Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Mai tn.2, Narva linnas. Nimetada füüsilisest isikust pankrotivõlgniku Jelena Konstantinova pankrotimenetluses pankrotihalduriks vandeadvokaat Terje Eipre (asukoht: AB Eipre & Partnerid, Juhkentali 8, 10132 Tallinnas, vastutuskindlustuse poliis nr.40705606). Kinnitada ajutise pankrotihalduri, vandeadvokaat Terje Eipre aruanne „05“juunist 2012.a. võlgniku Jelena Konstantinova majandusliku olukorra kohta. Samuti kinnitada ajutise pankrotihalduri, vandeadvokaat Terje Eipre poolt esitatud füüsilisest isikust võlgniku, Jelena Konstantinova, pankrotimenetluse kulude aruanne 05.juunist 2012.a. pankrotiasja kohtulikuks aruteluks ettevalmistamisel. Määrata ajutise pankrotihalduri, vandeadvokaat Terje Eipre, ajutise halduri tasuks 960.- eurot (üheksasada kuuskümmend eurot ja 00 senti) (lähtudes järgmisest: 10 tundi x 96.- eurot; tasu ei sisalda sellelt tasumisele kuuluvat sotsiaalmaksu, summas 316.80 eurot), milline summa maksta välja vandeadvokaat Terje Eiprele kandes nimetatud summa vandeadvokaat Terje Eipre kontole nr.XXX (AS-is Swedbank). Määrata ajutise pankrotihalduri, vandeadvokaat Terje Eipre, hüvitiseks kulutuste katteks pankrotiasja ettevalmistamisel 300.eurot (kolmsada eurot ja 00 senti) (sisaldab käibemaksu 20%), milline summa maksta välja Advokaadibüroole Eipre ja Partnerid OÜ kandes nimetatud summa AB Eipre ja Partnerid OÜ kontole nr.XXX (AS-is Swedbank). Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Avaldada pankrotiteade Teadeanded“.

ametlikus

väljaandes

„Ametlikud

Pöörata käesolev pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta määruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Kui kõrgemalseisev kohus tühistab pankrotimääruse, ei mõjuta see halduri poolt või tema suhtes tehtud õigustoimingute kehtivust.

Käesolev määrus tehakse avalikult teatavaks „26“juunil 2012.a. Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantselei kaudu, kell 13.00. Saata käesolev määrus täitmiseks Viru Maakohtu registriosakonnale (kinnistusraamat; äriregister) ning pankrotihaldurile vandeadvokaat Terje Eiprele. Toimetada kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §311 - §316 sätestatud korras. Tunnistada käesolev kohtumäärus tagatiseta täies ulatuses viivitamata täidetavaks. Kohtukulude jaotamine: Edasikaebamise kord:

Käesolevale määrusele võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja teised pankrotiseaduses nimetatud isikud esitada määruskaebuse 15 – päeva jooksul, alates pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

