SIosaühingu hagi AP(AE üldõigusjärglane) vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende
hageja SIosaühing (registrikood: XXX asukoht XXX); hageja lepinguline esindaja Jaanus Silm; kostja AP(AE üldõigusjärglane; isikukood XXX); kostja lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Kalle-Kaspar Sepper.
esindajad
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda.
Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
I Hageja nõue ja põhjendused
2-09-22637
1.Hagiavalduse kohaselt on aktisaselts (edaspidi AS) FG, kui ostja ja JE, kui müüja vahel 28.12.2006 sõlmitud jagamisel moodustatava kinnistu võlaõiguslik müügileping ja avaldus eelmärke kinnistamiseks, mis on tõestatud Tallinna notar Sirje Velsbergi poolt. JE on surnud 11.12.2008. Tema õigusjärglaseks oli esialgselt AE, seejärel AP. 11.07.2007 sõlmiti J. E ja AS FG vahel võlaõiguslepingu muutmise leping, kinnisasja jagamise avaldus ning asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus, mis on tõestatud Viljandi notari Vivian Agu poolt. Nimetatud lepingute alusel ostis AS FG JE kinnistu, mis on registreeritud Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna registris nr XXX all, aadressil XXX. Müüja müüs kinnistu hinnaga 2 598 715 krooni. ostja tasus nimetatud summa müüjale tervikuna enne müügilepingu tõestamist ja müüja kinnitas selle kättesaamist. 17.04.2009 tõestas Viljandi notar Kersti Kulla AS FG müügilepingust taganemise avalduse, kuna ostja hinnangul ja riiklikest registritest nähtuvast ei vasta omandatud kinnistu sihtotstarve lepingus kokkulepitud tingimustele. AS FG tõi müügilepingust taganemise põhjuseks asjaolu, et kinnistu on AS FG otseses valduses, kuid ostja ei ole saanud seda kasutada sellisel otstarbel, millisel ostja kinnistu omandas, kuna kinnistu otstarve on jätkuvalt muutmata maatulundusmaast tootmismaaks. Ostja nõustus müüja poolt esitatud müügipakkumises toodud tingimustega ja andis sellele nõustumuse 20.11.2006, eeldades tähtaegadest kinnipidamist. Müüja on 03.12.2008 kirjalikult tunnistanud, et võetud kohustuste tähtajaks 31.12.2007 täitmata jätmine tulenes temapoolsetest viivitustest ettenähtud asjaajamise korraldamisel kohalikus omavalitsuses ja ta on esitanud ostjale eksitavat informatsiooni. Müüja on tunnistanud 03.12.2008 lepingus nr XXX ostuhinna ja ostjale tekitatud erinevate lisakulude ja kahjude tagasimaksmise kohustust kui tema võlga ostja ees ja soovinud selle tagasimakseid tagada nii oma varade kui varaliste õigustega. Lisaks eelnevale on JE avaldanud käsundi vormis oma tahet, et tema polt võetud kohustused ostja ees täidetakse, kuid tema õigusjärglased ei ole senini käsundit täitma asunud, millega seoses kasvavad FG AS kulud. 17.05.2009 loovutas FG AS nõude SI osaühingule. Lisaks põhinõudele loovutati õigused intressidele, viivistele, täitmisega seotud kuludele ning teistele nõude võõrandamisega kaasnevatele õigustele. Seega on hagejal nõue pärandvara suhtes 300 000 krooni. Eeltoodust tulenevalt palub hageja 11.12.2008 surnud JE pärijalt AE välja mõista pärandvara arvelt 300 000 krooni SI osaühingu kasuks ja menetluskulud jätta pärija kanda. Hageja on leidnud oma 17.09.2009 seisukohas, et kostja vastuväited on alusetud ja tuleb jätta tähelepanuta. Hageja rõhutab, et AS FG taganes 28.12.2006 müügilepingust, kuna tema hinnangul ja registritest nähtuva põhjal ei vasta kinnistu sihtotstarve käesoleva ajani müügilepingus kokkulepitud tingimustele. 28.12.2006 sõlmitud notariaalse müügilepingu punktis 3.4. kinnitab ostja, et on teadlik XXX valla üldplaneeringu koostamisest, mistõttu jätkab koos müüjaga maa sihtotstarbe tootmismaaks muutmisega seotud asjaajamist. Lepingu punkti 5.1. kohaselt leppisid pooled kokku, et sõlmivad asjaõiguslepingu lepingu eseme omandi üleandmiseks müüjalt ostjale hiljemalt 3 nädala jooksul peale kõigi kinnistu jagamiseks tehtavate maakorralduslike toimingute nõuetekohaselt lõpuleviimist, kuid mitte hiljem kui 6 kuu möödudes lepingu sõlmimisest. Vaidlusaluse kinnistu sihtotstarve ei ole käeoleva ajani maatulundusmaast tootmismaaks muudetud. Kostja viidatud 03.12.2008
