2-11-45367/25 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

Tsiviilasi nr 2-11-45367 Kohtule esitatud hagiavalduse (tl 3-7) kohaselt sõlmisid V.E. tellijana ja A.O. ning E.A. tellimuse täitjatena 15.01.2010 hinnapakkumise alusel suulise köögimööbli valmistamise ja paigaldamise lepingu, mille kohaselt pidid kostjad paigaldama V.E.le kuuluvas elamus xxxxxxxx x-x, xxxxx vallas asuvasse kööki köögimööbli. Köögimööbli valmistamise ja paigaldamise lõpptähtajaks oli pooltel kokku lepitud veebruari teine pool 2010. Kokkulepitud tähtajaks kostjad köögimööblit lõpuni ei paigaldanud ja kasutasid köögimööbli paigaldamisel vale mustriga/tooniga materjali. 18. juunil 2010 edastas V.E. kostjatele pöördumise (tl 10-12), milles viitas, et köögimööbel on lõpetamata ja andis köögimööbli lõpetamiseks täiendava tähtaja – kuni 2. juulini 2010. Viidatud pöördumises märkis V.E., et loeb köögimööbli valmistamise ja paigaldamise lepingu üles öelduks seoses lepingu rikkumisega kui täiendava tähtaja jooksul kostjad kokkulepitud töid ei lõpeta ja puuduseid ei paranda. V.E. poolt täiendava tähtaja jooksul kostjad köögimööblit ei lõpetanud ja puuduseid ei parandanud, millest tulenevalt lõppes pooltevaheline leping seoses V.E. poolt lepingust taganemisega (kostjatepoolne lepingu rikkumine). Tulenevalt lepingust taganemise faktist tekkis V.E.l kostjate vastu köögimööbli valmistamise ja paigaldamise maksumuse tagasinõude õigus ning kohustus anda tagasi monteeritud köögimööbel. 30.07.2010.a teostas xxxxxxxxx x-x objektil vaidlusaluse köögimööbli vaatuse OÜ Rager Trade esindaja ning koostas oma arvamuse (tl 14-23) paigaldatud köögimööbli kvaliteedi ning selle lõpetamise asjaolude suhtes. Antud arvamus on vaadeldav spetsialisti hinnanguna, kuna antud ettevõte tegeleb igapäevaselt samuti köögimööbli valmistamise ja paigaldusega. Antud hinnangu kohaselt ei olnud kostja poolt paigaldatud köögimööbel kvaliteetne ning samuti oli köögimööbel lõpuni kliendile 30.07.2010.a seisuga paigaldamata (sh mööblidetailid tarnimata). 13.10.2010 edastati kostjatele 30.07.2010 hinnang, lepingust taganemise avaldus ning nõue köögimööbli maksumuse tagastamiseks. 22.10.2010.a võõrandas V.E. köögimööbli valmistamise ja paigaldamise lepingu taganemisest tuleneva köögimööbli maksumuse tagasinõude hagejale - OÜ-le Swoop (tl 25-26 – nõude loovutamise leping). Samuti võõrandati kostjate vastu eksisteerivad kahjunõuded seoses mööblile hinnangu andmisega ja paigaldamisel köögiseina vigastamisega. 07.04.2011.a kirjaga tegi hageja kostjatele ettepaneku vaidlusküsimuse lahendamiseks kohtuväliselt ning edastas oma ettepaneku lisana kostjatele V.E. 06.10.2010 lepingust taganemise teate (tl 13) ja 22.10.2010 nõude loovutamise lepingu. Hageja palub kostjalt välja nõuda köögimööbli eest tasutud 3067.76 eurot (48 000 krooni); viivis alates 2.7.2010 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras arvestatuna põhivõlalt (s.o 3067.76 eurot) kuni põhivõla tasumiseni ning kahju summas 65.19 eurot (1020 krooni), mis seisneb OÜ rager Trade arvamuse maksumuses (arve tl 29). Kostjate seisukohad, vastuväited ja tõendid, hageja seisukohad kostja vastuväidetele Kostjad E.A. ja A.O. oma kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl 43-46) ja täiendavas vastuses (tl 88-89) ning kohtuistungil hagi ei tunnista. Kostjad on seisukohal, et tellija on 16.01.2010.a töö eest tasunud kokkulepitud summast poole, s.o 24 000 krooni. Hinnapakkumisest tulenevalt lepiti töö tähtajaks kokku 2010.a veebruari teine pool ning tellija ei ole töö valmimise tähtaega vaidlustanud. Tellija