lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-26-4207/13

Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 13.04.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-26-4207/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
13.04.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2360
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Tsiviilasja number

2-26-4207

Kohtunik

Piret Raik

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2026. a, Jõhvi

Kohtuasi

Kohtla-Järve linn, Lehe tn 9 korteriühistu avaldus A. J. vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised

Avaldaja:

Kohtla-Järve linn, Lehe tn 9 korteriühistu (rk 80280367, asukoht Lehe tn 9, Kukruse linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond, 30621)

Avaldaja lepinguline esindaja:

M. F. (e-post xxx)

Puudutatud A. J. (ik xxx, elukoht xxx, e-post xxx) isik:

RESOLUTSIOON

Kohtla-Järve linn, Lehe tn 9 korteriühistu avaldus rahuldada.

2.Välja mõista A. J.lt Kohtla-Järve linn, Lehe tn 9 korteriühistu kasuks võlg perioodi 01.01.2024-31.01.2026.a eest summas 3 303 (kolm tuhat kolmsada kolm) eurot 47 senti.

Menetluskulud jätta A. J. kanda.

3.1 Välja mõista A. J.lt Kohtla-Järve linn, Lehe tn 9 korteriühistu kasuks avaldaja menetluskulude katteks 380 (kolmsada kaheksakümmend) eurot. 3.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

1

4.Kohtumääruse täitmisel tuleb arvestada, et 1918,26 euro osas on resolutsiooni p-s 2 väljamõistetud nõue solidaarne. Pärnu Maakohtu 3.12.2025.a. määrusega (maksekäsuga) tsiviilasjas nr 2-25-121264 mõisteti L. T.lt välja Kohtla-Järve linn, Lehe tn 9 korteriühistu kasuks 1 918,26 eurot (võlgnevus perioodi 1.01.2024-4.09.2025 eest)

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.

AVALDAJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK

1.4.09.2025.a esitas Kohtla-Järve linn, Lehe tn 9 korteriühistu Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse L. T.lt ja A. J.lt võlgnevuse 1918,26 euro solidaarses nõudes (tsiviilasi nr 2-25-121264). Pärnu Maakohtu 3.12.2025. a määrusega tsiviilasjas nr 2-25-121264 (maksekäsk) mõisteti L. T.lt avaldaja Kohtla-Järve linn, Lehe tn 9 korteriühistu kasuks 1 918, 26 eurot perioodi 01.01.2024–04.09.2025 eest; riigilõivu 25 eurot ja menetluskulu 20 eurot. A. J. osas lõpetas Pärnu Maakohus 3.12.2025.a. määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis tema vastu esitatud nõude edasiseks menetlemiseks esimese astme kohtule. Viru Maakohus jättis 4.12.2025 määrusega avalduse käiguta ning andis tähtaja 14 päeva puuduste kõrvaldamiseks, põhjendatud avalduse esitamiseks, täiendava riigilõivu tasumiseks, puudutatud isiku elu- ja viibimiskoha andmete esitamiseks. Avaldaja esindaja esitas kohtule 15.12.2025 avalduse koos lisadega. 17.12.2025 määrusega keeldus maakohus avalduse menetlusse võtmisest kuivõrd avaldus esi vastanud hagita menetluses esitatavale põhjendatud avaldusele.
2.Käesolevas tsiviilasjas esitas Kohtla-Järve linn, Lehe tn 9 korteriühistu 20.02.2026 Viru Maakohtule avalduse A. J. vastu võla nõudes. Avalduse kohaselt on A. J. ja L. T. ühisomandis korteriomand xxx (reg osa nr xxx). L. T. ja A. J. elavad korteris nr 6 ja ei maksa kommunaalmakseid ega ühistu tegevusega seotud kulusid. Korter nr x on L. T. ja A. J. ühisomandis, seega vastutavad oma kogunenud võlgade eest solidaarselt. L. T.lt on võlgnevus välja mõistetud 3.12.2025 maksekäsu määrusega tsiviilasjas nr 2-25-121264. A. J. vastu on nõue esitatud käesolevas tsiviilasjas. Kohtla-Järve linn, Lehe tn 9 korteriomanikud on moodustanud maja haldamiseks korteriühistu. Kommunaalteenuste tarbimise ja igakuiste elamu haldamisega seotud kulutuste eest väljastas korteriühistu puudutatud isikule igakuiselt arved. Esitatud arvetel kajastuvad majanduskulud (maja hooldus), remondifond, pangalaen, vesi ja keskküte. Puudutatud isik ei ole aga esitatud arvete alusel korrektselt tasunud.

