Tsiviilasja number
2-11-53875
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Gaida Kivinurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.06.2012, Tallinn
Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend
Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene AS hagi AS Narva Vesi vastu võla saamiseks Harju Maakohtu 13.02.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Narva Vesi apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
10 448,64 eurot
Istugi toimumise aeg
04.06.2012
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene AS (registrikood 10223698, asukoht Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn), vandeadvokaat Erki Kergandberg ja vandeadvokaadi abi Tanel Küün Kostja AS Narva Vesi (registrikood 10369373, asukoht Kulgu 4, 20104 Narva), esindaja Andrei Matvejev
Resolutsioon Jätta Harju Maakohtu 13.02.2012 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta kostja AS Narva Vesi kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja nõue ja põhjendused 06.07.2010 sõlmisid pooled lepingu õigusteenuse osutamiseks. Lepingust tulenevad arved kogusummas 10 448,69 eurot on kostja jätnud tasumata. Kostja ei ole esitanud teenuse kvaliteedi kohta 9-kuulise perioodi jooksul ühtegi pretensiooni. Samuti on kostja kinnitanud oma võlgnevust hageja ees. Tegemist on käsundiga. Lepingus olid pooled kokku leppinud viivises 0,1% päevas. Hageja palus kostjalt välja mõista 10 448,64 eurot ja 01.11.2011 seisuga viivise 3060,95 eurot, samuti viivise 0,1% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud teenuste mahtu. Kostjal puudub veendumus, et teenuste maht vastab reaalselt osutatud teenuste mahule. Hageja ei ole esitanud teenuse kuludega seotud tõendeid. Hageja peab tõendama, et hageja töötajad osutasid teenuseid just arvetes märgitud mahus ja aja jooksul. Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi ja mõistis AS-lt Narva Vesi Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene AS kasuks 13 509,59 eurot ning viivise 0,1% päevas alates 04.11.2011 kuni põhinõude 10 448,64 euro tasumiseni. Poolte vahel puudus vaidlus, et 06.07.2010 on pooled sõlminud kliendilepingu, mille kohaselt osutas hageja kostjale õigusteenust ja kostja kohustus selle eest tasuma tasu arvestusega 2000 krooni tunnis vandeadvokaadile ja 1800 krooni tunnis teiste advokaatide osutatud teenuste eest ning hüvitama õigusteenuse osutamisega seonduvad üldkulud, mis moodustab 3% õigusteenuse maksumusest. Lisandub käibemaks. Kostja kohustus tasuma arved 7 päeva jooksul arve esitamise kuupäevast arvates. Tasumisega hilinemisel oli ette nähtud viivis 0,1% päevas (tlk 11). Hageja on kostjale esitanud arved nr 1036036 summas 4530,35 eurot, nr 1036038 summas 3226,94 eurot, nr 1136003 summas 2410,20 eurot ja nr 1136014 summas 281,20 eurot, kogusummas 10 448,69 eurot (tlk 13-20). Kostja neid arveid tasunud ei ole. 27.01.2011 kostja poolt koostatud saldokinnituse kohaselt on kostja võlg hageja ees 15 459,28 eurot (tlk 24). Advokatuuriseaduse § 55 lg 3 kohaselt kohaldatakse advokaadibürooga sõlmitud kliendilepingule käsundit reguleerivaid sätteid. VÕS § 619 järgi käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Hageja on esitanud käsundi täitmisest ülevaate, millele kostja vastu vaielnud ei ole. Ligi aasta hiljem esitatud üldine vastuväide hageja käsundi täitmisele ei ole piisav, et tuvastada hageja kohustuste rikkumine. Kostja väide käsundi nõutavast mitteosutamisest on vastuolus tema enda varasema käitumisega, kuna kostja on kinnitanud arvetest tulenevat võlgnevust hageja ees viidatud saldokinnitusega. Viimane eeldab teenusega nõustumist VÕS § 627 ja 628 kohaselt tuleb kostjal tasuda hagejale käsundi eest tasu ja hüvitada kulutused. Tasu ja kulutuste maksmise kord on kokku lepitud lepingus. Vastavalt lepingule ei pea hageja eraldi tõendama kulutusi, kuivõrd kulutuste hüvitamine on kokku lepitud baassummana – 3% õigusteenuse maksumusest. Vastavalt lepingule tuleb kostjal tasuda ka viivist. Kostja ei ole vastu vaielnud viivise suurusele arvestuslikus mõttes. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Kostja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohus ei ole hinnanud esitatud tõendeid ja väiteid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt kooskõlas TsMS § 232 lg-ga 1.