valis ise näidiste järgi kapiuste värvi, kapiuksed olid valmistatud ja tarnitud tuginedes tellija soovile, seega puudused ei tulenenud kostjate tegevusest ja puuduvad alused lepingu mittekohasele täitmisele tuginemiseks. Kostjad on seisukohal, et puidu iseärasusest tulenevalt ei ole täielik identsus kahe erineva puitpinna vahel võimalik. Kostjad pakkusid tellija rahulolematuse lahendamiseks võimalust 6500 krooni eest uste asendamiseks ja 5800 krooni eest töötasapinna, liikuva L-laua ning soklite vahetust. Tellijal paluti valida toon töötasapinnale ja ustele ning edastada see töövõtjale, vastavat käitumist ei järgnenud. Tellija soovis hinda vähendada, mis viitab sellele, et tellija tajus eksimust uste tooni ja tööpinna valikus. Puuduolevad uksed eemaldati, kuna tellija soovis vertikaalsete käepidemete asendamist horisontaalsetega. Töövõtjate võimalus uste tagasipaigaldamiseks välistati aga tellijapoolse eluruumi sisenemise keeluga. Kostjad on seisukohal, et uut värvi uste soovimine 2 (6)

Tsiviilasi nr 2-11-45367 ning uue tööpinna tellimine ei ole hõlmatavad esialgse lepinguga, tegemist on uute lepingutingimustega. Tellijal ei olnud tähtajaks valmis integreeritavat köögitehnikat, ilma milleta ei olnud võimalik tellimust lõpetada. Lisaks sellele muutis tellija köögitehnika margi asendamisel esialgselt kokkulepitud uste mõõtu. Kostjad on seisukohal, et köögimööbel oli valmistatud tellijale hinnapakkumises lubatud nõuete kohaselt, kapiuksed vastasid näidiste toonile. Kõik hagis toodud köögimööblil esinevad niinimetatud vead ja puudused on otsitud. Kostjad on esitanud ka nende ning tellija vahelise e-kirjavahetuse (tl 47-56). Hageja on seisukohal, et V.E. on tellijana tasunud kostjatele kogu kokkulepitud köögimööbli paigaldamise ja materjali hinna. 16.01.2010.a on tasutud töö eest ülekandega ning teine osa on tasutud kostjatele 01.03.2010.a sularahas enne kui kostjad asusid mööblit paigaldama. Oluline on asjaolu, et vastavalt kostjate poolt Tellijale tehtud hinnapakkumisele (tl 8) on maksetingimused järgmised: 50% ette ja 50% siis kui kostjad on kapid kohale toimetanud (mitte paigaldanud). Seega oli kostjate poolseks lepingu tingimuseks asjaolu, et 100% köögimööbli materjalist ja paigaldamisest peab kokkulepitud tasuna olema makstud enne köögimööbli paigaldamist. Kuna kostjad reaalselt on asunud köögimööblit paigaldama, siis järeldub ka asjaolu, et kostjad on saanud tellijalt kätte ka teise poole kokkulepitud tasust. Hageja vastustab kostja väidet, et tellijast tingituna on veninud lepingu tingimuste täitmine kostjate poolt ja et seda asjaolu tuleks vaadelda kui lepingutingimuste muutmisena. Kostjad oma väidet, millistes konkreetsetes uutes tingimustes või tähtaegades on tellija ja kostjad väidetavalt kokku leppinud ja teiseks ei nõustu hageja asjaoluga, et kostjate viivitus lepingu täitmisel oli tingitud just tellija tahtest. Kostjad ei ole ka sellekohast väidet kohtule millegagi tõendanud. Kostjate poolt tarniti köögimööbel alles 01.03.2010 ning kostjad põhjendasid tarne viivitust tellijale asjaoluga, et neil oli sel ajal Soomes suurem töö vaja valmis saada ja sellest tulenevalt antud juhul ei jõuta tellijale varem teenust osutada. Hageja ei nõustu kostjate seisukohaga, et hagis toodud vead köögimööblil on otsitud. Vead on reaalsed ja samuti jäi kostjate poolt köögimööbel lõpuni paigaldamata. Oma väidete kinnituseks on hageja esitanud tunnistajate V.E. (tellija) ja tema elukaaslase G.R. ütlused. Kostjad väidavad, et ei ole kunagi keeldunud, vigade ilmnemisel, nende parandamisest. Hageja väide, et kostjad