2

Kohtla-Järve linn, Lehe tn 9 korteriühistu nõuab puudutatud isikult võlgnevust ajavahemiku eest 01.01.2024.a – 31.01.2026 ja võlg 31.01.2026.a seisuga on 3303,47 euro. Korteriomanik on jätnud täitmata korteriühistu põhikirja § 3.2 p 1 ja p 6-8 sätestatud kohustused. Hooldustasu arvestamisel juhindub korteriühistu üldkoosoleku otsusest, milles kehtestati tariifi suurus ning korrutab selle korteri üldpinna suurusega (andmed kinnistusraamatust). 15.07.2023.a üldkoosolekul otsustasid korteriomanikud tõsta maja hoolduse tasu tariifi majas kuni 0,50 euro 1 m2 kuus alates 01.07.2023.a. 2.08.2025.a üldkoosolekul otsustasid korteriomanikud tõsta maja hooldustasu tariifi 0,57 eurole/1 m2 alates 01.07.2025.a. 20.10.2025.a otsustasid korteriühistu juhatuse liikmed ajutiselt (novembrist märtsini) alandada maja hooldustasu tariifi kuni 0,40 eurot/ 1 m2 (alandatud tariif kehtis ajavahemikus 1.11.2025.a. kuni 31.03.2026.a Alates 1.11.2026.a on maja hoolduse tasu tariif 0,70 euro 1 m2 kuus. Remondifondi tasu arvestamisel juhindub Kohtla-Järve linn, Lehe tn 9 korteriühistu 15.07.2023.a üldkoosoleku otsusest. Koosolekul otsustasid korteriühistu liikmed koguda remondifondi tasu igalt korteriomanikult, maist kuni septembrini. Tariifi suurus 0,50 euro 1 m2 kuus. Avaldaja esitab kohtule 2.08.2025.a üldkoosoleku protokolli, mis puudutab pangalaenu võtmist ja kindlustuse tasumist. Ajavahemikul 01.01.2024.a – 31.01.2026.a. oli maja laenu tagasimakse suurus 1 eurot/m2 ja kindlustusmakse suurus oli 5 eurot kuus korteri kohta. Selliseid makseid kui soojusenergia (küte) ja vesi arvestab avaldaja vastavalt KÜ Kukruse Lehe 9 põhikirjale (§ 3.2. p 7) ja firmade kommunaalteenuste osutaja poolt esitatud arvetele. Puudutatud isikule soojusenergia määramisel vastavalt korteriühistu põhikirja § 3.2. p 7 sätetele, võetakse aluseks puudutatud isiku korteri pind vastavalt kinnistusraamatu andmetele, soojusenergia maksumuse arvestus. Samuti tariifi, mida teenuste tarnija OÜ OSK Grupp esitab oma arvetes korteriühistule. Tasu vee ja kanalisatsiooni eest arvestatakse vastavalt korteriomaniku esitatud veearesti näitudele, samuti teenuste tarnija OÜ Järve Biopuhastus korteriühistule esitatud arves toodule (1 m3 hind). Puudutatud isik teatab igakuiselt Kohtla-Järve linn, Lehe tn 9 korteriühistu juhatusele oma veearvesti näidud. Juhatus lahutab kuu lõpu veearvesti näitudest kuu alguse näidud. Nende kahe nende suuruse vahe ongi see veekogus, mida puudutatud isikud tarbisid arvestuskuu jooksul. See fikseeritakse igakuistes arvetes võlgnikule. Avaldaja palub A. J.lt välja mõista võlgnevus 3303,47 eurot ning menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.

3.Kohus saatis puudutatud isikule avalduse koos lisatud materjalidega ja nõudis kirjalikku vastust. Materjalid saadeti puudutatud isikule 23.02.2026 e-posti aadressi xxx, A. J. kinnitas materjalide kättesaamist 28.02.2026 (dtl 115, 118).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab avalduse.

5.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates 1.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses.

