Harju Maakohus
Kohtunik
Lukiina Vismann
Määruse tegemise aeg ja koht
29.06.2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-20423
Tsiviilasi
TÜ T pankrotiavaldus
Menetlusosaline ja tema esindaja
Võlgnik: TÜ T (registrikood xxx Aadress: xxx) Avaldaja seaduslik esindaja: HE (XXX)
Tsiviilasja läbivaatamine kohtuistungil
12.juunil 2012
Kohtuistungil osalejad
Avaldaja seaduslik esindaja: HE Ajutine pankrotihaldur adv Mari Männiko (Advokaadibüroo LEXTAL, HARJUMAA, Tallinn, Rävala pst 4, 10143 tel: 640 0250, e-post: [email protected]).
Kanda ajutise halduri Mari Männiko töötasu summas 528 eurot Advokaadibüroo LEXTAL arvelduskontole nr 2XXXXXXXXX S. Riigi Tugiteenuste Keskusele saata täitmiseks käesoleva määruse ärakiri pärast jõustumist määruse punkti 7 osas.
Võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlus nr 007/201079351, summas 574,76 EUR, sissenõudjaks EISA ja täitemenetlus nr 007/2010/77144 summas 2 696,96 EUR, sissenõudjaks EISA. Seega kokku on täitemenetlusi summas 2 271,72 EUR. Võlgnikul puudus majandustegevus alates 2009 aastast, mil tema tegutsemiskohaks olnud ajutine ehitis lammutati. Sellest ajast on võlgnik püüdnud kohtu abiga väidetavalt tekkinud kahjule hüvitust leida. Kohus on otsustanud jätta võlgniku hagi rahuldamata. Majandustegevuse lõppemist 2009 aastal kinnitab ka asjaolu, et viimane majandusaasta aruanne on äriregistrile esitatud 2009 majandusaasta kohta. Haldur ei näe võimalusi majandustegevuse jätkamiseks ega tervendamiseks. Pankroti tekkimise põhjuseks on tegevuskoha lammutamine ning sellega seonduvalt tegevuse lõppemine ehk muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik oli maksejõuetu juba 2010 aastal, mil jõustusid SA EISA kasuks tehtud kohtuotsused ning võlgnik ei suutnud neid täita. Tulundusühistuseaduse § 55 lg 6 kohaselt kui ühistu on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, hiljemalt 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest esitama kohtule ühistu pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse esitamisega viivitamine võib olla juhtimisveaks. Kuriteo tunnustega tegusid ei ole ajutise menetluse käigus ajutine haldur tuvastanud. Tagasivõitmise võimalusi ei ole ajutise menetluse käigus tuvastatud. Kokkuvõtteks ajutine haldur on järeldanud, et pankroti väljakuulutamine ei ole võimalik kuna võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude katteks ning ajutine haldur on seisukohal, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega, pankrotti välja kuulutamata. Ülaltoodu alusel ja juhindudes Pankrotiseaduse §§ 13; 23 ja 29, tulundusühistu T (registrikood 10305180) on püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 tähenduses; Kuna tulundusühistul T puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks siis palub ajutine haldur lõpetada tulundusühistu T pankrotimenetlus raugemisega pankrotti välja kuulutamata; Haldur on taotlenud määrata dokumentide hoidjaks tulundusühistu T juhatuse liige HE(isikukood XXX), kelle elukoht on XXX; Samuti ajutine haldur on palunud määrata ajutise halduri, Mari Männiko, töötasuks 995 EUR, millele lisandub sotsiaalmaks 328 EUR ning kulutuste hüvitamiseks 115 EUR. Nimetatud summad palub haldur kanda Advokaadibüroo LEXTAL arveldusarvele nr. 2XXXXXXXXX. Kuna tulundusühistul T puuduvad vahendid ajutise menetluse kulude katmiseks, siis palub ajutine haldur PankrS § 23 lg 4 kohaselt ajutise halduri tasu osaliselt, summas 397 EUR, millele lisandub sotsiaalmaks summas 131 EUR, kokku 528 EUR välja mõista riigi vahenditest. 12.06.2012 kohtu istungil võlgniku esindajal ajutise halduri aruandele ega tasu taotlusele vastuväiteid ei ole. Ajutine haldur teeb ettepaneku pankrotimenetluse jätkumiseks vajaliku summa 2000 euro kandmiseks kohtu deposiiti pankroti väljakuulutamisest huvitatud isikutele. 12.06.2012 Harju Maakohtu määrus eelnimetatud summa deposiiti kandmise kohta. Teade nimetatud summa kandmise kohta avaldatud ametlikes teadaannetes 12.06.2012, kuid käesoleva ajani eelnimetatud summat kohtu deposiiti ei ole kantud. Kohtul puuduvad andmed deposiidi tasumisest.
Vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Kohtul puuduvad andmed kohtu deposiiti tasutava summa kohta. Võlgniku vara suuruseks on maksimaalselt 7.54 eurot ehk nagu ajutine haldur on märkinud, et võlgnik on varatu. Võlgnikul on kohustusi 4050 euro ulatuses ning võlgniku suhtes pooleliolevad täitemenetlused on summas 2 271.72 eurot. Seega ületab kohustuste maht oluliselt võlgniku vara mahtu. Olemasolevatel andmetel ei kata võlgniku vara pankrotimenetluse kulusid. Haldur on tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad selged vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus muud asjaolud PankrS § 22 lg 5 mõttes vastavalt ajutise halduri aruandele. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Ajutine haldur palub määrata töötasuks 995 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 328 eurot ja kulutusteks 115 eurot. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 11 tundi ja 55 minutit. Halduri tunnitasu määr on 96 eurot. Kuna tulundusühistul T puuduvad vahendid ajutise menetluse kulude katmiseks, siis ajutine pankrotihaldur PankrS § 23 lg 4 kohaselt on taotlenud ajutise halduri tasu osaliselt, summas 397
EUR, millele lisandub sotsiaalmaks summas 131 EUR, kokku 528 EUR välja mõista riigi vahenditest. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Seetõttu on põhjendatud haldurile ajutise pankrotihalduri tasu 995 eurot määramine, millele lisandub sotsiaalmaks 328 eurot ning kulutuste hüvitamiseks 115 eurot. Kuna võlgnikul puuduvad vahendid ajutise menetluse kulude katteks, kohus leiab, et tuleb rahuldada ajutise halduri tasu osaliselt so summas 397 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 131 eurot , seega kokku 528 eurot välja mõista riigi vahenditest, vastavalt ajutise halduri taotlusele. Võlgniku esindaja on kohtuistungil kinnitanud, et on tutvunud ajutise halduri aruandega, nõustub aruandega ja ajutise halduri tasuga. Kohus mõistab välja ajutise pankrotihalduri tasu osaliselt riigi vahenditest vastavalt eelpool märgutud summas vastavalt ajutise halduri. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda vastutavale võlgniku seaduslikule esindajale. Haldur palub selleks isikuks määrata HE, võlgnik sellele vastu ei vaielnud.
kohtunik Lukiina Vismann
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.