ei paigaldanud köögimööblit lõpuni, ei vasta tõele. Kostjatel ei olnudki võimalik köögimööbli täielik lõpuni paigaldamine, kuna hagejal puudus paigaldamise ajaks osa köögitehnikast. Hageja märgib, et kostjate väide läheb vastuollu nende enda seisukohaga nagu oleks nende töö olnud mööbli tarnimisel ja kokkupanekul veatu. Kostjaid ei paigaldanud köögimööblit lõpuni. Kostjatel puudus alus keelduda köögimööblit lõpuni paigaldamast, sest kostjatele oli teada, millise tehnika tellija soetab – seega oli kostjatel võimalik mööbel paigaldada ka ilma tehnikata. Ajal, mil tellija andis kostjatele täiendava tähtaja mööbli paigaldamise lõpetamiseks, oli olemas ka kogu tehnika. Seega puudus kostjatel alus köögimööblit mitte lõpetada. Kostjatele jääb arusaamatuks hageja mitterahulolu kapiuste värvi osas, sest hageja ise valis kapiuste värvitooni näidiste järgi ja 100% üks-ühele tooni näidisega ei ole kunagi võimalik saavutada, sest iga puit on erinev. Kostjad on korduvalt, ka juba tsiviilasja raames ja enne seda, avaldanud oma nõusolekut, tegema tasuta kõik hageja poolt soovitud parandused-lisatööd, kuid 3 (6)

Tsiviilasi nr 2-11-45367 hageja ei ole selleks mingeid konkreetseid ettepanekuid teinud, mida täpselt ja millal oleks võimalik need tööd teostada. Lepingust saab taganeda olulise rikkumise korral. Kostjad on seisukohal, et võimalikud lepingutingimuste rikkumised pole sedavõrd olulised, mis annaksid õiguse lepingust taganeda. OÜ Rager Trade arvamust köögimööbli osas kostjad ei arvesta, kuna puuduvad andmed, kas antud ettevõttel on pädevust koostada eksperthinnangut. Hageja märgib, et kapiuste värvi valis tellija kostjate näidiste järgi – valge tooniga uksed. Tegemist ei olnud mitte puidupinna erinevustega vaid vale värvitooniga. Reaalselt tarnisid kostjad tellijale mitte valge tooniga uksed, nagu oli tellitud, vaid beeži tooniga uksed. Oma rahulolematust tooni osas väljendas tellija samal päeval kui kostjad detailid tellija objektile toimetasid – 01.03.2010. Võrreldes kostjate poolt hiljem kaasavõetud algset näidist (mille põhjal tellija tellimuse tegi) ja kostjate poolt kohaletoimetatud mööblidetaile, said ka kostjad ise aru, et tarnitud on vale värvitooniga detailid. Sellest tingituna pakuvad kostjad ka ise tellijale välja oma 05.04.2010 e-kirjas võimaluse kapiuste ülevärvimiseks, mitte aga uste asendamiseks nagu viitavad kostjad oma vastuse punktis 1.5 (tl 44). Tellija ei olnud nõus omal kulul kapiuksi laskma üle värvida, sest tegemist oli kostjate eksimusega. Hageja juhib tähelepanu kostjate 19.05.2010 kirjale (tl 52), milles kostjad ka ise viitavad, et proovivad leida õiget värvitooni uksed. Seega on üheselt tõendatud, et vaadeldaval juhul oli tegemist tarnitud kapiuste vale värvitooniga ja kostjad oma viga ka aktsepteerisid. Vastasel juhul ei oleks tarnija seda võimalust välja pakkunudki olukorras, kus tellija keeldus uste värvimise eest tasumast. Hageja on kostjatele antud enne taganemist täiendava tähtaja oma kohustuste täitmiseks ja tellija taganes muuhulgas lepingust, kuna kostjad ei täitnud oma kohutusi (ei lõpetanud mööblit) neile antud täiendava tähtaja jooksul. OÜ Rager Trade arvamus on vaadeldav käesolevas tsiviilasjas dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 1 ja 2 mõistes. OÜ Rager Trade arvamus on muuhulgas vaadeldav eriteadmistega isiku arvamusena. Kostjad on seisukohal, et hageja on köögimööblit kasutanud juba üle kahe aasta ning seetõttu on pea võimatu kindlaks teha, kas ja mis puudused esinesid köögimööblil kostjate tegemata tööde osas ja hageja tõttu, kuna puudus köögitehnika. Kohaldatav õigus, kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Antud asja on määrava tähtsusega see, kas kostjad rikkusid nende ja V. E. vahel sõlmitud lepingut ja kas tellijal oli õigus lepingust taganeda. Kostjate ja V. E. vahel sõlmitud lepingu näol on tegemist töövõtulepinguga. Tegemist on tarbijatöövõtuga võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 4 mõttes. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et OÜ-le Swoop nõude loovutanud V.E. ja kostjate vahel sõlmiti 15.01.2010 köögimööbli valmistamise ja paigaldamise leping. Töövõtuleping on tasuline leping. Töövõtja põhikohustuseks on VÕS § 4 (6)

Tsiviilasi nr 2-11-45367 635 lg 1 kohaselt töö (valmis)tegemine, tellija põhikohustuseks aga töö eest tasu maksmine. Need kohustused on omavahel vastastikuses suhtes. Poolte vahel ei ole vaidlust, et tellija tasus esimeseks kokkulepitud tähtajaks esimese osamakse. Kostja väidab, et teist osamakset tellija maksnud ei ole. Kohus leiab, et asjas esitatud tõenditega (sh hinnapakkumine ja tunnistajate ütlused) on leidnud tõendamist, et tellija on tasunud kokkulepitud summa terves ulatuses, ehk esimese osa ülekandega ning teise osa sularahas enne kostjate poolt mööbli paigaldama asumist. Vastavalt kostjate poolt Tellijale tehtud hinnapakkumisele pidi kogu kokkulepitud tasu olema makstud enne köögimööbli paigaldamist. Kuna kostjad on asunud köögimööblit paigaldama, on hageja leidnud õigesti, et sellest saab järeldada, et kostjad on saanud tellijalt kätte ka teise poole kokkulepitud tasust. Seda kinnitavad ka tunnistajate V. E. ja G. R.kokkulangevad ütlused kostjaile enne mööbli paigaldamisele asumist raha maksmise osas. Seega täitis tellija oma lepingulise kohustuse tasu maksmise osas. VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Mittekohane täitmine, mis seisneb töö lepingutingimustele mittevastavuses, seisneb reeglina töö ettenähtust halvemas kvaliteedis ja väljendub töövõtulepingu objektil olevas puuduses. OÜ Rager Trade arvamusest (tl 14-23) nähtuvalt on köögimööbli montaaž pooleli ja paigaldamata detailid on tellijale tarnimata, köögimööblil on karkasside konstruktsiooni puudused. Kohus leiab, et tunnistajate ütlustega, OÜ Rager Trade arvamusega ja lepinguosaliste e-kirjavahetusega (eelkõige 06.05.2010.a ja 19.05.2010.a kirjad) on tõendatud, et - köögimööblil olid puudused. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et tarnitud kapiuksed ei vastanud näidiste alusel tellitud toonile ja et tegelikkuses seda asjaolu tunnistasid ka kostjad kohapeal ise (kõrvutades näidistükki tarnitud ustega) ja hiljem 19.05.2010.a kirjas, pakkudes õiget värvitooni uksi. Tunnistajad selgitasid, et uute uste toon oleks saanud ehk isegi sobida, kuid nendeks kasutatud spoon ei olnud enam lubatud ja soovitud kvaliteediga. Osad detailid, nagu nõudepesumasina kapi uks ja külmkapi uksed (2 tk) olid paigaldama tulles puudu, üks külmkapi ustest aga vales mõõdus; - tellijal olid köögimööbli käepidemed välja valitud juba 21.02.2010 ja needsamad käepidemed on ostetud 01.03.2010 1765,90 krooni eest mööblifurnituuri poest; - kostjad täiendava tähtaja piires oma kohustusi ei täitnud ning köögimööbel jäi kostja poolt lõpetamata, sh puudusid mööblil olulised detailid – osad uksed; - kostjad ei võtnud tellijaga isegi mitte ühendust olukorra lahendamiseks. Kostjate viivitus köögimööbli paigaldamisel ja tarnimisel ei olnud tingitud tellijast, vaid lepingu täitmine venis kostjate tõttu, tunnistajate ütluste kohaselt tellija ei keeldunud kunagi töövõtjaid eluruumi sisenemast ja köögimööbli paigaldust