Eesti Vabariigi nimel (vaheotsus) Kohtuasja number
2-12-4789
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. juuni 2012
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Evi Kool
Kohtuasi
OÜ Pharmainvest hagi D. V.`i vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Hagihind
447, 21 eurot
Menetlusosalised
Hageja:
OÜ Pharmainvest (RK 11904383)
Hageja lepinguline S. S, (volikirja alusel) esindaja: e - post: [email protected] Kostja:
D. V. (IK xxx, elukoht; xxx)
Kostja lepinguline esindaja:
A. O. e-post [email protected]
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). I
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja AS Balti Investeeringute Grupi Pank 22.12.2006 laenulepingu nr 0613382/96sm ning AS Balti Investeeringute Grupi Pank väljastas kostjale arveldusarvele 3000 krooni/191.73 eurot laenu tagastamise tähtajaga 20.02.2006. Hageja omandas 23.02.2011 nõude kostja vastu. Nõude loovutamise lepingu p 2.1. kohaselt omandas hageja nõuded kostja vastu täies ulatuses, st. omandaja omandab nii nõude kui ka kõik võimalikud nõude loovutamise hetkeks tekkinud kõrvalnõuded (intressid, viivised, leppetrahvid, kahju hüvitamise nõuded ja muud sarnased nõuded), samuti nõudega seotud tagatisõigused. Hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, kuid maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata. VÕS §-de 76 lg 1 ja 82 lg 1 järgi tuleb kohustus täita lepingu või seadusega kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Kostja laenu ei tagastanud. VÕS § 113 lg 1 ja Lepingu punkti 8.1. kohaselt on hagejal õigus kostjalt nõuda viivist 0,25% tasumisele kuuluvalt summalt päevas. Viivis arvestamise alguseks on võlgnevuse sissenõutavaks muutumise päevale järgnev päev. Viivisemäär 0, 25% päevas põhivõlalt 191.73 eurolt on 0, 479325 eurot päevas. Hageja palub välja mõista viivise 933 päeva eest summas 447, 21 eurot. Hageja põhjendab põhinõuet ületavat viivist sellega, et hageja oleks olnud õigustatud küsima intressi, s.o. lepingu punktis 4.2. toodud juhul oleks pidanud kostja tasuma iga 30 päeva järel 6, 47 eurot lepingu pikendamise tasu ehk intressi. Samuti kohustus kostja Lepingu punkti 8.4 kohaselt tasuma käsitlustasu, mis on samuti käsitletav intressina. Viivis ei kata saamatajäänud intressi, vaid korvab selle ainult osaliselt. Hageja sai kahju, kuna ta ei saanud kostja kasutuses olnud raha väljastada teistele laenuvõtjatele. Hageja ja kostja on kokku leppinud, et lepingu punkti 8.3. kohaselt nõuda laenusaajalt lepingu rikkumisel võla sissenõudmisega seotud kulude, sh kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulude hüvitamist ning laenusaajale saadetud meeldetuletuskirjade tasude maksmist. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevus summas 638, 94 eurot (põhinõue 191,73 eurot ja viivis 447,21 eurot). Lepingu sõlmimise tahte kinnitamiseks pidi kostja pärast laenuotsuse saamist saatma SMS tekstisõnumi. Lepingu sõlmimise kinnituse edastamisega kinnitas kostja et on tutvunud laenulepingu üldtingimustega ja nendest aru saanud ning need vastavad tema tahtele. Arvestades SMs laenulepingu sõlmimise spetsiifikat, toimus lepingu sõlmimine SMS teel ning eraldi paberkandjal laenulepingut ei vormistatud ja allkirjastatud. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega ja palub kõik menetluskulud jätta kostja kanda.
