Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

2-12-12645

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates.

ASJAOLUD

Viru Maakohus lõpetas 12.09.2013. a määrusega J K (edaspidi võlgnik) pankrotimenetluse seoses raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, algatas J K suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja määras võlgniku usaldusisikuks X Xit (edaspidi usaldusisik) ning kohustas usaldusisikut esitama kohtule igal aastal aruande usaldusisiku kohuste täitmise kohta. Sama määruse resolutsiooni punktiga 2 kinnitas kohus võlg-niku pankrotimenetluses tunnustatud nõude osa, mille osas võlausaldaja ei ole raha saanud. Selleks on Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kaudu II järgu nõue 3592,31 eurot, jaotis 100%. Usaldusisik ja võlgnik esitasid 17.03.2023 kohtule lõpparuande ja võlgniku taotluse menetluse lõpetamiseks. Usaldusisiku lõpparuandest tulenevalt sündis võlgnikul 2012. aastal poeg ja ta oli kolm aastat lapsega kodus lapsepuhkusel. Võlgnik sai aastatel 2013-2015 sotsiaalkindlustusametilt pensioni keskmiselt 150 eurot kuus. Alates 3.02.2016 kuni 7.12.2016 oli võlgnik arvel Eesti töötukassas ja sai töötutoetust keskmiselt 120 eurot kuus. Alates 8.02.2017 kuni 18.06.2017 oli võlgnik arvel Eesti töötukassas ja sai koolituse stipendiumi keskmiselt 70 eurot kuus. Alates 1.11.2019 oli võlgnik tööl firmas X OÜ ja sai töötasu 540 eurot kuus. Võlgnik selgitab, et kuna tema sissetulek on olnud alla miinimumi, siis puudus tal igasugune võimalus tasuda võlausaldajatele. Lõpparuandele on lisatud võlgniku pangakonto väljavõte, Töötamise registri väljavõte, töölepingud, töötukassa otsused ja tegevuskavad. Võlausaldaja 3.04.2023 vastuse kohaselt jäi pankrotimenetluses rahuldamata Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõue 3592,31 eurot (II järk, jaotis 100%). Võlgnik kohustustest vabastamise menetluses võlausaldajale väljamakseid ei teinud. Nõude jääk on käesoleval ajal jätkuvalt 3592,31 eurot. Võlausaldaja on nõus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ning kohustustest vabastamisega. Võlausaldaja ei soovi ärakuulamist. 26.04.2023. a kohtuistung ja võlgniku ärakuulamine Kohtuistungil teatas võlgnik kohtule, et jääb oma lõpparuande juurde. Võlgnik selgitas kohtule, et kui pankrotimenetlus algatati, ei suutnud ta võlgu tasuda, tal oli raske aeg. 2012. aastal sündis võlgnikul laps, keda kasvatas 3 aastat, praegu võlgnik töötab ja tal on miinimumpalk. Kogu see aeg, kui ta kasvatas last, otsis töökoha ja käis Töötukassa koolitusel. Võlgnik töötab praegu juuksurina Xi firmas, alguses töötas seal sekretärina. Võlgnik andis ärakuulamisel vande pankrotiseaduse § 175 lg 4 alusel, millega võlgnik kinnitas, et

2-12-12645 kohtule esitatud andmed, mis on märgitud aruannetes kohustuste täitmise kohta on võlgnikule teadaolevalt õiged.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud usaldusisiku aruannete, samuti võlausaldaja seisukoha ning võlgniku selgitusega, leiab, et võlgniku taotlus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamiseks kuulub rahuldamisele. Vastavalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FiMS) § 68 lg-le 2 kohaldatakse enne FiMS-i jõustumist esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. FiMS jõustus 01.07.2022. Kohus algatas võlgniku suhtes võlgniku kohustusest vabastamise menetluse 12.09.2013. Seega kohaldub avaldaja pankrotiavalduse menetlemisele kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseadus (edaspidi PankrS). Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 2 teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 12.09.2013. a määrusega algatas Viru Maakohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse. Käesolevaks ajaks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle viie aasta, mistõttu otsustab kohus tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS §-le 175. Võlgnik esitas kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Kohus kuulas kohtuistungil võlgniku vande all. Võlausaldaja ei soovinud olla kohtuistungil ära kuulatud. Võlausaldajal ei ole vastuväited võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisele. PankrS § 175 lg 2 alusel keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Seega peab kohus hindama, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4). Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistlikult endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Viru Maakohus kinnitas 12.09.2013. a määrusega võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud nõude osa, mille osas võlausaldaja ei ole raha saanud, s.o Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu II järgu nõue 3592,31 eurot, jaotis 100%. Võlgniku lõpparuande kohaselt ei olnud võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel midagi maksnud võlausaldajale. Kuna võlgnikul puuduvad summad, mis kuuluks usaldusisikule üle andmisele, siis on puuduvad ka väljamaksed võlausaldajale.

