ohud ja riskid selgitamata. Laenulepinguga võttis võlgnik põhjendamatult suure kohustuse mida ei suuda täita. Tulenevalt majanduslikust olukorrast ei ole võlgnik suuteline täitma kohustusi Swedbank AS ees, ka tagatise väärtus on langenud. Halduri tööperioodil ei leidnud tuvastamist, et võlgnikku oleks Swedbank AS poolt tahtlikult kallutatud laenulepingut sõlmima. Tuvastamist leidis, et AS-ga Swedbank laenulepingu sõlmimine ei olnud võlgniku alaliste makseraskuste tekkepõhjuseks. Samuti osutusid ebaõigeks võlgniku poolt pankrotiavalduses ja pankrotimenetluse alguses esitatud väited sissetuleku puudumise kohta ja andmed elukoha kohta. Selgus, et võlgnik ei kasuta elukohana Tallinnas XXX asuvat korterit, kuigi nimetas ja tutvustas korterit sellena. Korter on välja üüritud 30.04.2009 sõlmitud üürilepingu alusel PO(O ), kes tasus kuus üüri 145 eurot kuus. Võlgniku kodu külastuse ajal, võlgniku koduse vara ülevaatuse tegemisel, palus A.K üürnikul selleks ajaks korterist lahkuda ja esitles üürniku isiklikke asju (sh kassi) enda isiklike esemetena (isiklikud tarbeesemed, millele küll ei ole võimalik seadusest tulenevalt pöörata sissenõuet). Samuti püüdis võlgnik korterit pärast üürniku poolt vabastamist uuesti halduri teadmata üürile anda (kuulutus avaldatud: http://www.kv.ee/?act=object.show&object_id=1754364) ning varjas üüritulu. Arvestades eeltoodut leidis tuvastamist, et võlgniku käitumises esinesid KarS § 385 sätestatud kuriteo tunnused ning tulenevalt PankrS § 28 lg 1 sätetest esitas haldur kuriteoteate, mille alusel alustati kriminaalmenetlus (kriminaalasi nr 11230110914) KarS § 385 lg 1 alusel. XII Muud tähtsust omavad asjaolud, arvamus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta: Pankrotivõlgnik ei ole andnud haldurile üle pankrotimenetluse kestel (perioodil aprill-juuni) korteri väljaüürimisest saadud üüritulu. Samuti ei ole võlgnik täitnud nõuetekohaselt pankrotiseadusest tulenevat teabe andmise kohustust (ei ole esitanud õigeid andmeid elukoha kohta, varajanud pankrotivara koosseisus olnud korteri (korteriomandi) väljaüürimise fakti ja

5(9)

vara (üüritulu), mida võib pidada raske hooletusega pankrotiseaduses sätestatud kohustuste rikkumiseks PankrS § 171 lg 2 p 5 mõttes. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 2 p 5 sätete kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus on 14.03.2012 määrusega teinud A K võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku tasuda 14 päeva jooksul arvates määruse avalikult teatavakstegemisest A K pankrotimenetluse raugemise vältimiseks menetluskulude katteks kohtu tagatiste kontole 4000 eurot. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotimenetluse kulusid käesolevaks ajaks deponeeritud ei ole. Aruande kohaselt A K realiseeritavat vara ei ole. Pankrotivarasse kuulunud pandiese on müüdud, pandieseme müügist saadud raha on jaotise alusel välja makstud. Pankrotivarast on müümata kahe majandustegevuse lõpetanud osaühingu võlgnikule kuulunud osad, mis ei ole äratanud kelleski ostuhuvi, kuna on ilmselt väärtusetud. Võlausaldajad on andnud haldurile kirjaliku nõusoleku nimetatud osaühingute osade müümata jätmiseks. Võlgnikul teistelt isikutelt vara saada ei ole. Asjas on tuvastamist leidnud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Võlgnikul puudub sissetulek, puuduvad vahendid, mille arvelt saaks pankrotimenetluse kulusid katta. Võlausaldajad ei ole avaldanud nõusolekut pankrotimenetluse kulude enda kanda võtmiseks. Kohus, arvestades eeltoodut, tutvunud pankrotihalduri esitatud aruandega ja selle lisadega ning võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et kuna võlgnikul puudub vara massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, tuleb menetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 157 p 2 alusel. Deposiiti tasutud ei ole. Aruandest nähtuvalt leidis halduri kinnitusel tuvastamist, et võlgniku käitumises esinesid KarS §-s 385 sätestatud kuriteo tunnused, mistõttu esitas pankrotihaldur Põhja Ringkonnaprokuratuurile kuriteoteate. Võlgniku suhtes algatati kriminaalmenetlus (kriminaalasi nr 11230110914) KarS § 385 lg 1 alusel, füüsilisest isikust võlgniku poolt pankrotimenetluses võlgniku vara varjamise või selle või muude võlausaldajale tähtsate asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamise tõttu. Menetluse käigus ilmnes kahtlus teisegi kuriteo toimepanemise kohta - KarS § 373 alusel kvalifitseeritav pankrotivõlgnikule kehtestatud ärikeelu rikkumine (kuna võlgnik ei astunud tagasi OÜ CC juhatuse koosseisust). 6(9)