3

6.Avaldaja tugineb nõudes asjaolule, et A. J. on rikkunud korteriühistu liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Eelduseks, et asjast puudutatud isikul on kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on tema kuulumine avaldaja liikmete hulka. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on xxx (registriosa nr xxx) ühisomanikena kinnistusraamatusse kantud L. T. ja A. J. (dtl 9). L. T. ja A. J. on abikaasad (dtl 106-108). Lehe 9 korteriühistu põhikirja p 2.1 kohaselt on ühistu liikmeskond piiratud Kohtla-Järve, Lehe 9 elamu korteriomanike ringiga. Ühistu liikmeteks on alates ühistu kui juriidilise isiku tekkimisest (põhikirja kehtestatud korras registreerimisest) ilma sellekohast avaldust esitamata kõik Lehe 9 elamu korteriomanikud. Kui korter (korteriomand) on registreeritud ühise omandina, loetakse ühistu liikmeks üks omanikest nende omavahelisel kirjalikul kokkuleppel. Seega laienevad A. J.le ühistu põhikirjast ja korteriomandi- ja korteriühistuseadusest tulenevad ühistu liikme kohustused, sh kohustus tasuda kommunaalteenuste eest.
7.4.09.2025.a esitas Kohtla-Järve linn, Lehe tn 9 korteriühistu Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse L. T.lt ja A. J.lt võlgnevuse 1918,26 euro solidaarses nõudes (tsiviilasi nr 2-25-121264). Pärnu Maakohtu 3.12.2025. a määrusega tsiviilasjas nr 2-25-121264 (maksekäsk) mõisteti L. T.lt avaldaja Kohtla-Järve linn, Lehe tn 9 korteriühistu kasuks 1 918, 26 eurot perioodi 1.01.2024–4.09.2025 eest. A. J. osas lõpetas Pärnu Maakohus 3.12.2025.a. määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis tema vastu esitatud nõude edasiseks menetlemiseks esimese astme kohtule. Käesolevas tsiviilasjas esitas Kohtla-Järve linn, Lehe tn 9 korteriühistu 20.02.2026 Viru Maakohtule avalduse A. J. vastu võla nõudes ja avaldaja palub A. J.lt välja mõista võlgnevuse perioodi eest 1.01.2024-31.01.2026 summas 3303,47 eurot.
8.Korteriomandi ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (KrtS § 42 lg 1).
9.Avaldaja nõuab kommunaalteenuste võlgnevust perioodi eest 1.01.2024-31.01.2026.a. Korteriomanikele tasumiseks esitatud arvetel kajastub tasu maja hoolduse eest (hooldustasu), soojusenergia (küte), vee ja kanalisatsiooni, remondifond, pangalaenu tasumine.

4

Kohtla-Järve linn, lehe 9 korteriühistu põhikirja (dtl 36-40) p 3.2 sätestab ühistu liikme kohustused. Korteriühistu liige on muuhulgas kohustatud: täitma põhikirja sätteid, üldkoosolekul kinnitatud kodukorda, üld- ja juhatuse koosoleku otsuseid ja ettekirjutusi (3.2.1); tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse kindlaks määratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulude (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtusüsteemide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras (3.2.6); tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, küte, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras (3.2.7); tasuma ühekordseid erakorralisi makseid elamu mõtteliste osade säilimise tagamisekshädavajalike edasilükkamatute remonditööde katteks juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras (3.2.8). Korteriühistu liikmena on A. J. kohustatud eeltoodut järgima.