lõpetamast, s.t kostjate sellekohane väide on jäänud paljasõnaliseks. VÕS § 644 lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingu mittevastavusele tugineda. Tarbijatöövõtulepingu puhul kehtib § 633 lg 1 teise lause kohaselt peab tellija lepingule mittevastavusest teatama töövõtjale kahe kuu jooksul. Tellija teavitas valest värvitoonist kostjaid juba köögimööbli tarnimisel 01.03.2010.a (tunnistajate ütlused) ja kirjalikult on kostjat puudustest teavitanud 06.04.2012.a e-kirjaga (tl 50), kostjate poolt tarniti köögimööbel (osaliselt) 01.03.2010.a, seega on tellija tähtaegselt töövõtjat puudustest teavitanud. Töövõtulepingu puhul täiendab VÕS § 116 lg 2 loetelu VÕS § 647. Olulise lepingurikkumise olemasolu on peamine eeldus tellija poolt lepingust taganemiseks lepingu rikkumise tõttu. 5 (6)

Tsiviilasi nr 2-11-45367 Tellija poolt töövõtulepingu objekti lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel töövõtulepingust taganemise õiguse tekkimise esmane eeldus on töö lepingutingimustele mittevastavus (VÕS § 641 ja § 77) ning töövõtja vastutus selle eest (§ 642). Lepingust kohustuse rikkumise tõttu taganemise eeldused annab VÕS § 116. Vastavalt §-le 116 lg 1 võib lepingupool taganeda lepingust, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. VÕS § 116 lg 5 järgi on olulise lepingurikkumisega tegemist, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust VÕS § 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul. Uste puudumine köögimööblil on kohtu hinnangul juba iseenesest oluline lepingurikkumine, puuduolevate või vales värvitoonis uste puhul ei ole tagatud köögimööbli terviklikkus ja täidetud tema otstarve. Hageja õiguseelneja on käitunud vastavalt seadusele, andnud kostjaile täiendava tähtaja kokkulepitud köögimööbli tarnimiseks ja paigaldamiseks kuni 02.07.2010, seega on kostjad saanud võimaluse paigaldada puuduolevad uksed ja kõrvaldada muud puudused. Kostjad puuduseid neile antud tähtaja jooksul ei kõrvaldanud, sisuliselt nad ei teinud selleks midagi – ei võtnud tellijaga ühendust, ei palunud tähtaja pikendamist vms. Tunnistajate ütluste kohaselt seisab köögimööbel samas seisukorras nagu ta toodi, seda on väga vähe kasutatud ja hetkel majas ei elata – seega on võimalik tarnitu kostjaile tagastada. VÕS § 189 lg 1 järgi on lepingust taganemise korral lepingupooltel õigus nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist. Tagastamisest tulenevad kohustused peavad pooled täitma üheaegselt, arvestades §-s 111 sätestatut. Kuna kostjad on rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi, saab hageja VÕS § 115 alusel välja nõuda kostjalt köögimööbli lõpetatuse ja kvaliteedi kohta tehtud ekspertarvamuse maksumust. VÕS § 128 lg 3 mõttes on OÜ Rager Trade arvamuse saamise näol tegemist kahju suuruse ja kahju hüvitamisega seotud nõude (fikseerida puudused tehtud töös) esitamise kuluga, mida ei olnuks kostjate poolt lepingu kohase täitmise korral olnud vajadust teha. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada VÕS § 189 ja § 115 alusel, mõista kostjalt hageja kasuks välja köögimööbli eest tasutud 3067.76 eurot, viivis VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel (kostjad on rikkunud rahalist kohustust – ei ole tagastanud saadud summat) alates 02.07.2010.a ehk lepingust taganemise päevast VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras arvestatuna põhivõlalt (so 3067.76 eurot) kuni põhivõla tasumiseni ning kahju summas 65.19 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestatu järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.