Käesolevaks ajaks on kriminaalmenetlus lõpetatud seoses avaliku huvi puudumisega, kuna kahtlustatava tegevuse tagajärjel ei ole kellelegi kahju või muud rasket tagajärge tekitatud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et võlgniku maksejõuetuse põhjustanud asjaoludeks ei saa lugeda ülalnimetatud kuritegusid. Pankrotivõlgnikule kehtestatud ärikeelu rikkumine, üürilepingu ja -tulu varjamine ei põhjustanud võlgniku maksejõuetust, vaid nimetatud teod sooritas võlgnik maksejõuetuse väljakujunemise ja pankroti väljakuulutamise järgselt, mistõttu kohus asub seisukohale, et A K maksejõuetuse põhjuseks ei olnud kuriteo tunnustega tegu, vaid ebaõige riskide ja kohustuste hindamine ning sellest tulenev suutmatus täita võetud rahalisi kohustusi, seega muu asjaolu PankrS § 163 lg 5 tähenduses. Halduri aruandest ei nähtu, et võlgnik oleks esitanud võlausaldajate esitatud nõuetele vastuväite, mistõttu kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Võlausaldajatel on raha saamata jäänud järgmiselt: Swedbank AS - rahuldamata nõue 23 073,37 eurot, AS SEB Liising – rahuldamata nõue 7 097,04 eurot. PankrS § 66 lg 3 kohaselt menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS 65 lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Haldur palub kinnitada ja Ene Ahase kasuks pankrotivarast välja mõista aruandes märgitud halduri ülesannete täitmiseks tehtud vajalikud ja põhjendatud kulutused summas 187,33 eurot (sh massikohustused (ruumide kasutus, kontoritarbed, koopiad ja väljatrükid, jms) 161,77 eurot ja menetluskulud 25,56 eurot), märkides, et kohtu poolt jaotusettepaneku kinnitamise järgselt haldur kulutusi tehtud ei ole. Haldur on taotluses märkinud, et aruande projekt on edastatud võlgnikule ja võlausaldajatele tutvumiseks ja vastuväidete esitamiseks. Vastuväiteid aruandele, sh aruandes sisalduva halduri tasu ja kulude kohta, esitatud ei ole. Kohus on seisukohal, et halduri taotlus menetluskulude 187,33 eurot kinnitamiseks ja hüvitamiseks pankrotivara arvelt on põhjendatud, halduri poolt tehtud kulutused summas 187,33 eurot (sh massikohustustele (ruumide kasutus, kontoritarbed, koopiad ja väljatrükid, jms) 161,77 eurot ja teadete avaldamisel tasutud riigilõiv 25,56 eurot) on halduri kohustuste täitmiseks vajalikud, põhjendatud ja mõistlikud ning tuleb kinnitada ja hüvitada haldurile summas 187,33 eurot pankrotivara arvelt. Lisaks palub pankrotihaldur Ene Ahas kohtul määrata A K pankrotihaldurile tasu menetluse kestel halduri tegevuse tulemusel pankrotivarasse laekunud summast 20 750 eurot lähtuvalt, PankrS § 651 lg-s 1 sätestatud alammääras, summas 3 430,39 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 1 132,03 eurot. Pankrotivaras olemasolevate vahendite arvelt on võimalik tasu välja maksta osaliselt, summas 1 108,68 eurot, millelt tuleb tasuda sotsiaalmaksu 365,86 eurot. Tuginedes PankrS § 65 lg 1 ja § 150 lg 4 palub haldur tasu osalist välja mõistmist võlgnikult, seda osas, milles ei ole võimalik halduril tasu saada pankrotivara arvelt ehk summas 2 321,71 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 766,16 eurot, (kokku 3 087,87 eurot). Pankrotivõlgnikul on võimalus hüvitada menetluse kulud halduri tasu näol pärast pankrotimenetluse lõppemist omandatava vara ja sissetuleku arvelt. Kuna maksejõuetuse 7(9)