2-12-12645 Võlausaldaja vastuse kohaselt ei ole võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel võlausaldajale väljamakseid teinud. Nõude jääk on käesoleval ajal jätkuvalt 3592,31 eurot. Võlausaldaja on nõus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ning kohustustest vabastamisega. Kohus tuvastas, et kinnistusraamatu andmetel ei ole võlgniku nimele kinnisasju registreeritud; äriregistri andmetel ei ole taotleja seotud ühtegi ettevõtjaga. Alates 3.02.2016 kuni 7.12.2016 oli võlgnik arvel töötukassas ja sai töötutoetust keskmiselt 120 eurot kuus. Alates 8.02.2017 kuni 18.06.2017 oli võlgnik arvel töötukassas ja sai koolituse stipendiumit keskmiselt 70 eurot kuus. Alates 1.11.2019 oli võlgnik tööl firmas X OÜ ja sai töötasu 540 eurot kuus. Rahvastikuregistri andmetel on võlgnikul ükjs alaealine laps (sünd. x). Võlgniku pangakonto väljavõttest ja kohtule esitatud aruannetest nähtub, et võlgnik sai arveldusarvele kohustustest vabastamise menetluse kestel töötutoetust ja koolituse stipendiumi igakuiselt summas 120-150 eurot. PankrS § 173 lg-te 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal eelkõige kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; samuti ei tohi võlgnik varjata oma vara ega sissetulekuid. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. PankrS § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 132 lg 2 sätestab, et kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet. TMS § 132 lg 3 kohaselt mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Sätet ei kohaldata, kui sundtäitmisel on elatise nõue. Seega võib võlgnik endale jätta üksnes 25% sissetulekutest, kuid vähemalt miinimumpalgale vastav summa ühes kuus ja lisaks 1/3 miinimumpalgast iga ülalpeetava kohta. 75% sissetulekutest või miinimumpalka (+ ühe ülalpeetavate eest arvestatud summa) ületav osa sissetulekutest tuleb enda usaldusisiku ülesannetes võlgnikul hoiustada oma muust varast eraldi ja üks kord aastas võlausaldajale välja maksta. Kohustustest vabastamise menetluse kestel oli võlgniku ülalpidamisel alaealine laps, mistõttu pidanuks ta võlausaldaja jaoks hoiustama raha juhul, kui tema sissetulekud, millele seaduse järgi saab sissenõuet pöörata, ületanuks summa, mis vastab Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalgale + 1/3 alampalgast ühe alaealise ülalpeetava kohta. Seega oli 2014. aastal selleks summaks 473,33 eurot (alampalk 355 eurot + 1/3 alampalgast ühe lapse eest); 2015. aastal - 520 eurot (alampalk 390 eurot + 1/3 alampalgast ühe lapse eest); 2016 aastal - 573,33 eurot (alampalk 430 eurot + 1/3 alampalgast ühe lapse eest), 2017. aastal – 626,66 eurot (alampalk 470 eurot + 1/3 alampalgast ühe lapse eest) ja 2018. aastal – 666,66 eurot (alampalk 500 + 1/3 alampalgast ühe lapse eest).

