Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Määruse tegemise aeg ja koht

24. juuli 2012. a. Haapsalu kohtumaja kirjalikus menetluses

Tsiviilasja number

2-12-19023

Tsiviilasi

Swedbank AS hagi Toivo Jaanus vastu võlgnevuse 799,03 euro nõudes

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, Tallinn 15040, epost:[email protected], [email protected]) Hageja lepinguline esindaja: Helen Jürgenson, Aida 5, 80010 Pärnu e-post:*, *) Kostja: Toivo Jaanus (isikukood *, elukoht: *)

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada tsiviilasja nr 2-12-19023 menetlus.

15.05.2012 esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. 21.05.2012 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mis toimetati võlgnikule kätte 09.06.2012. 15.06.2012 esitas võlgnik makseettepanekule vastuväite. 04.07.2012 tegi Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond kohtumääruse, millega andis tsiviilasja üle hagimenetlusse. 05.07.2012 edastati maksekäsuosakonna poolt kohtule materjal, kust nähtub, et avaldaja so Swedbank AS poolt kinnitatud, et Toivo Jaanus on kogu võlgnevuse tasunud. 23.07.2012 on Swedbank AS kohtule kinnitanud, et Toivo Jaanus on tasunud 03.07.2012 nii laenuvõlgnevuse kui ka menetluskulud. Swedbank AS palub tsiviilasjas menetluse lõpetada. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 488 1 lg 1 järgi kui avaldaja kinnitab kohtule esitatud kirjalikus avalduses, et võlgnik on võla tasunud, lõpetab kohus määrusega maksekäsu kiirmenetluse. Avaldaja võib avalduse kohtule esitada kuni maksekäsu tegemiseni. Käesoleval juhul on avaldaja kohtule kinnitanud, et võlg on Toivo Jaanuse poolt tasutud enne tsiviilasja üleandmist hagimenetlusse. Samas on kohtule kinnitus esitatud pärast tsiviilasja üleandmist hagimenetlusse. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei tule kohaldada TsMS põhimõtteid, mis sätestavad kohtu toimingud peale seda kui asi on üle antud hagimenetlusse (TsMS § 487), sest avaldaja on kinnitanud, et käesoleval ajaks on nõue võlgniku poolt tasutud. See koormaks tarbetult menetlusosalisi. Samuti ei pea kohus lähtudes menetlusökonoomika põhimõttest õigeks tagastada maksekäsuosakonnale tsiviilasja materjale, et maksekäsu kiirmenetlus lõpetada, kuna asi on juba hagimenetlusse üle antud. Kohus on seisukohal, et tulenevalt TsMS § 428 lg 2, mis sätestab, et kohus lõpetab menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel, tuleb käesolev menetlus lõpetada. Kohus juhindus TsMs § 488 1 lg 1 põhimõttest. TsMS § 431 lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 433 lg 1 sätestab, et menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Menetluskulude jaotus Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Hageja on kinnitanud, et kostja on koos võlgnevusega tasunud ka menetluskulud, mistõttu ei ole põhjendatud teistkordselt jätta menetluskulusid kostja kanda.