tekkimise põhjused on otseselt võlgniku enda tegevusest tingitud, on kohane, et pankrotivõlgnik kannaks ka ise mingit vastutust pankrotimenetluse kulude hüvitamise eest ning et pankrotihalduri tehtud töö ei jääks tasustamata. Kohus leiab, et halduri taotlus on põhjendatud ja mõistlik. Pankrotivara müügist, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes ning halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi arvestades on tasu taotlus 3 430,39 eurot, millelt kuulub tasumisele sotsialmaks 1 132,03 eurot, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. A K pankrotihaldurile tuleb määrata tasuks 3 430,39 eurot, millelt kuulub tasumisele sotsialmaks 1 132,03 eurot. Pankrotihalduri tasust 1 108,68 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 365,86 eurot (kokku 1 474,54 eurot), tuleb välja mõista pankrotivara arvelt Ene Ahase kasuks. Kohus nõustub halduri seisukohaga selles, et menetluskulude osaline väljamõistmine võlgnikult on põhjendatud ja mõistlik, mistõttu kohus leiab, et halduri tasust 2 321,71 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 766,16 eurot, kokku 3087,87 eurot tuleb Ene Ahase kasuks välja mõista võlgnikult, A K (isikukood xxx). Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse määrata A K dokumentide hoidjaks A K (isikukood xxx). Pankrotiseadus ei reguleeri füüsilisest isikust võlgniku isikliku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide hoiuleandmist pankrotimenetluse lõpetamisel. Füüsilise isiku puhul puudub selleks ka vajadus. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus rahuldab taotluse vabastada Ene Ahas A K pankrotihalduri kohustustest. Koos pankrotivaldusega esitas A K 02.03.2011 Harju Maakohtule ka avalduse füüsilisest isikust võgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt on haldur seisukohal, et pankrotivõlgnik on varjanud tulusid, jättes haldurile üle andmata üüritulu, samuti pole võlgnik täitnud nõuetekohaselt pankrotiseadusest tulenevat teabe andmise kohustust (pole esitanud õigeid andmeid elukoha kohta, on varajanud pankrotivara koosseisus olnud korteriomandi väljaüürimise fakti), mida võib pidada raske hooletusega pankrotiseaduses sätestatud kohustuste rikkumiseks PankrS § 171 lg 2 p 5 mõttes. A K võlausaldajad Swedbank AS ja AS SEB Liising on edastanud kirjaliku seisukoha, mille kohaselt ei toeta võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuivõrd võlgnik ei ole täitnud vabastamisele eelnevas pankrotimenetluseses võlgniku kohustusi. PankrS § 85 lg 1 kohaselt võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. PankrS § 91 lg 1 kohselt füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 170 lg 2 kohasaelt peab võlgnik kohustustest vabastamise avalduses kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise

8(9)

menetluse algatamise otsustab kohus käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 171 lg 3 kohaselt määruse peale, millega kohus on jätnud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, võib võlgnik esitada määruskaebuse. Kohus leiab, et pankrotimenetluse käigus leidis tuvastamist, et võlgnik on pankrotiavalduses ja pankrotimenetluse alguses esitanud kohtule ja haldurile ebaõigeid andmed elukoha kohta, samuti varjanud pankrotivarasse kuulunud korteriomandi (XXX Tallinnas) suhtes kehtiva üürilepingu olemasolu ja sellega seonduvaid asjaolusid. Võlgnik ei kasutanud nimetatud korteriomandit elukohana, kuigi nimetas ja tutvustas korterit sellena. Võlgnik on rikkunud PankrS § 85 kohast teabe andmise kohustust ning PankrS § 91 lg 1 sätestatud ärikeeldu, mida võb pidada tahtlusega pankrotiseaduses sätestatud kohustuste rikkumiseks PankrS § 171 lg 2 p 5 mõttes. Põhja Ringkonnaprokuratuur on tuvastanud kuriteofakti KarS § 385 lg 1 ja 373 alusel: füüsilisest isikust võlgniku poolt pankrotimenetluses võlgniku vara varjamise või selle või muude võlausaldajale tähtsate asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamise (KarS § 385 lg 1 alusel) ning pankrotivõlgnikule kehtestatud ärikeelu rikkumise (KarS § 373 alusel), kuna OÜ CC juhatuse liikmena ei astunud võlgnik tagasi juhatuse koosseisust. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et A K avaldus füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tuleb jätta rahuldamata PankrS § 171 lg 2 p 5 alusel.

Meelis Eerik kohtunik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.