Jelena Konstantinova esitas kohtusse pankrotiavalduse Jelena Konstantinova kui füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamise nõudes, võlasummas 3 480.80 eurot. Koos pankrotiavaldusega esitas Jelena Konstantinova kohtule ka avalduse tema suhtes võlgadest vabastamise menetluse alustamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on Jelena Konstantinova maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Jelena Konstantinova pankrotiavalduse kohaselt tekkisid Jelena Konstantinova ettevõtlusest töötades FIE-na juuksurina alates 23.maist 2003.a.. Võlgnikul tekkisid raskused riigimaksude tasumisel alates 2006.a., kui võlgnik avas oma juuksurisalongi. Pärast rendisemakse tõusu ja klientide arvu vähenemist lõpetas Jelena Konstantinova sotsiaalmaksu tasumise. Pankrotiavalduse esitamise ajaks on Jelena Konstantinova oma tegevuse FIE-na lõpetanud. Umbes poolteist aastat ei maksnud Jelena Konstantinova ühtegi võlga. Pankrotiavalduse hetkeks on Jelena Konstantinova pangaarved arestitud kohtutäiturite poolt. Palus avalduse rahuldada. Ajutise pankrotihalduri, vandeadvokaat Terje Eipre, poolt kohtule esitatud Jelena Konstantinova majandusliku olukorra aruande „05“juunist 2012.a. kohaselt asus ajutine pankrotihaldur järgmistele seisukohtadele: 1) kuulutada välja Jelena Konstantinova (isikukood 47412312215) pankrot, kuna võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ja nimetada Jelena Konstantinova (isikukood 47412312215) pankrotihalduriks ajutine pankrotihaldur Terje Eipre (isikukood 46806182757) tingimusel, et võlgnik või võlausaldaja kannab eeldatavate pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti vähemalt 3200 eurot; 2) mõista Jelena Konstantinovalt välja ajutise halduri tasu 960,00 eurot (10 tundi x 96,00 eurot; tasu ei sisalda sellelt tasumisele kuuluvat sotsiaalmaksu summas 316,80 eurot) Terje Eipre arveldusarvele nr XXX (AS-is Swedbank), aga samuti ka pankrotimenetluse kulude hüvitis 300,00 eurot (sisaldab käibemaksu 20%) Advokaadibüroo Eipre ja Partnerid OÜ arveldusarvele nr XXX (AS-is Swedbank). Seega Jelena Konstantinova pankrotimenetluse palgafond on kokku 1 ́276,80 eurot, millele lisandub hüvitis 300,00 eurot. Kokku 1 ́576,80 eurot. 3) Juhul, kui ükski võlausaldaja ei kanna eeldatavate pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti vähemalt 3200 eurot, lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub võimalus vara tagasi võita või tagasi nõuda. Pankrotimenetluse raugemise korral palus ajutine haldur hüvitada halduri tasu ja kulud osaliselt, s.o summas 397 eurot (summa ei sisalda sellelt tasumisele kuuluvat sotsiaalmaksu summas 131,01 eurot), riigi vahendite arvel, kuna võlgnikul puuduvad igasugused vahendid ajutise pankrotimenetluse kulude kandmiseks. 4) Kui kohus soovib