2-09-22637 lihtkirjaliku lepinguga on müüja kinnitanud, et võetud kohustuse tähtajaks 31.12.2007 täitmata jätmine tulenes temapoolsest viivitusest ettenähtud asjaajamise korraldamisel kohalikus omavalitsuses ning ta on esitanud ostjale eksitavat informatsiooni. Samuti leiab hageja, et kostja väited selle kohta, et lihtkirjalikud lepingud on tühised, ei vasta tõele. Dokumendid, mida kostja peab võltsituks, tõi AS FG esindajale allkirjastamiseks JE ja selle oli koostanud JE sõnul tema jurist. Hagejale jääb arusaamatuks, kuidas kostja esindaja saab väita, et tegemist on võltsitud dokumendiga. AS FG on vaidlusaluse dokumendi viinud ise ekspertiisi ja pika riikliku eksperdi staažiga ekspert TA on kinnitanud, et tegemist on JE poolt allkirjastatud dokumendiga. Hageja leiab, et isegi juhul, kui tegemist on võltsitud dokumentidega, siis ei muudaks see olematuks hageja nõuet, kuna see tuleneb 28.12.2006 notariaalselt sõlmitud müügilepingust ja 17.04.2009 müügilepingust taganemise avaldusest. Hageja leiab, et kostja väited AS FG kuritahtlikkusest on tingitud soovist vabaneda kohustuste kandmisest, need on põhjendamatud ja tuleb jätta tähelepanuta.
II Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele kogu ulatuses vastu. Kostja on seisukohal, et hagi on alusetu ja tõendamata ja tuleb täies ulatuses jätta rahuldamata ning kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kostja vastuväite kohaselt on 26.02.2009 Tallinna notar Kadri Pappel teinud JE Pärandvara inventuuri määramise otsuse, mille alusel Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet koostas 30.04.2009 pärandvara inventuuri akti, mille kohaselt on JE AS FG ja AS FG juhatuse liikme SM kinnistu nimega Jääkeldri, asukohaga XXX ostuhinna nõue summas 350 000 krooni. JE on SM vastu nõue 20.11.2006 sõlmitud laenulepingu alusel summas 600 000 krooni, intressimääraga 6 000 krooni kuus, tagastamise tähtajaga 20.11.2007. JEl on SM vastu nõue 22.03.2007 sõlmitud laenulepingu alusel summas 200 000 krooni intressimääraga 1% kuus. SMon vastavalt 24.07.2007 sõlmitud kirjalikule dokumendile tagastanud JEle 100 000 krooni. Käesolevaga on JEl SM vastu nõue seega 700 000 krooni, millele lisanduvad intressid. 28.12.2006 müüs JE AS-le FG Tallinna notar Sirje Velsbergi ja 11.07.2007 Viljandi notar Vivian Agu juures sõlmitud lepingute alusel kinnisasja nimega M. Peale JE surma ning kohtutäitur Katrin Velleti poolt pärandi inventuuri läbiviimise alustamist esitas SM kohtutäiturile kaks väidetavalt JE sõlmitud lihtkirjalikku lepingut, millede alusel on koostatud Viljandi notar Kersti Kulla juures punktis 2.3. nimetatud kinnistu võõrandamistehingust taganemise avaldus ning mille alusel AS FG nõuab JE pärijalt ca 2,3 miljoni krooni tasumist. Lisaks on lisas 10 nimetatud lihtkirjaliku lepingu alusel JE väidetavalt kinnitanud, et ei oma SM vastu mingeid nõudeid. Kostja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et just punktis 2.4. nimetatud taganemise avaldusel põhinevad kõik AS FG nõuded kostja vastu. Leping koosneb kolmest leheküljest ning mille esilehel olev kuupäev viitab asjaolule, et leping on sõlmitud Tallinnas 20.11.2006. Märkimisväärne on asjaolu, et ainult lepingu esimene ja kolmas lehekülg omavad JE väidetavat allkirja ja on ühtlasi vormistatud sarnases formaadis ja kirjavormingus. Lisaks omab kolmas lehekülg leheküljenumbrit kaks, mis viitab asjaolule, et tegemist on kaheleheküljelise lepinguga. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et on ilmne, et lepingu teine lehekülg lisatud lepingu juurde hiljem, sellel puudub JE allkiri ning sellest ei saa kellelegi tuleneda õigusi ega kohustusi. Lisaks juhib kostja tähelepanu sellele, et lihtkirjalikest lepingutest, mis käsitlevad kinnisasjade ostu-müügi tehingute tingimusi, ei saa vormivea tõttu tuleneda mis tahes õigusi või kohustusi, s.t seaduses
