Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaupo Paal ja Malle Seppik
Kohtuistungi toimumise aeg
12.06.2012, avalik kohtuistung
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.06.2012, Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-51426 KÜ Keemia 19 hagi Eve Sõerdi vastu võla ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasi Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2 546,30 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.01.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eve Sõerdi apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja KÜ Keemia 19 (registrikood 80063693), lepinguline esindaja adv Rivo Kaldvee Kostja Eve Sõerd (isikukood xxxxxxxxxxxxxx)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 05.01.2012 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Eve Sõerdi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.KÜ Keemia 19 esitas 29.05.2009 Eve Sõerdi vastu hagi 39 841,46 kroonise põhivõla ja 19 032,80 kroonise viivise väljamõistmiseks.
2.Kostja on KÜ Keemia 19 liige ja kolme korteri omanik. Vastavalt kehtiva ühistu põhikirja punktidele 3.2 ja 6.3 on kostja kohustatud tasuma sihtotstarbelisi makseid ja osalema teiste ühistu tegevusega seotud kulude katmises.
3.Kostja on alates 2004 juunist vähendanud talle korteriühistu poolt esitatud arvetel toodud summasid remondifondi kogutavate summade arvel. Kostja 2 546,30 euro suurune võlg moodustus perioodil 01.06.2004 kuni 12.05.2009 tasumata remondifondi maksetest. Juhatuse koosoleku otsusega on KÜ Keemia 19 otsustanud nõuda võlgnikelt alates 01.07.2002 viivist 0,07 % päevas võlgnetavalt summalt. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnista. Hagil puudub õiguslik alus ning nõue on selgelt väljendamata.
5.Ei vasta tõele, et hageja on omavoliliselt vähendanud arve summasid. Veetorustiku vahetusega rikuti kostja korter, mistõttu kostjale tekitatud kahju välistab kostja vastutuse ja ta ei pea maksma korteri nr 257 haldus ja remondikulusid.
6.Remondikava nägi ette fassaadi renoveerimise, mistõttu korteriomanikud nõustusid remondifondi makseid suurendama 4 kroonilt 8 kroonile. Fassaadi renoveerimist ei ole toimunud, mistõttu puudub alus remondifondi maksete suurendamiseks. Kostja viitab ka koridori remondikulu tasaarvestamisele. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
7.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis Eve Sõerdilt KÜ Keemia 19 kasuks 2 546,30 eurot põhivõlga ning 2 546,30 eurot viiviseid. Menetluskulud jättis kohus Eve Sõerdi kanda.
8.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: Kostja on Tallinnas, Keemia 19 korteriühistu liige ja korterite nr 255, 256 ja 257 omanik. Kostja on tasunud hagejale remondifondi perioodi 01.06.2004 kuni 12.05.200 eest vähem 2 546,30 eurot kui temalt arvete esitamisega nõuti, kuna ei ole tasunud remondifondi makseid mitte 8 krooni ruutmeetri kohta, vaid 4 krooni ruutmeetri kohta. Korteriühistu 21.04.2004 üldkoosoleku otsusega otsustati koguda alates 01.05.2004 remondifondi 8 krooni ruutmeetri kohta. KÜ Keemia 19 juhatuse 03.06.2002 koosoleku otsusega otsustati nõuda võlgnikelt alates 01.07.2002 viivist 0,07 % päevas võlgnetavalt summalt. Eeltoodut tõendavad KÜ Keemia 19 põhikiri, Tallinna Hooneregistri tõend elamu Keemia 19 kohta, ühistu juhatuse koosoleku protokoll 03.06.2002, ehitusregistri tõend ja KÜ Keemia 19 üldkoosoleku 21.04.2004 otsus.
9.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kohustatud tasuma elamu remondifondi makseid korteriühistu üldkoosolekul vastu võetud otsuse kohaselt ja suuruses või on see vastastikuses seoses korteriühistu poolt vastu võetud remondikava täitmisega ja kostjal oli õigus maksta remondifondi 1⁄2 otsustatud tasust, sest korteriühistu ei ole remondikava lõpuni täitnud.