siiski Jelena Konstantinova pankrotti välja kuulutada, siis palus ajutine haldur kuulutada pankrot välja PankrS § 171 lg 11 kohaselt, kuna esines PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus (raugemine) ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. Kohus kuulutab pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lk-s 2 sätestatud aluseid, et isiku suhteks ei saa alustada võlgadest vabastamise menetlust. Pankroti väljakuulutamise korral andis vandeadvokaat Terje Eipre oma nõusoleku olema menetluses pankrotihalduriks. Ajutise halduri aruande kohaselt Jelena Konstantinoval puudub igasugune vara. Võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks esitas ajutine haldur järelepärimised krediidiasutustele ja riiklikele registritele ning 11.04.2012.a. küsimustiku vara ja võlgade kohta võlgnikule, viimase pankrotiavalduses toodud elukoha aadressile XXX ja e-posti aadressidele XXX . Võlgnikule saadetud järelepärimises palus ajutine haldur esitada andmed vara ja võlgade kohta hiljemalt 17.04.2012.a. Võlgnik esitas vastuseid halduri järelepärimises sisalduvatele küsimustele vaid 07.05.2012.a. e-posti teel, paludes ühtlasi ajutisel halduril anda nõusoleku tema kontole laekuva töövõimetuspensioni kasutamiseks. Ajutine haldur andis vastavasisulise nõusoleku 08.05.2012.a. AS-le Swedbank esitatud avaldusega. Ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt moodustab võlgniku käibevara aruande koostamise päeva seisuga 0,00 eurot. Maanteeameti vastuse kohaselt ajutise pankrotihalduri järelepärimisele, liiklusregistris viimase kolme aasta jooksul võlgniku nimele sõidukeid ega väikelaevu, alla 12meetrise kogupikkusega laevu registreeritud ei ole. Samuti ei ole võlgnik märgitud vastutavaks kasutajaks ühegi sõiduki kehtivale registreerimistunnistusele. Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna teatel ei ole riikliku ehitusregistri elektroonilises andmebaasis võlgniku nimele registreeritud ehitisi kui vallasasju. Elektroonilise kinnistusraamatu andmete kohaselt ei ole võlgnik käesoleval ajal registreeritud ühtegi kinnistu omanikuks. Ühtlasi ei ole võlgnik registreeritud kinnistusraamatus ühegi kinnistu osas kehtetu omanikuks ega õigustatud isikuks. Võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt peale abielulahutust müüs tema koos mehega (Mihhail Konstantinov, isikukood 37405092219) ühisvarasse kuulunud korteri, mis asus aadressil XXX. Kinnistusraamatu andmete kohaselt (vt. Lisa 15), oli korter (registriosa nr 1524408, katastritunnus 73501:010:0015, elamumaa 100%, 525/10430 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr. 13, mille üldpind on 52,50 m2) registreeritud võlgniku abikaasa, Mihhail Konstantinov nimele. Registriosa väljavõte kohaselt oli 01.03.2011.a. kinnistu registriosa 3. jakku teisele järjekohale kantud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks AS MEKE Sillamäe (registrikood 10337120) kasuks (21.02.2011 kohtutäituri avalduse alusel). AS MEKE Sillamäe on kinnisvara haldamisega ja hooldamisega tegelev ettevõte. Registriosa väljavõte kohaselt oli 22.09.2005.a. kinnistu registriosa 4. jakku esimesele järjekohale sissekantud hüpoteek summas 202’800,00 Eesti krooni [ehk 12’961,28 eurot] AS Eesti Ühispank (registrikood 10004252, praegune ärinimi AS SEB Pank) kasuks (06.09.2005 asjaõiguskokkuleppe alusel). 23.09.2004. äriregistri andmete alusel parandati 01.03.2011.a. antud kannet - kanti sisse hüpoteegipidaja õige ärinimi. Kanne korteri omanikuvahetuse kohta oli sissekantud registrisse 16.06.2011.a (13.06.2011.a. asjaõiguskokkuleppe alusel), samal kuupäeval olid kustutatud 3. jaos teisel järjekohal olnud keelumärge AS-i MEKE Sillamäe kasuks ja 4. jaos esimesel järjekohal olnud hüpoteek AS-i SEB Pank kasuks. Võlgniku ja tema abikaasa abielulahutuse registreeris 01.11.2010.a. Ida-Viru Maavalitsus. Võlgniku seletuse kohaselt, ei jaganud tema ja endise abikaasa ühiselu kestel soetatud vara kohtu kaudu, vaid tegid seda ise, müües ühisvarasse kuulunud korteri ja jagades selle müügi eest saadud raha ja koduse vara kokkuleppel. Võlgniku poolt esitatud notariaalse müügilepingu kohaselt oli korter müüdud 13.06.2011.a. 15’500,00 eurot eest. Sellest summast: 1) 750,00 eurot oli ostjate poolt tasutud vastavalt müüja ja ostjate kokkuleppele Orange Kinnisvara Ida-Virumaa OÜ-le maakleritasuna; 2) 299,29 eurot oli kantud kohtutäitur Natalja Malahhova ametialasele kontole nr XXX AS’is SEB Pank selgitusega „Mihhail Konstantinov, isikukood 37405092219“; 3) 5’460,00 eurot oli kantud hüpoteegipidaja AS’i SEB Pank kontole nr XXX selgitusega „Mihhail Konstantinov’i laenulepingu nr L040010492 ennetähtaegne lõpetamine, Visa Elektron hooldustasu – 2,88 eurot, arvelduspaketi võlg – 6,72 eurot, TT võlg – 14,06