Kostja vastuse kohaselt ta hagiavaldust ei tunnista. Hageja pole esitanud laenulepingut nr. 0613382/96sm, millel oleks otsene seos kostjaga. Hageja pole esitanud faktilisi asjaolusid oma nõuete tõendamiseks. Kostja leiab et hagi menetlus tuleks lõpetada ja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja esindaja täiendava seisukoha kohaselt (tl. ) on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ja menetlus tuleks lõpetada aegumise tõttu. Tehtud tehing on ka kehtetu seoses kostja piiratud teovõimega.
Hageja esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Kostja esindaja taotleb istungi edasilükkamist, kuna soovivad algatada kostja suhtes eestkostemenetluse. Kostjal on keskmine psüühiline puue. Kostjal ei ole telefoni ega pangaarvet. Laenu ta võtnud ja raha saanud ei ole. Samuti leiab kostja esindaja, et nõue on aegunud ja menetluse võib aegumise tõttu lõpetada.
Kohus lükkas asja arutamise edasi ja andis kostja esindajale täiendava tähtaja oma kirjaliku seisukoha esitamiseks (kostja teovõime, eestkostemenetluse algatamise ja tehingu asjaolude kohta). Kostja esitas kirjaliku seisukoha, kus on toodud ka aegumise nõue. Kohus saatis taotluse hageja esindajale ja andis kirjaliku vastamise tähtaja. Hageja kohtule ei vastanud.
Arvestades hagihinda 447, 21 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid, leiab et kostja esindaja aegumise taotlus tuleb lahendada vaheotsusega. TsMS § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 järgi võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Praeguses vaidluses taotles kostja esindaja hagi aegumise kohaldamist. Käesolev otsus käsitleb TsMS § 449 järgi ainult hagi aegumist. Hagiavalduse kohaselt tulenevad hageja nõuded kostja vastu 22.12.2006 sõlmitud laenulepingust nr 0613382/96sm ning kostjal oli lepingujärgselt kohustus laen 191, 73 eurot hagejale tagastada 20.02.2006. Kohus märgib, et hageja on hagiavalduses ekslikult märkinud laenu tagastamise tähtajaks 20.02.2006, kuna selleks tähtajaks ei saa tagastada laenu milline leping on sõlmitud rohkem kui 10 kuud hiljem (22.12.2006). Toimiku materjalide juures olevast maksekorraldusest (tl. 11) nähtub, et laenu on välja makstud 22.12.2006 ja tagastamise tähtajaks oli 20.02.2007. Tegemist on kostja ühekordse kohustusega. Laenulepingust tulenev nõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kuna laenulepingu järgi pidi laenusumma olema tasutud hiljemalt 20.02.2007, muutus kohustus nii võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 7 kui ka TsÜS § 147 lg 2 järgi sissenõutavaks alates 21.02.2007, st. alates lepingu lõppemisest. Lähtudes TsÜS § 147 lg-test 1 ja 2, algas aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, seega 21.02.2007 kell 00.00. TsÜS § 146 lg 1 järgi arvestatud 3-aastane aegumistähtaeg lõppes seega 21.02.2010 kell 24.00 (TsÜS § 135 lg 2). Hageja esitas hagiavalduse 02.02.2012. Seega on hageja laenulepingust tulenev nõue aegunud. TsÜS § 144 kohaselt aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. TsÜS § 144 mõtte kohaselt kui põhinõue on aegunud, on aegunud ka kõrvalnõuded (RKTKo 3-2-1-41-07 p 25). Järelikult on aegunud ka hageja kõrvalnõuded, sh. intressi ja viivise nõuded. TsMS § 449 lg 2 kohaselt on vaheotsus edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega.
TsMS § 449 lg 3 alusel on käesolev otsus lõppotsus ja kohus asja edasi ei menetle. Vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid (RKTKo-d 3-2-1-101-07 p 11 ja 3-2-1-131-07 p 12). Eeltoodu alusel jääb hagi aegumise tõttu rahuldamata.
Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. (TsMS § 173 lg 1 ja 4). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata, seega jäävad poolte menetluskulud hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 1).
Kohtunik Evi Kool
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.