Kohus leidis, et poolte vahel sõlmitud lepingut tuleb käsitleda käsunduslepinguna. VÕS §-dest 621, 624 ja 628 järeldub, et käsundiandaja on kohustatud tasuma teenuste mahu eest, mida ta on tellinud (mille kohta ta andis juhised), mille mahust ta oli teadlik ja mille täitmine on tõendatud käsundisaaja poolt. Vastasel juhul tuleb asuda seisukohale, et käsunduslepingu sõlmimisel käsundisaaja võtab enda kohustuseks tasuda käsundisaajale teenuste eest määramata mahus ja summas ning teenuste maht ja summa määratakse kindlaks käsundisaaja poolt lähtudes käsundisaaja soovist. Seega peab hageja tõendama, et kostja on talle andnud juhised teatud tööde teostamiseks, et hageja on teavitanud kostjat teenuse mahu ja maksumuse osas, et hageja töötajad osutasid teenuseid just arvetes nimetatud mahus ja aja jooksul. Kuna hageja neid asjaolusid tõendanud ei ole, puudus kohtul alus hagi rahuldamiseks. Kohus leidis ebaõigesti, et hageja esitatud arved kogusummas 10 448,69 eurot on kostja poolt aktsepteeritud 27.01.2011 saldokinnitusega, kinnitades sellega ühtlasi nii teenuste mahtu kui ka maksumust. Saldokinnitus võib hõlmata ainult 15.12.2010 arvest nr. 1036036 tulenevat nõuet, sest teistest arvetest tulenevad nõuded muutusid sissenõutavaks hiljem. Tõenditena esitatud arved ja saldokinnitus koostoimes tõendavad ainult seda, et 2010 jooksul hageja teostas kostjale mitmesuguseid õigusteenuseid. Need teenused, mis olid mainitud saldokinnituses on AS Narva Vesi poolt tasutud. Hageja vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 13.02.2012 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kolleegium puuduvad kahtlused maakohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude tõendamise menetluse suhtes. Maakohus ei ole rikkunud asja menetlemisel menetlusõiguse norme ning on kohaldanud õigesti materiaalõiguse norme. Apellatsioonkaebuses leitakse ebaõigesti, et hageja ei ole tõendanud teenuste mahtu. Teenuste maht on kajastatud igale arvele lisatud kommentaarides (t.l.14, 16, 18, 20). Ebaõige on ka kostja esindaja poolt ringkonnakohtu istungil esitatud väide, mille kohaselt ei ole kõigi esitatud arvetes nimetatud õigusteenuse osutamiseks kostja poolt väljastatud vastavat volikirja. Kostja poolt oli 6.07.2010 väljastatud volikiri õigusteenuse osutamiseks seoses riigihankega nr. 115534 (t.l.12). Kohtuinfosüsteemi kaudu on nähtav, et nii haldusasi nr 3-102470 kui ka nr 3-10-1203 on seotud mõlemad riigihankega nr. 115534 ja neis oli menetlusosaliseks ka AS Narva Vesi, keda esindasid kliendilepingus nimetatud advokaadid (t.l.11). Ka volikiri esindamiseks oli antud kliendilepingus nimetatud advokaatidele (t.l.12). Põhjendatud ei ole kostja väide, mille kohaselt pidanuks iga toimingu tegemiseks olema kostja juhis, nagu väidetakse apellatsioonkaebuses. Pooled ei ole nii kokku leppinud kliendilepingus. Samuti on kostja poolt väljastatud volikirjast näha, et advokaadibüroole anti volitus esindada kostjat seoses riigihankega nr. 1155634 seonduvates küsimustes, sealhulgas kostja esindamine seoses nimetatud riigihanke alusdokumentide või riigihanke raames või sellega seoses kostja poolt tehtud otsuste vaidlustamisega nii kõigis Eesti Vabariigi kohtutes kui ka kohtuvälistes menetlustes. Eelnimetatud eesmärkide saavutamiseks on volitatud advokaatidel õigus võtta tarvitusele ükskõik milliseid meetmeid (sealhulgas kõiki
menetlustoiminguid kohtumenetlustes), mida nad peavad vajalikuks toodud eesmärgi saavutamiseks (t.l.12). Kostja kinnitas ringkonnakohtu itsungil, et on esitatud arved kätte saanud. Põhjendatud on hageja väide, mille kohaselt ei ole kostja esitanud tasumata arvete osas hagejale mitte ühtegi pretensiooni. Arve nr. 1036036 esitati kostjale 15.12.2010 ning on tasumata kuni käesoleva ajani. Kostja esindaja ei osanud seletada, miks pretensioone mõistliku aja jooksul ei esitatud, vaid tehti seda esmakordselt alles vastuses hagiavaldusele. Eeltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.