eurot“; 4) 8’990,71 eurot oli kantud müüja tütre Anna Konstantinova kontole nr 10010817039011 AS’is SEB Pank. Võlgniku poolt esitatud seletuse kohaselt tütre (Anna Konstantinova) arvelduskontole ülekantud rahast osa läks kommunaalkulude võlgnevuse tasumiseks (summas 1’850,34 eurot), veel üks osa läks mehe laenude ja muude võlgnevuste tasumiseks, osa anti ära tütrele ning jäägi jagasid võlgnik koos endise abikaasaga pooleks, mille tulemusena võlgnikule jäi 794,91 eurot, mida võlgniku tütar Anna Konstantinova kandis 20.06.2011.a. võlgniku nimele AS-is Swedbank registreeritud kontole. Sellest rahast rahuldati osaliselt võlgniku vastu esitatud nõudeid: a) 109,26 eurot pidas kinni kohtutäitur Kristel Maalman (Maksu-ja Tolliameti Ida maksu ja tollikeskuse 30.11.2006. a. haldusakt avalikõigusliku rahalise kohustuse täitmiseks nr 13-2.1/9393, täiteasi 095/2007/486); b) 244,47 eurot pidas kinni Maksu- ja Tolliamet (IDA MTK 13.07.2007 korralduse nr 13-2.2/4930 alusel, FIE sotsiaalmaks 215,13 eurot ja sotsiaalmaksu võlgnevuselt intress 29,34 eurot); c) 160,87 eurot pidas kinni kohtutäitur Natalja Malahhova (Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 18.05.2007 a. haldusakt avalikõigusliku rahalise kohustuse täitmiseks nr 13-2.1/3779, täiteasi 042/2007/3197). Kodune vara oli võlgniku seletusel jagatud kokkuleppel – isiklikud esemed igaüks võttis korterist välja kolimisel kaasa, osa mööblist jäi korterisse (köögimööbel, pliit jms), osa mööblist müüs maha endine abikaasa, osa mööblist võttis võlgniku tütar, osa anti ära ja mööbli jääk (mida pole kellelgi vaja) hoiustatakse võlgniku abikaasa vanemate garaažis. Samas, antud vara väärtus võib ajutise halduri hinnangul olla väiksem, kui selle müügi kulu ning ajutine haldur ei ole seetõttu antud mööblit varana arvestanud. Muud vara võlgniku väitel neil endise abikaasaga ei olnud. Ajutine haldur tegi päringu Äriregistrisse ning tuvastas, et võlgnikul puuduvad käesoleva aruande koostamise hetkeseisuga kehtivad ja kehtetud seosed juriidiliste isikutega. Küll aga on olemas kehtivad seosed juriidiliste isikutega võlgniku endisel abikaasal. Ta on kahe juriidilise isiku OÜ 5x5 (registrikood 11283515) ja OÜ Triolet (registrikood 11447661) juhatuse liige ja osanik. Mõlemad osaühingud ei ole käibemaksukohustuslased ning Äriregistris olevate viimaste majandusaasta aruannete (2010.a. eest) kohaselt ei ole nad toimivad ettevõtted. Äriregistris avaldatud andmete kohaselt sai võlgniku abikaasa Mihhail Konstantinov äriühingute osanikuks ja juhatuse liikmeks abielu kestel (OÜ 5x5 puhul - 30.08.2006.a, OÜ Triolet puhul - 21.11.2007.a.), seega kuuluvad osaühingute osad võlgniku ja tema endise abikaasa ühisvarasse ja on tõenäoliselt seni ajani nende vahel jagamata. Haldurile teadaolevalt on võlgnikul käesoleva aruande koostamise aja seisuga vähemalt alljärgmised kohustused: Jrk. Nr.

Võlausaldaja

Jõhvi kohtutäitur Natalja täitemenetlus 042/2008/2432, 249,25 Malahhova kohtutäituri tasu (Lisa 25)

09.04.2008 a. haldusakt avalik-õigusliku Maksu- ja Tolliameti Ida rahalise kohustuse täitmiseks nr.13- 641,67 maksu- ja tollikeskus 2.1/2736 (vt. Lisa 25)

Narva kohtutäitur Krista Järvet

AS EMT

Nõude alus, märkused

Summa (EUR)

kohtutäituri tasu (kohtumääruse/maksekäsu nr 2-08- 57,65 64521 täitmine, Lisa 26) kohtutäitur Krista Järvet poolt täidetav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 113,96 26.11.2008.a. kohtumäärus/maksekäsk nr 2-08-64521 (vt Lisa 26)

Kokku:

Maksu- ja Tolliameti Põhja sotsiaalmaksu võlgnevus maksu- ja tollikeskus (Lisa intress 27) kohtutäituri Krista Järvet arestinõue