10.Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindus kohus korteriühistu seaduse (KÜS) § 151 lg-s 1 sätestatust. Kõigi KÜ Keemia 19 ühistu liikmete, s.h kostja kohustus oli tasuda alates 01.05.2004 elamu remondifondi 8 kr/m2, sest just sellise otsuse võtsid vastu 21.04.2004 üldkoosolekul korteriühistu liikmed. Kostja väide, nagu oleks nimetatud otsus tingimuslik ja vastastikuses seoses korteriühistu poolt remondikava täitmisega, ei ole õige.
Eelpoolnimetatud otsus on vastu võetud selleks, et remondikava täita ja ühistu poolt remonttööde tegemiseks võetud pangalaenu tasuda. Remondifondi kogutaksegi raha ette, et sellest remonttöid elamus teha. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud kostja väide nagu oleks korteriühistu pidanud võtma raha remondikava täitmiseks oma nn reservfondist ehk ühistu liikmete osamaksudest, misjärel oleks ühistul õigus ühistu liikmetelt raha sisse nõuda. Eeltoodust tulenevalt on kostja jätnud osaliselt täitmata enda kui korteriühistu liikme kohustuse tasuda korteriühistu remondifondi sihtotstarbelisi makseid ja võlgneb hagejale perioodi 01.06.2004 kuni 12.05.2009 eest 2546,30 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Hageja viivise nõue on põhjendatud ja kostja ei ole esitanud vastuväiteid viivise väljaarvestamise metoodika osas.
11.Juhindudes TsMS § 238 lg-s 5 sätestatust jättis kohus tõenditena otsuse tegemisel arvestamata kostja kirjad OÜ Koduhaldus juhatusele ja klienditeenindajale, Seesam Kindlustuse AS 05.09.2005 otsused kindlustushüvitise mittemaksmise kohta kostjale, KÜ juhatuse esimehe vastuse kostjale seoses talle väidetavalt tekitatud kahjuga, Keemia 19 V korruse plaani ja fotod maja seest ning väljast, sest nimetatud tõendid ei ole asjakohased kostja vastuväidete tõendamisel hagile.
12.Kuna kohus rahuldab hagi täielikult, jäävad hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
13.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse, lõpetada asja menetlus ja jätta menetluskulud hageja kanda.
14.Kohus võttis menetlusse hagi, mille nõue ei ole selgelt väljendatud. Seetõttu on kohtuotsus segane. Hageja vormistas laenu 2005 juunis oma nimel ja kulutas selle oma äranägemisel. Remondikava jäi täitmata. Puudub põhjust, miks kostja peab maksma 8 kr/m2 kohta.
15.Kohtuotsuse tekst on vastuoluline ja arusaamatu. Kohtuotsuses toodud kostja vastuväited ja põhjendused ei ole kostja seisukohad, vaid kohtupoolne asjaolude tõlgendus. Kostja on hagejat teavitanud, et koridori remondikulud tasaarvestab kostja ettemaksetega.
16.Kohus on KÜS § 151 lg-t 1 valesti kohaldanud. Nimetatud õigusnorm kirjutab lahti majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses.
17.Maakohtu otsus loob pretsedendi, millega lubatakse ühistu raha kontrollimatult kuritarvitada. Vastus apellatsioonkaebusele
18.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud Eve Sõerdi kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
19.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
20.Hageja nõue on selgelt väljendatud. Hageja soovib võlgnevuse ja viivise tasumist.
21.Kostja peab maksma kehtestatud makseid 8 kr/m2 kohta kuus, sest selle kohta on jõusolev korteriühistu otsus. KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingut tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile
korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Kui kostjal on pretensioone kogutud raha ebaotstarbeka kasutamise kohta, tuleb need esitada lahendamiseks korteriühistu organitele. Kostjal ei ole õigust ühistu üldkoosoleku otsust lihtsalt eirata.
22.Maakohus on õigesti jõudnud järeldusele, et kostja ei ole esitanud hagejale tasaarvestuse avaldust ega oma konkreetset rahalist nõuet hageja vastu, mida kohus oleks saanud kontrollida käesoleva menetluse käigus. Seetõttu ei saa lugeda hageja nõuet kostja vastu tasaarvestusega lõppenuks. Ringkonnakohtu istungil võttis hageja omaks asjaolu, et ta ei ole oma rahalist nõuet ühistu vastu käesolevas menetluses veel esitanud. Menetluskulude jaotus ja selgitus
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt peab asja järgmisena menetlev kohus lahendis esitama kogu seni kantud menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.
24.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
G. Kivinurm
K. Paal
M.Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.