Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

oma võlgnevust hageja ees. Lepingus olid pooled kokku leppinud viivises 0,1% päevas. Hageja on arvestanud viivist seisuga 01.11.2011. Hageja leiab, et tegemist on käsundiga. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja vaidleb hagile vastu. Pooled on sõlminud kliendilepingu. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud teenuste mahtu. Kostjal puudub veendumus, et teenuste maht vastab reaalselt osutatud teenuste mahule. Poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping, kuid reguleerimata on tööde üleandmine-vastuvõtmine. Seda ka reaalselt ei toimunud. Hageja ei ole esitanud teenuse kuludega seotud tõendeid. Kostja leiab, et hageja peab tõendama, et hageja töötajad osutasid teenuseid just arvetes märgitud mahus ja aja jooksul. Kostja peab hagi alusetuks. Kohtu põhjendused Mõlemad pooled on nõus asja kirjaliku menetlemisega. TsMS § 403 alusel menetleb kohus asja kirjalikus menetluses. 06.07.2010 on pooled sõlminud kliendilepingu, mille kohaselt osutas hageja kostjale õigusteenust ja kostja kohustus selle eest tasuma tasu arvestusega 2 000 krooni tunnis vandeadvokaadile ja 1 800 krooni tunnis teiste advokaatide osutatud teenuste eest ning hüvitama õigusteenuse osutamisega seonduvad üldkulud, mis moodustab 3% õigusteenuse maksumusest. Lisandub käibemaks. Kostja kohustus tasuma arved 7 päeva jooksul arve esitamise kuupäevast arvates. Tasumisega hilinemisel oli ette nähtud viivis 0,1% päevas (t lk 11). Hageja on kostjale esitanud arved nr 1036036 summas 4 530,35 eurot, nr 1036038 summas 3 226,94 eurot, nr 1136003 summas 2 410,20 eurot ja nr 1136014 summas 281,20 eurot, kogusummas 10 448,69 eurot (t lk 13-20). Kostja neid arveid tasunud ei ole. 27.01.2011 kostja poolt koostatud saldokinnituse kohaselt on kostja võlg hageja ees 15 459,28 eurot (t lk 24). Nendes asjaoludes vaidlus puudub ja kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Kohus leiab, et pooltevaheline leping on käsundusleping. Advokatuuriseaduse § 55 lg 3 kohaselt kohaldatakse advokaadibürooga sõlmitud kliendilepingule käsundit reguleerivaid sätteid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 järgi käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kuivõrd tegemist on käsundiga, ei kuulu kohaldamisele töövõtulepingu sätted ning puudub töö üleandmise-vastuvõtmise kohustus, millele viitas kostja. Vastavalt VÕS § 620 kohaselt käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Puuduvad asjaolud, mis võimaldaksid väita, et hageja ei ole täitnud käsundit lojaalselt, vajaliku hoolsusega üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Hageja on esitanud käsundi täitmisest ülevaate, millele kostja vastu vaielnud ei ole. Ligi aasta hiljem esitatud üldine vastuväide hageja käsundi täitmisele ei ole kohtule piisav, et tuvastada hageja kohustuste rikkumine. Kostja väide käsundi nõutavast mitteosutamisest on vastuolus tema enda varasema käitumisega, kuna kostja on kinnitanud arvetest tulenevat võlgnevust hageja ees viidatud saldokinnitusega. Viimane eeldab teenusega nõustumist. Kuivõrd kostja ei ole esitanud konkreetseid vastuväiteid käsundi täitmisele, puudub kohtul võimalus neid ka konkreetselt hinnata. Kohus saab käsundi täitmist hinnata üldise elulise usutavuse pinnalt ning märgib, et

hageja poolt märgitud tööd ja nende teostamise ajad ei ole vastuolus elulise usutavusega, s.o antud kutsetegevuse valdkonnas tavapäraselt osutatavate teenustega. VÕS § 627 ja 628 kohaselt tuleb kostjal tasuda hagejale käsundi eest tasu ja hüvitada kulutused. Tasu ja kulutuste maksmise kord on kokku lepitud lepingus. See on seotud arvete esitamisega. Vastavalt lepingule ei pea hageja eraldi tõendama kulutusi, kuivõrd kulutuste hüvitamine on kokku lepitud baassummana – 3% õigusteenuse maksumusest. Võetud kohustusi tuleb VÕS § 76 lg 1 kohaselt täita ning kostjal tuleb arved tasuda. Vastavalt lepingule tuleb kostjal tasuda ka viivist. Kostja ei ole vastu vaielnud viiviste suurusele arvestuslikus mõttes.

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kostjalt kuulub väljamõistmisele põhivõlg 10 448,64 eurot ja seisuga 01.11.2011 viivis summas 3 060,95 eurot, kogusummas 13 509,59 eurot. Hageja soovib välja mõista ka viivised, mis ei ole hagi esitamiseks sissenõutavaks muutunud protsendina põhinõudelt. Vastavalt TsMS § 367 mõistab kohus kostjalt välja viivised hagi esitamise kuupäevast, s.o 04.11.2011 0,1% päevas põhinõude täitmiseni. Seega rahuldab kohus hagi tervikuna. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.