1798,44 448,22 171,61 3 480,80

AS Swedbank Liising, AS SEB Liising, AS Nordea Finance Estonia ja AS DNB Liising vastasid ajutise halduri järelepärimisele, et nende ja võlgniku vahel ei ole sõlmitud liisingu- ega muid finantseerimislepinguid, samuti ei ole nimetatud juriidilistel isikutel nõudeid võlgniku vastu. Hetkel puuduvad ajutisel halduril andmed võlgniku muude võimalike kohustuste kohta. Ajutise halduri andmetel ei ole võlgnikul ülalpeetavaid. Lähtudes ülaltoodust, on võlgnikul käesoleva aruande koostamise aja seisuga haldurile teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 3’480,80 eurot. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgnik ise arvab oma püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks 2007. aastat, ehk aasta pärast seda, kui ta avas oma juuksurisalongi. Võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt peale salongi avamist 2006. aastal sujus tegevus alguses hästi, kuid siis tõsteti salongi üür, samas kui klientide arv vähenes. Võlgniku seletusel lõpetas ta siis sotsiaalmaksu maksmise ning võlg hakkas järjest suurenema. Võlgniku väitel püüdis ta olukorda parandada kuid tulutult. Peale endise abikaasaga abielu lahutamist ja ühiselu kestel omandatud ja ühisvarasse kuulunud korteri müümist sai võlgnik ligi 800 eurot, mille eest vähendas ta osaliselt oma võlgasid (raha pidasid kinni kohtutäiturid erinevate nõuete katteks). Käesoleval ajal on võlgnik 40% töövõimetu, tema haigus (astma) ei luba tal juuksurina edasi töötada ning muud elukutset võlgnikul ei ole. Võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt on tema peamiseks ja praktiliselt ainsaks sissetulekuks töövõimetuspension. Võlgnik suhtub enda poolt teise töökoha leidmisesse päris pessimistlikult. Ajutisel haldur nõustub võlgnikuga tema poolt nimetatud maksejõuetuse tekkimise aja osas, kuna tema käsutuses ei ole andmeid võlgniku väiteid ümber lükata võivate faktide kohta. Jelena Konstantinova maksejõuetuse on ajutise halduri hinnangul põhjustanud läbimõtlemata ja ebaõnnestunud äriplaan oma salongi avamisel, võimatus leida odavamat üüripinda ja hankida piisavat kliente, samuti ebapiisavad äri- ja õigusalased teadmised, mille tõttu vältis võlgnik nii kaua võlgnevustega tegelemist ning lasi neil suureneda oluliselt intresside ja täitekulude võrra. Lähtudes ülaltoodust ning ajutise pankrotimenetluse käigus kättesaadavatest andmetest, jõudis ajutine haldur samuti järeldusele, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutises pankrotimenetluses kättesaadavale infole tuginedes ei ole ajutine haldur tuvastanud võlgniku tegevuses kuriteotunnuseid. Ajutise halduri hinnangul, arvestades ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud andmeid, on tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Ajutise halduri hinnangul võivad antud asjas olla tagasivõitmise võimalused. Võlgniku poolt esitatud korteriomandi notariaalse müügilepingu ja enda seletuse kohaselt kanti korteri müügi eest saadud rahast 8’990,71 eurot võlgniku tütre Anna Konstantinova kontole ning sellest rahast osa läks kommunaalkulude võlgnevuse tasumiseks (summas 1’850,34 eurot), veel üks osa läks mehe laenude ja muude võlgnevuste tasumiseks, osa anti ära tütrele ning jäägi jagasid võlgnik koos endise abikaasaga pooleks, mille tulemusena võlgnikule jäi 794,91 eurot. Ajutise halduri hinnangul võivad antud juhul esineda alused tütrele ära antud rahasumma tagasivõitmiseks. Tagasivõitmise võimalikkuse ja otstarbekuse hindamiseks tuleks aga enne teha kindlaks, milliste võlgniku endise abikaasa laenude ja muude võlgnevuste katteks läks raha ja kui suures summas, samuti seda, millises summas sai korteri müügi eest saadud rahast endale võlgniku tütar. Senise menetluse käigus ei olnud ajutisel halduril piisavalt aega nende faktide väljaselgitamiseks. Põhjalikumat analüüsi peab teostama edasise pankrotimenetluse käigus. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul temale kuuluv ja kolmandate isikute käes olev vara, mida oleks võimalik tagasi nõuda – see on ühisvarasse kuulunud ja müüdud korterist välja viidud ning

jagamisest järgi jäänud mööbel, mida hoiustatakse endise abikaasa vanemate garaažis. Samas, antud vara väärtus võib ajutise halduri hinnangul olla väiksem, kui selle müügi kulu ning ajutine haldur ei ole seetõttu antud mööblit varana arvestanud. PANKROTIVÕLGNIKU VÄITED NING AJUTISE PANKROTIHALDURI SEISUKOHT