10.Avalduse kohaselt on võlgnevus 1.01.2024-31.01.2026 osutatud/tarbitud kommunaalteenuste eest 3303,47 eurot. Oma nõude tõendamiseks on avaldaja esitanud tabeli võlgnevuse kujunemise kohta jaanuarist 2024 - jaanuarini 2026 (dtl 10). Hooldustasu arvestatakse vastavalt korteri üldpinna suuruse (käesoleval juhul 88,2 m 2) ja ühistu üldkoosoleku vastuvõetud hooldustasu tariifi korrutisena; - 15.07.2023.a üldkoosolekul otsustati, et hooldustasu on alates 1.07.2023 0,50 eurot/1 m2 kuus (dtl 89-90); - 2.08.2025.a üldkoosolekul otsustati alates 1.07.2025 tõsta hooldustasu tariifi 0,57 eurole/1 m2, laenu kustutamise tasu 1 euro/m2 (dtl 91); - 20.10.2025.a otsustasid korteriühistu juhatuse liikmed ajutiselt (novembrist märtsini) alandada maja hooldustasu tariifi kuni 0,40 euro 1 m2 (alandatud tariif kehtis ajavahemikus); aprillist-oktoobrini on hooldustasu 0,57 eurot/1 m2 (dtl 92); Remondifondi tasu arvestamisel juhindub Kohtla-Järve linn, Lehe tn 9 korteriühistu 15.07.2023.a üldkoosoleku otsusest, kus otsustati, et maist-septembrini arvestatakse remondifondi 0,50 euro 1 m2 kohta kuus. Soojusenergia (küte) ja vee arve esitamisel lähtutakse teenuse osutajate esitatud arvetest (küte dtl 43-58, vesi- ja kanalisatsioon dtl 60-88) mis jagatakse korteriomanike vahel ning vastavalt korteri üldpinna suurusele (küte) või korteriomaniku esitatud arvesti näidule (vesi).
11.Puudutatud isik ei ole tõendanud, et ta on viidatud võlgnevuse tasunud või tal puudub kohustus kommunaalteenuste eest tasuda. A. J. on kinnitanud avalduse materjalide kättesaamist (dtl 115, 118). Kohtu määratud tähtajaks korteri (ühis)omanik ei vastanud ega esitanud oma vastuväiteid nõudele ja selle suurusele. Kuivõrd puudutatud isik ei ole omapoolseid vastuväiteid esitanud, loeb kohus, et ta on avalduses esitatud asjaolud omaks võtnud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes (sh nõuda kohustuse täitmist lg 1 p 1).
12.Kohtla-Järve linn, Lehe tn 9 korteriühistu esitas 4.09.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. J. ja L. T. vastu võla solidaarses nõudes (tsiviilasi nr 2-25-121264). 5

L. T.lt mõistis Pärnu Maakohus 3.12.2025.a. määrusega (maksekäsuga) TsMS § 489 lg 1 alusel välja Kohtla-Järve linn, Lehe tn 9 korteriühistu kasuks võla 1 918,26 eurot perioodi eest 1.01.2024–4.09.2025 eest. A. J. suhtes anti nõue menetlemiseks üle Viru Maakohtule. Maksekäsu kiirmenetluse raames ei õnnestunud A. J.le dokumente kätte toimetada Avaldaja esitas avalduse võlgniku A. J. vastu. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Sama paragrahvi 2. lõike järgi tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Tulenevalt VÕS § 67 lg 1 kui keegi solidaarvõlgnikest on kohustuse täielikult täitnud, ei pea ülejäänud võlgnikud kohustust täitma. Kohus selgitab, et omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti (VÕS § 69 lg 1) ja solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas (VÕS § 169 lg 2). Kuivõrd maksekäsu kiirmenetluses esitas avaldaja perioodi eest 1.01.2024-1.09.2024 nõude solidaarselt ja L. T. suhtes on lahend tehtud, mõistab kohus käesolevas asjas perioodi eest 1.01.2024-31.01.2026 esitatud nõudest ajavahemiku 1.01.2024-1.09.2024 A. J.lt välja solidaarselt L. T.ga, perioodi eest alates 1.09.2024-31.01.2026 üksnes A. J.lt (kuna nõue on esitatud ainult A. J. vastu; VÕS § 65 lg 1).

Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus avalduse täies ulatuses

Menetluskulude jaotus

14.Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
15.Kuivõrd kohus rahuldab avalduse täies ulatuses ning hagita menetluse on põhjustanud kommunaalteenuste tasumata jätmine korteriomaniku poolt, jäävad menetluskulud A. J. kanda. Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot ning õigusabikulu 450 eurot (arvestusega 3 h x 150 eur/h), kokku 500 eurot. Kohus on seisukohal, et avaldaja menetluskulude hüvitamise taotlus (dtl 132-133) on põhjendatud osaliselt. Riigilõivu suurus tuleneb seadusest.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. 6

Avaldajat esindas menetluses TsMS § 218 nõuetele vastav lepinguline esindaja. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik õigusabitoimingutele kulutatud ajahulk taotluse järgi (3 h), samuti on põhjendatud teostatud toimingud. Mõnevõrra ülepaisutatud on aga lepingulise esindaja töötunnihind. Avaldajat ei esindanud menetluses vandeadvokaadist esindaja ning kohus ei pea põhjendatuks määrata õigusbüroo juristile õigusteenuse töötunni eest kõrgemat tasu kui piirkonna vandeadvokaadist esindajale. Kohus loeb mõistlikuks töötunnihinnaks 110 eurot ja õigusabikulu hüvitiseks seega 3 x 110 = 330 eurot Kohus mõistab A. J.lt välja avaldaja menetluskulude katteks 380 eurot.

16.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik

7

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja