Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Ringkonnakohus menetleb hageja apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus kohustas kostjat kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 14 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 10.05.2012 teatega Ametlike Teadaannete kaudu 10.04.2012. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostjad ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud, tuleb vastavalt hageja taotlusele lahendada käesoleva asi tagaseljaotsusega. Kohus peab põhjendatuks rahuldada hagi osaliselt. Arvestades hagiavalduses toodut, kohtule esitatud tõendeid (kostja laenutaotlus 14852, laenulepingu tingimused) ning juhindudes võlaõigusseaduse § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-ide 1, 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja põhivõlg 191.73 eurot, intress 43.14 eurot, viivis 191.73 eurot ja meeldetuletuste tasu summas 25.56 eurot, kokku 452.16 eurot. Viivis TsMS § 367 alusel tuleb jätta välja mõistmata, arvestades kohtupraktikat ning asjaolusid, et kostja on tarbija ja kohus mõistab juba välja viivise põhivõla ulatuses. Kohus märgib, et võlausaldaja õigused oma lepingujärgse viivisenõude sissenõudmisel ei ole piiramatud. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõutakse põhivõlast suuremat viivist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses, siis tuleb viivisenõuet põhjendada võlausaldajal. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Hageja ei ole lisanduva viivise nõuet põhistanud ega tõendanud kahju olemasolu suuremas ulatuses kui põhinõue. Samuti on hageja ise sidunud viivise nõude põhinõude summaga. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4. TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohus on seisukohal, et kuna hagi põhimõtteliselt kostja vastu rahuldati, rahuldamata jäeti hageja

kõrvalnõue täiendava viivise väljamõistmiseks, siis tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 63.91 eurot ja teate väljaandes Ametlikud Teadaandes avaldamise eest tasutud riigilõiv 6.39 eurot, kokku 70.30 eurot. Hageja poolt tasutud riigilõivude suurused tulenevad riigilõivu seadusest, mistõttu tuleb kostjalt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista 70.30 eurot.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.