KOHTUISTUNGIL

Ajutine pankrotihaldur, vandeadvokaat Terje Eipre, kohtuistungile ei ilmunud seoses haigusega, mille tõendamiseks esitas vormikohase arstitõendi kohtusse menetlustoimingu tegemisele ilmumise võimatuse kohta. Vandeadvokaat Terje Eipre esitas kohtule kirjaliku taotluse, milles palus pankrotiasja sisulist läbivaatamist ilma ajutise halduri osavõtuta kohtuistungist. Kohus rahuldas taotluse. Võlgnik, Jelena Konstantinova, palus kohtuistungil pankrotiavalduse rahuldamist ja enda pankroti väljakuulutamist. Pankrotimenetluse raugemist Jelena Konstantinova kohtuistungil ei soovinud. Jelena Konstantinova selgitas kohtuistungil, et ei temal, ega ka ühelgi tema tuttaval ei ole 3 200.- eurot Viru Maakohtu tagatiste kontole maksmiseks Jelena Konstantinova pankrotimenetluse kulude ja masskohustuste katteks. Jelena Konstantinova on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse ning palus tema suhtes algatada kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisikut Jelena Konstantinoval ei ole. Jelena Konstantinova kinnitas kohtuistungil, et tema suhtes puuduvad asjaolud, mis on loetletud PankrS §171 lg.2 ning mis oleksid takistuseks kohustustest vabastamise menetluse algatamisel. Jelena Konstantinova ei soovinud, et kohus avaldaks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadeanded üleskutse kolmandatele isikutele tasuda Viru Maakohtu tagatiste kontole Jelena Konstantinova pankrotimenetluse kulude katteks 3 200.- eurot. Jelena Konstantinova nõustus kohtuistungil endalt ajutise halduri tasu ja ajutise halduri kulutuste väljamõistmisega. Jelena Konstantinova oli nõus, et pankroti väljakuulutamise korral määrab kohus Jelena Konstantinova pankrotihalduriks vandeadvokaat Terje Eipre.

KOHTU PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt, pankrotiavalduse võib esitada võlgnik või võlausaldaja. Jelena Konstantinova pankrotiavaldusega luges kohus tõendatuks asjaolu, et käesolevas pankrotimenetluses on füüsilisest isikust võlgnik Jelena Konstantinova soovinud enda pankroti väljakuulutamist, kuna Jelena Konstantinova on maksejõuetu. Vastavalt PankrS § 13 lg 1 ja lg 2, võlgnik peab pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse. Maksejõuetuse põhistamiseks lisab võlgnik pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajad ja nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta. Seletusele ja võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla. Võlgnik, Jelena Konstantinova, ise arvab oma püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks 2007. aastat, ehk aasta pärast seda, kui ta avas oma juuksurisalongi. Võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt peale salongi avamist 2006. aastal sujus tegevus alguses hästi, kuid siis tõsteti salongi üür, samas kui klientide arv vähenes. Võlgniku seletusel lõpetas ta siis sotsiaalmaksu maksmise ning võlg hakkas järjest suurenema. Võlgniku väitel püüdis ta olukorda parandada kuid tulutult. Peale endise abikaasaga abielu lahutamist ja ühiselu kestel omandatud ja ühisvarasse kuulunud korteri müümist sai võlgnik ligi 800 eurot, mille eest vähendas ta osaliselt oma võlgasid (raha pidasid kinni kohtutäiturid erinevate nõuete katteks). Käesoleval ajal on võlgnik 40% töövõimetu, tema haigus (astma) ei luba tal juuksurina edasi töötada ning muud elukutset võlgnikul ei ole. Võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt on tema peamiseks ja praktiliselt ainsaks sissetulekuks töövõimetuspension. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse ,et ta on maksejõuetu. Koos pankrotiavaldusega on võlgnik esitanud ka avalduse võlgadest vabastamiseks. Ajutise pankrotihalduri, vandeadvokaat Terje Eipre, aruandega luges kohus tõendatuks asjaolu, et