2-12-12645 TMS § 131 lg 1 kohaselt ei saa sissenõuete pöörata muu hulgas järgmistele sissetulekutele:1) riiklikud peretoetused; 5) Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks ning 7) seadusel põhinev elatis. Toimiku materjalidest (sh võlgniku esitatud aruannetest) selgub, et võlgnik on saanud kohustustest vabastamise menetluse ajal töötukassalt töötutoetust ja koolituse stipendiumi igakuiselt 120-150 eurot. Alates 1.11.2019 sai võlgnik töötasu 540 eurot kuus. Kohus tuvastas, et võlgnik ei teinud kohutusest vabastamise menetluse kestel võlausaldajale väljamakseid. Võlgniku poolt esitatud ja kohtu poolt kogutud tõenditest nähtuvalt ei ole võlgnik saanud sissetulekut, millele oleks olnud võimalik ja lubatud sissenõuet pöörata. Võlgnik on saanud töötutoetust, millele samuti ei saa sissenõuet pöörata TMS § 131 lg 1 p 5 alusel. Võlgniku sissetulekud kogu kohustustest vabastamise menetluse ajal koosnenud töötutoetust ja edasi töötasu alammäärast. Seega on võlgnik omanud püsivat sissetulekut, kuid sellest ei ole jätkunud kohustuste eest tasumiseks. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma võimetele ja oskustele vastavalt täitnud PankrS § 173 lg 1 tulenevaid kohustusi ning temal piisava sissetuleku puudumise tõttu puudus tal tulu, mida usaldusisikule loovutada ja millest võlausaldajatele väljamakseid teha. Kohus leiab, et võlgnikule ei saa ette heita, et ta oleks varjanud enda vara või ei oleks andnud kohtu nõudel teavet. Kohtul ei ole tõendeid, et võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu hoidunud tööle minemast ja võlausaldaja nõuet rahuldamast. Võlgnikule ei saa ette heita, et võlausaldaja huvidele on ta eelistanud oma alaealise lapse huvisid. Praegu on võlgniku sissetulekuks lastetoetust ja töötasu alammääras, millele sissenõuet pöörata ei saa. Kohtule ei ole teada ja kohtu teostatud päringutest ei nähtunud, et võlgnikul oleks varjatud vara või sissetuleku allikaid. Võlgnik esitas kohtule kõik andmed ja tõendid selleks, et põhjendada oma võimetust tegeleda tulutoovama tegevusega. Kohus, hinnanud kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 toodud kohustust. Asjaolu, et võlgniku sissetulekust ei piisanud võlausaldajale tasumiseks ei nähtu võlgniku süüd. Kuivõrd võlgnikul puudub vara ning elatub mittearvestatavatest tulust, ei ole kohustustest vabastamise menetluse vältel olnud võimalik võlausaldajale väljamakseid teha. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole tahtlikult PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi rikkunud. Võlgnik on kohtu hinnangul PankrS § 173 sätestatud kohustuste täitmisel olnud piisavalt hoolas ning teinud mõistlikke pingutusi. Ka ei leia kohus, et võlgniku käitumises esineks võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud süülist tegevust. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majandusalguseks ning normaalseks sotsiaaleluks. Kui võlgniku käitumises

2-12-12645 ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu 4. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14, ja selles viidatud

2-12-12645 tal aruande usaldusisiku kohuste täitmise kohta. Usaldusisik on kohtule esitanud lõpparuande ja kohus loeb PankrS § 172 lg 4 toodud kohustuse täidetuks. Kuna kohus lõpetab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, tuleb usaldusisik usaldusisiku kohustustest võlgniku kohustustest vabastamise menetluses vabastada. Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7). Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed Kohus selgitab, et vastavalt PankrS § 176 on võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed järgmised: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täit-mata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üle antut võlausaldajalt tagasi nõuda. Kohus selgitab, et PankrS § 177 lg 1 esimese lause järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.

Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus algatas võlgniku kohustusest vabastamise menetluse võlgniku avalduse alusel, kelle huvides tehakse lahend. Kohtu hinnangul on võlgnik TsMS § 172 lg 1 kohaselt menetluskulusid kandma kohustatud isikuks. Seetõttu kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg-tega 1 ja 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus tuvastas, et võlausaldaja on osalenud menetluses oma töötaja kaudu, mistõttu ei saa tal olla lepingulise esindaja kulusid. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et võlausaldaja oleks teinud muid

2-12-12645 toiminguid, millega kaasneks võlausaldajale menetluskulud. Kohus järeldab, et võlausaldajal menetluskulud puuduvad. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.