2-09-22637 sätestatud kohustuslikku notariaalselt tõestatud vormi rikkudes sõlmitud lepingud on algusest peale tühised. AS FG ja JE vahel sõlmitud lepingu nr XXX näol on tegemist lepinguga, mis on prinditud kahepoolselt ning millel on JE väidetavat allkirja ainult pöördel. Mõlema dokumendi kõik leheküljed allkirjastatud 03.12.2008 kellegi tundmatu T poolt, kes väidetavalt kinnitab, et tegemist on JE toodud eksemplariga. Lepingu pöördel T kinnitanud JE väidetavaid sõnu, et SM ega tema pere ei ole talle võlgu ning lubanud tagasi maksta maa eest saadud raha. Taoline kinnitus lepingul, mille on justkui allkirjastanud JE, on äärmiselt tavatu ja ka sisuliselt tarbetu. T kinnituse lisamine lepingule viitab täiendavalt asjaolule, et ilmselt on võltsitud dokumendile püütud anda mingisugust täiendavat lisaväärtust, püüdes muuta dokumenti usutavamaks. T isik on kostja jaoks tundmatu. AS FG ja SM suhtes on ühtlasi algatatud kriminaalmenetlus nr 09230108210 kostja poolt 15.05.2009 Põhja Politseiprefektuurile esitatud kuriteokaebuse ning karistusseadustiku § 209, § 344 ja § 345 alusel. Kostja on veendumusel, et AS FG eesmärgid pärandvara suhtes on kuritahtlikud ja kantud soovist omapoolsetest kohustustest vabaneda ning kõik AS FG poolt pärimismenetluse käigus esitatud nõuded põhinevad dokumentidel, mis on ilmselt võltsitud. Samuti leiab kostja, et ASl FG puudus alus lepingust taganemiseks, kuna JE ei ole lepingut rikkunud. Ka puudub kostja hinnangul AS FG ja JE vahel 20.11.2006 sõlmitud lepingul ja lepingul nr XXX puudub õiguslike tagajärgede tekkimiseks vajalik notariaalne vorm ja seega põhinevad hageja nõuded JE pärandvara suhtes alusetutel ja õiguslikku tagajärge mitteomavatel dokumentidel.
III Kohtu põhjendused
3.Õigusnormid, millest tulenevalt kohus otsustab, on järgmised: võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p 4 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 punktide 1-5 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui: kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust VÕS §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida.
4.Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
2-09-22637
5.Kohus, tutvunud asjas kogutud tõenditega ja kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
6.Hagiavalduse kohaselt on 28.12.2006 AS FG, kui ostja ja JE, kui müüja vahel sõlmitud jagamisel moodustatava kinnistu võlaõiguslik müügileping ja avaldus eelmärke kinnistamiseks. JE on surnud 11.12.2008. Tema õigusjärglaseks oli esialgselt AE, seejärel AP. 11.07.2007 sõlmiti J. E ja AS FG vahel võlaõiguslepingu muutmise leping, kinnisasja jagamise avaldus ning asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus. 17.04.2009 on AS FG teinud müügilepingust taganemise avalduse, kuna ostja hinnangul ja riiklikest registritest nähtuvast ei vasta omandatud kinnistu sihtotstarve lepingus kokkulepitud tingimustele. 17.05.2009 loovutas AS FG nõude SI osaühingule. Lisaks põhinõudele loovutati õigused intressidele, viivistele, täitmisega seotud kuludele ning teistele nõude võõrandamisega kaasnevatele õigustele. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista 300 000 krooni (19 173.49 eurot). Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt puudus AS-l FG alus lepingust taganemiseks, kuna J. E ei olnud lepingut rikkunud.
7.Hageja leiab, et AS FG oli õigustatud taganema AS FG ja JE vahel 11.07.2007 sõlmitud müügilepingust, kuna J. E tunnistas müügilepingu tingimuste rikkumist, mis andsid AS-le FG õiguse lepingust taganeda. Hageja hinnangul on J. E tunnistanud müügilepingu rikkumist 20.11.2006 lepingus (I kd, tl 98-100) ja lepingus nr XXX(I kd, tl 101-103). Kostja vastuväidete kohaselt on nimetatud lepingud võltsitud. Nimetatud seisukoha tõenduseks on kostja esitanud AS FG suhtes alustatud kriminaalasjas tehtud ekspertiisiakti (II kd, tl 8-13). Nimetatud ekspertiisiaktis on ekspert andnud hinnangu 20.11.2006 lepingule (I kd, tl 98-100) ja lepingule nr XXX(I kd, tl 101-103). Ekspertarvamuse kohaselt on dokumendil 20.11.2006 esimese lehe pöördel punktide 4.3.-4.10. tekst juurdekirjutus esialgselt kahel lehel paiknenud tekstile. Dokumendil „II osa: Leping XXX 03.12.2008“ on trükitekst esimesel leheküljel juurdekirjutus tekstile lehekülje numbriga 2. Eksperdid on ekspertarvamuses veenvalt põhjendanud oma arvamust ja kohus nõustub sellega. Kohus ei korda ekspertide põhjendusi.
8.Hageja on palunud ekspertiisiakti asja tõendite hulgast välja arvata, kuid kohus leiab, et nimetatud taotlus on põhjendamata. Kohus leiab, et ekspertarvamus tuleb asja juurde võtta, kuna selles on antud hinnang tõenditele, mida ka tsiviilasjas on tõenditena esitatud. Samuti leiab kohus, et kuna ekspertarvamuse on andnud kohtueksperdid Põhja Politseiprefektuuri majandustegude talituse määruse alusel (II kd, tl 8), siis puudub alus kahelda ekspertarvamuse õigsuses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendite hindamisel arvestada, et dokumendi 20.11.2006 esimese lehe pöördel punktide 4.3.-4.10. tekst on juurde kirjutatud esialgselt kahel lehel paiknenud tekstile ja 03.12.2008 dokumendil II osa: Leping XXX 03.12.2008 on juurde kirjutatud trükitekst esimesel leheküljel tekstile lehekülje numbriga 2.
9.Hageja väidetel taganes AS FG 28.12.2006 sõlmitud müügilepingust, kuna jõudis järeldusele, et omandatud kinnistu sihtotstarve ei vasta lepingus kokkulepitule. Nimetatu nähtus ka riiklikest registritest. Kostja hinnangul ei ole J. E rikkunud müügilepingut ja seetõttu puudus AS-l FG alus taganemiseks. Ostja on taganemise avalduse punktis 3.3.1. (I kd, tl 12-19) müügilepingust taganemise põhjustena välja toonud asjaolu, et kuigi kinnistu on AS FG otseses valduses, ei ole ostja saanud seda kasutada otstarbel, milleks ta selle omandas, kuna maa sihtotstarve on muutmata. Taganemise avalduse punkti 3.3.1. kohaselt eeldas ostja kõigi 20.11.2006 lepingus kokkulepitud tingimuste tähtaegset täitmist. Taganemise avalduse punktis 3.3.2. on AS FG taganemise põhjusena välja toonud asjaolu, et müüja on tunnistanud 03.12.2008 sõlmitud lepingus, et võetud kohustuste täitmata jätmine tähtajaks, s.o 31.12.2007, tulenes temapoolsetest viivitustest ettenähtud asjaajamise korraldamisel kohalikus
2-09-22637 omavalitsuses ning ta on esitanud ostjale eksitavat informatsiooni. Taganemisavalduse punktis 3.3.3. on AS FG taganemise põhjusena välja toonud asjaolu, et müüja on lepingus 12/03-1L, 03.12.2008 tunnistanud ostuhinna ja ostjale tekitatud erinevate lisakulude, kahjude tagasimaksmise kohustust kui tema võlga ostja ees ja soovinud selle tagasimakseid tagada nii oma varade kui varaliste õigustega. Taganemise avalduse punktis 3.3.4. on AS FG taganemise põhjusena välja toonud asjaolu, et müüja on 03.12.2008 sõlmitud lepingus XXX avaldanud käsundi vormis oma tahet, et tema poolt võetud kohustused ostja ees täidetakse, kuid tema õigusjärglased ei ole seda senini täitma asunud, millega seondub ostjal lisakulude kasv.
10.Hageja on leidnud, et ta on tõendanud, et J. E võttis endale kohustuse muuta vaidlusaluse maa sihtotstarve tootmismaaks. Hageja on nimetatud asjaolu tõendanud muu hulgas J. E poolt XXX vallavalitsusele esitatud avaldusega (II kd, tl 50). Hageja leiab, et nimetatud avalduses on J. E kirjeldanud 28.12.2006 lepingut ja selgitanud, et ostja on teadlik J. E kavatsusest muuta maa sihtotstarve tootmismaaks. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole J. E rikkunud oluliselt ühtegi lepingust tulenevat kohustust, kuna J. E l oli kohustus mitte teha takistusi. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud, et J. E oleks teinud takistusi. AS FG ja J. E vahel 28.12.2006 sõlmitud müügilepingu punkti 3.5. kohaselt kinnitab müüja, et ei tee ostjale mingeid takistusi omandatava maa sihtotstarbe muutmiseks ega sellele järgnevale arendustegevusele. Üldplaneeringuga kehtestatavate kitsenduste ja piirangute ilmnemisel, millised puudutavad ostetava 1,0 ha suuruse maatüki ostjale arendustegevuseks sobimatuks, muudavad müüja ja ostja tekkiva kinnistu kuju pooltevahelise kokkuleppega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud J. E poolt 28.12.2006 müügilepingus võetud kohustuste olulist rikkumist. Hageja esitatud tõend – J. E avaldus XXX vallavalitsusele – tõendab, et J. E on asunud teostama toiminguid vaidlusaluse maa sihtotstarbe muutmiseks.
11.Kohus leiab, et kuna ekspertarvamusega on tõendatud 20.11.2006 esimese lehe pöördel punktide 4.3.-4.10. tekst juurdekirjutus esialgselt kahel lehel paiknenud tekstile ja 03.12.2008 dokumendil II osa: Leping XXX 03.12.2008 on trükitekst esimesel leheküljel juurdekirjutus tekstile lehekülje numbriga 2 ja AS FG on oma kinnistu müügilepingust taganemise avalduses põhjendanud müügilepingust taganemist punktis 3.3 20.11.2006 ja 03.12.2008 lepingute juurdekirjutustega, siis on AS FG taganenud JE 28.12.2006 sõlmitud müügilepingust alusetult. AS FG ei ole taganemise alusena välja toonud ühtegi poolte vahel 28.12.2006 müügilepingus kokkulepitud tingimuse rikkumist müüja J. E poolt, samuti ei ole hageja ega AS FG välja toonud ühtegi 28.12.2006 müügilepingu punktis 6.1 alust, mis andnuks AS-le FG aluse müügilepingust taganeda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et AS-l FG puudus VÕS 101 lg 1 p 4 ja 116 lg 1 toodud alus lepingust taganeda ja sellest tulenevalt nõuda müüja õigusjärglaselt müügihinna tagastamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
12.Muud poolte seisukohad, vastuväited ja esitatud tõendid ei ole asjakohased.
Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus on jätnud hagi rahuldamata, siis tuleb tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jätta menetluskulud hageja kanda.
2-09-22637 TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, TsMS § 174 lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.