Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas · 30.07.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
Kohtuasja number: 2-10-62332/15
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 30.07.2012
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2074

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Swedbank AS10060701(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuli 2012. a Haapsalu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-62332

Tsiviilasi

Swedbank AS hagi Heido Kattel’i vastu 6809,60 euro nõudes

Tsiviilasja hind

5549 eurot 77 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701; asukoht: Liivalaia 8, Tallinn 15040) Hageja esindaja: Kerly Küünemäe (Liivalaia 8, Tallinn 15040; e-post: *) Kostja: Heido Kattel (isikukood *; registrijärgne elukoht *)

Menetluse staatus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.

2.Välja mõista kostjalt Heido Kattel’ilt hageja Swedbank AS-i kasuks 6809,60 (kuus tuhat kaheksasada üheksa eurot ja 60 senti) eurot, millest laenulepingu nr * põhiosa võlgnevus on 4864,34 eurot, intress 941,40 eurot, põhiosa viivis 262,93 eurot ning lepingu nr * põhivõlgnevus on 685,43 eurot, intress 3,43 eurot, menetluskulu 3,20 eurot ja põhiosa viivis 48,87 eurot.

3.Välja mõista kostjalt Heido Kattel’ilt hageja Swedbank AS-i kasuks viivis protsendina lepingu nr * põhinõudelt (4864,34 eurot) alates 12.12.2010 kuni põhinõude täitmiseni hinnakirjaga sätestatud määras, s.o 0,042% päevas ning lepingu nr * põhinõudelt (685,43 eurot) alates 12.12.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Menetluskuludelt summas 639,12 eurot tuleb kostjal Heido Kattel’il tasuda hagejale Swedbank AS-ile menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud 09.11.2007 sõlmisid Swedbank AS (endise nimega AS Hansapank, edaspidi hageja) ja Heido Kattel (edaspidi kostja) laenulepingu nr *, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 105 000 krooni intressimääraga 15% aastas ja laenu tagastamise lõpptähtajaga 15.11.2012. Alates 15.07.2009-15.08.2010 kostja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud. Lepingu kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist võlgnevuselt hinnakirja kohaselt 0,022% päevas kuni lepingu ülesütlemiseni ning pärast lepingu ülesütlemist (alates 26.08.2010) on viivise määraks lepingujärgne intressimäär, s.o 15% aastas. 30.06.2007 sõlmisid hageja ja kostja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr *, mille alusel hageja andis kostjale kasutusse püsimaksega krediitkaardi, mis võimaldas tehinguid teostada 15 000 krooni ulatuses, intress 16% aastas. Kostja jäi püsimaksete tasumisega võlgnevusse ning 11.07.2009-11.01.2010 kostja püsimakseid ei tasunud.

krooni (262,93 eurot) ning lepingust nr * tuleneva võlgnevuse väljamõistmist summas 11 592,92 krooni (740,93 eurot), millest põhivõlgnevus on 10 724,68 krooni (685,43 eurot), intress 53,60 krooni (3,43 eurot), menetluskulu 50 krooni (3,20 eurot) ja põhiosa viivis 764,64 krooni (48,87 eurot). Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis protsendina lepingu nr * põhinõudelt (76 110,34 krooni/ 4864,34 eurot) alates 12.12.2010 kuni põhinõude täitmiseni hinnakirjaga sätestatud määras, s.o 0,042% päevas ning lepingu nr * põhinõudelt (10 724,68 krooni/ 685,43 eurot) alates 12.12.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja on kohtule esitanud nõude tõendamiseks: poolte vahel 09.11.2007. a sõlmitud laenulepingu nr * /tlk 7-8/; laenu tagastamise graafiku /tlk 9-10/; laenu andmed /tlk 11/; lepingul nr * sooritatud operatsioonid /tlk 12-14/; 30.06.2007. a poolte vahel sõlmitud püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu /tlk 15-16/; lepingul nr * sooritatud operatsioonid /tlk 17-28/; laenu andmed /tlk 29/; lepingul nr * sooritatud operatsioonid /tlk 30/; 23.03.2010 kostjale saadetud ülesütlemiskirja /tlk 31/ ja panga hinnakirja /tlk 32-61/. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on eeltoodud dokumentidega tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 401 lg 1 ja 3 kohaselt krediidilepinguga üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 94 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Heido Kattel’ilt hageja Swedbank AS-i kasuks välja mõista võlgnevus kogusummas 6809,60 eurot (106 546,93 krooni), millest laenulepingu nr * võlgnevus on 6068,67 eurot (94 954,01 krooni) (põhiosa 4864,34 eurot (76 110,34 krooni), intress 941,40 eurot (14 729,68 krooni), põhiosa viivis 262,93 eurot (4113,99 krooni)) ning lepingu nr * võlgnevus on 740,93 eurot (11 592,92 krooni) (põhivõlgnevus 685,43 eurot (10 724,68 krooni), intress 3,43 eurot (53,60 krooni), menetluskulu 3,20 eurot (50 krooni) ja põhiosa viivis 48,87 eurot (764,64 krooni)). Samuti kuulub Heido Kattel’ilt hageja Swedbank AS-i kasuks väljamõistmisele viivis protsendina lepingu nr * põhinõudelt (76 110,34 krooni/ 4864,34 eurot) alates 12.12.2010 kuni põhinõude täitmiseni hinnakirjaga sätestatud määras, s.o 0,042% päevas ning lepingu nr * põhinõudelt (10 724,68 krooni/ 685,43 eurot) alates 12.12.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kuna kostjale on menetlusdokumendid senises menetluses kättetoimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, siis on kohus seisukohal, et kohtulahend tuleb kostjale samuti kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.