Jelena Konstantinova on püsivalt maksejõuetu. Ajutisel haldur nõustus võlgnikuga tema poolt nimetatud maksejõuetuse tekkimise aja osas, kuna tema käsutuses ei ole andmeid võlgniku väiteid ümber lükata võivate faktide kohta. Jelena Konstantinova maksejõuetuse on ajutise halduri hinnangul põhjustanud läbimõtlemata ja ebaõnnestunud äriplaan oma salongi avamisel, võimatus leida odavamat üüripinda ja hankida piisavat kliente, samuti ebapiisavad äri- ja õigusalased teadmised, mille tõttu vältis võlgnik nii kaua võlgnevustega tegelemist ning lasi neil suureneda oluliselt intresside ja täitekulude võrra. Lähtudes ülaltoodust ning ajutise pankrotimenetluse käigus kättesaadavatest andmetest, jõudis ajutine haldur samuti järeldusele, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutises pankrotimenetluses kättesaadavale infole tuginedes ei ole ajutine haldur tuvastanud võlgniku tegevuses kuriteotunnuseid. Ajutise halduri hinnangul, arvestades ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud andmeid, on tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Ajutise halduri hinnangul võivad antud asjas olla tagasivõitmise võimalused. Võlgniku poolt esitatud korteriomandi notariaalse müügilepingu ja enda seletuse kohaselt kanti korteri müügi eest saadud rahast 8’990,71 eurot võlgniku tütre Anna Konstantinova kontole ning sellest rahast osa läks kommunaalkulude võlgnevuse tasumiseks (summas 1’850,34 eurot), veel üks osa läks mehe laenude ja muude võlgnevuste tasumiseks, osa anti ära tütrele ning jäägi jagasid võlgnik koos endise abikaasaga pooleks, mille tulemusena võlgnikule jäi 794,91 eurot. Ajutise halduri hinnangul võivad antud juhul esineda alused tütrele ära antud rahasumma tagasivõitmiseks. Tagasivõitmise võimalikkuse ja otstarbekuse hindamiseks tuleks aga enne teha kindlaks, milliste võlgniku endise abikaasa laenude ja muude võlgnevuste katteks läks raha ja kui suures summas, samuti seda, millises summas sai korteri müügi eest saadud rahast endale võlgniku tütar. Senise menetluse käigus ei olnud ajutisel halduril piisavalt aega nende faktide väljaselgitamiseks. Põhjalikumat analüüsi peab teostama edasise pankrotimenetluse käigus. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul temale kuuluv ja kolmandate isikute käes olev vara, mida oleks võimalik tagasi nõuda – see on ühisvarasse kuulunud ja müüdud korterist välja viidud ning jagamisest järgi jäänud mööbel, mida hoiustatakse endise abikaasa vanemate garaažis. Samas, antud vara väärtus võib ajutise halduri hinnangul olla väiksem, kui selle müügi kulu ning ajutine haldur ei ole seetõttu antud mööblit varana arvestanud. Eeltoodu alusel luges kohus tõendatuks, et võlgniku, Jelena Konstantinova, pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ajutise pankrotihalduri vandeadvokaat Terje Eipre taotlused on põhjendatud osaliselt ja kuulvad rahuldamisele osaliselt. Rahuldamata tuleb jätta vandeadvokaat Terje Eipre taotlus pankrotimenetluse raugemise osas, kuna ajutise halduri enda poolt on tuvastatud tagasivõitmisnõuete olemasolu Jelena Konstantinova pankrotimenetluses. Jelena Konstantinoval on jagamata abikaasade ühisvara, mis oli paigutatud Jelena Konstantinova endisele abikaasale kuuluvatesse äriühingutesse abielu kestel. Kohus pidas põhjendatuks, et abikaasade ühisvara täiendava jagamise korral, aga samuti ka teiste tagasivõtmisnõuete rahuldamise korral on võimalik Jelena Konstantinova võlgade kustutamine ja tema kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Kohus luges tõendatuks, et füüsilisest isikust võlgniku, Jelena Konstantinova, pankrotiavaldus, Jelena Konstantinova pankroti väljakuulutamise nõudes, võlasummas 3 480.80 eurot, tuleb rahuldada. Kehtima tuleb jäta Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt, määrusega „03“aprillist 2012.a., füüsilisest isikust pankrotivõlgniku, Jelena Konstantinova, vara suhtes rakendatud hagi tagamise abinõud, aga samuti tuleb jätta kehtima tema vara suhtes rakendatud käsutuskeeld. Kohus pidas vajalikuks rahuldada ajutise halduri taotluse osaliselt ning PankrS §171 lg.1 1 alusel kuulutada välja füüsilisest isikust pankrotivõlgniku, Jelena Konstantinova, pankrot „26“juunil 2012.a. kell 13.00, kuna: 1) Jelena Konstantinova suhtes esines PankrS §29 lg.1 ja lg.2 nimetatud alus (raugemine), 2) Jelena Konstantinova on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse ning 3) Jelena Konstantinova suhtes ei esine PankrS §171 lg.2 nimetatud võlgadest vabastamise menetluse alustamist takistavaid asjaolusid. Kohus pidas vajalikuks kokku võlausaldajate esimene üldkoosolek

„17“juulil 2012.a., kell 14.00 Viru Maakohtu Narva kohtumajas, asukohaga: 1. Mai tn.2, Narva linnas ning Nimetada füüsilisest isikust pankrotivõlgniku Jelena Konstantinova pankrotimenetluses pankrotihalduriks vandeadvokaat Terje Eipre. Samuti avaldada pankrotiteade ametlikus väljaandes „Ametlikud Teadeanded“. Kohus pidas vajalikuks selgitada, et Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. AJUTISE PANKROTIHALDURI KULUTUSED JA TASU PANKROTIMENETLUSES PankrS §23 lg.1 kohaselt on ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus pidas vajalikuks kinnitada ajutise pankrotihalduri, vandeadvokaat Terje Eipre aruanne „05“juunist 2012.a. võlgniku Jelena Konstantinova majandusliku olukorra kohta. Samuti kinnitada ajutise pankrotihalduri, vandeadvokaat Terje Eipre poolt esitatud füüsilisest isikust võlgniku, Jelena Konstantinova, pankrotimenetluse kulude aruanne 05.juunist 2012.a. pankrotiasja kohtulikuks aruteluks ettevalmistamisel. PankrS §23 lg.2 ja lg.3 kohaselt on ajutise halduri tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos pankrotiseaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus luges tõendatuks, et arvestades kõiki ajutise halduri aruandes toodud asjaolusid töömahu ja kulutuste kohta pidas kohus vajalikuks määrata ajutise pankrotihalduri, vandeadvokaat Terje Eipre, ajutise halduri tasuks 960.- eurot (üheksasada kuuskümmend eurot ja 00 senti) (lähtudes järgmisest: 10 tundi x 96.- eurot; tasu ei sisalda sellelt tasumisele kuuluvat sotsiaalmaksu, summas 316.80 eurot), milline summa maksta välja vandeadvokaat Terje Eiprele kandes nimetatud summa vandeadvokaat Terje Eipre kontole nr.XXX (AS-is Swedbank). Samuti pidas kohus vajalikuks määrata ajutise pankrotihalduri, vandeadvokaat Terje Eipre, hüvitiseks kulutuste katteks pankrotiasja ettevalmistamisel 300.- eurot (kolmsada eurot ja 00 senti) (sisaldab käibemaksu 20%), milline summa maksta välja Advokaadibüroole Eipre ja Partnerid OÜ kandes nimetatud summa AB Eipre ja Partnerid OÜ kontole nr.XXX (AS-is Swedbank). PankrS §23 lg.4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).

PANKROTIMAÄÄRUSE VIIVITAMATU TÄITMINE

PankrS §31 lg.7 ja lg.8 kohaselt kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Kui kõrgemalseisev kohus tühistab pankrotimääruse, ei mõjuta see halduri poolt või tema suhtes tehtud õigustoimingute kehtivust. Eeltoodust tulenevalt pidas kohus vajalikuks pöörata käesolev pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta määruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Kui kõrgemalseisev kohus tühistab pankrotimääruse, ei mõjuta see halduri poolt või tema suhtes tehtud õigustoimingute kehtivust. Digitaalselt allkirjastatud Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.