Otsuse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2012.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-08-12525
Tsiviilasi
AS NE ja OÜ KC hagi OÜ F vastu võla väljamõistmiseks ja OÜ F vastuhagi AS NE vastu põhivõla ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2584,87 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastuhagis kostja): AS NE(registrikood XXX XXX); Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaadid Aivar Raudsik ja Martin Tälli (Aavik & Partnerid Advokaadibüroo, Tuukri 19, 10152 Tallinn, e-post: [email protected]; [email protected]); Kostja (vastuhagis hageja): OÜ F(registrikood XXX, XXX); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tõnu Tuulas (Advokaadibüroo Leppik ja Partnerid, Veetorni 4, 10119 Tallinn, e-post: [email protected]).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada vastuhagi.
2.Mõista hagejalt AS NE kostja OÜ F kasuks välja 5 169 (viis tuhat ükssada kuuskümmend üheksa) eurot ja 74 senti, millest 2584,87 eurot on põhivõlgnevus ja 2584,87 eurot hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus Jätta vastuhagiga seotud menetluskulud hageja AS NE kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK
1.Hagejad esitasid kostja vastu hagi lepingu alusel üleantu tagastamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hagejad kostjaga 03.01.2006.a töövõtu lepingu, mille objektiks oli xxx vallas xxx, xxx ja xxx detailplaneeringuala teede ja insenerivõrkude projekti koostamine. Kostja koostas projekti puudustega ning talle anti täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kostja teatas 24.08.2007.a, et lõpetab lepingu ning hagejad tegid omakorda 19.09.2007.a avalduse lepingust taganemiseks. Seetõttu palusid hagejad kostjalt lepingu alusel üleantu tagastamist. Hageja NEAS palus kostjalt välja mõista 173 784,50 krooni ja hageja OÜ KC palus kostjalt välja mõista 173 784,50 krooni. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja leidis, et hagejatel ei olnud õigust lepingust taganeda. Kostja esitas hageja AS NE vastu vastuhagi. Hageja pidi lepingu alusel maksma kostjale neljanda osamakse summas 40 444,50 krooni pärast ehitusloa väljastamist. Ehitusloa saamiseks oleks tulnud moodustada katastriüksused, kuid seda hageja ei teinud. Kuna ehitusluba jäi hagejast sõltuvatel asjaoludel väljastamata, oli kostjal õigus nõuda neljanda osamakse tasumist ja lepingujärgset viivist. Hageja NEAS leidis, et kostja vastuhagi nõue on aegunud.
2.Harju Maakohtu 08.03.2011.a otsusega jäeti hagejate nõue kostja vastu ning kostja vastuhagi hageja NEAS vastu rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 08.03.2011.a otsuse osas, millega kohus jättis vastuhagi rahuldamata ja jaotas vastuhagiga seotud menetluskulud. Tühistatud osas saatis kohus asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Tallinna Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtu järeldustega hagi aegumise osas. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 7.2. järgi kuulus neljas osamakse tasumisele kostja esitatud arvete alusel peale ehitusloa väljastamist. Kostjal ei saanud 17.11.2006.a. tekkida õigust neljanda osamakse saamiseks, kuna sellel ajal ei olnud poolte kokkuleppel ehitusloa taotlust esitatud. Kostja ei esitanud neljanda osamakse nõuet mitte seoses töö valmimisega, vaid seetõttu, et kostja ütles lepingu 2007. augustis üles. Kuna ehitusluba jäi väljastamata, ei tekkinud kostjal neljanda osamakse tasu nõuet enne 2007. a augustit. Antud asjas tuli ringkonnakohtu hinnangul kohaldada TsÜS § 147 lg 3 ja kolmeaastane aegumistähtaeg hakkas kulgema 2007.a lõpust. Vastuhagi esitati kohtule 15.10.2010.a ning seega ei olnud aegumistähtaeg möödunud.
3.Asja uuel arutamisel maakohtus andis kohus pooltele täiendavalt aega oma seisukohtade esitamiseks. Kostja esitas täiendavad seisukohad 09.04.2012.a, hageja NEAS samuti 09.04.2012.a. Mõlemad pooled olid nõus asja kirjaliku menetlemisega. Kohus andis mõlemale poolele aega teine-teise seisukohtadele vastamiseks ning teatas, et kohtuotsus tehakse teatavaks 22.06.2012.a.
KOSTJA KUI VASTUHAGEJA NÕUE
4.Kostja leidis käesoleva asja menetlemise käigus, et ta on täitnud nõuetekohaselt oma lepingust tulenevad kohustused. Kostja lõpetas lepingu hagejaga 24.08.2007.a seoses hagejate poolt lepinguliste kohustuste täitmata jätmisega. Juba lõpetatud lepingust ei saanud hagejad taganeda. Kostja vastunõue hageja vastu põhines lepingu alusel esitatud arvel nr 52-07 04. 10.2007.a. Kostja tõi välja, et tema lepinguliseks kohustuseks oli teede ja insenervõrkude projekti koostamine põhiprojekti staadiumis. Kostja lõpetas tööd 2006.a suvel ja esitas projekti hagejatele kooskõlastamiseks. Hagejad kinnitasid tööde valmidust lepingulise kolmanda makse tasumisega.
5.Kostja tõi välja, et kolmanda makse eelduseks oli projektdokumentatsiooni kooskõlastamine enne ehituslubade saamist. Kostja täitis põhilise osa oma lepingulistest kohustustest ja täitmata
kohustuste osa täitmise eelduseks oli hagejate tegevus. Hagejad otsustasid xxx vallavalitsusele ehituslubade taotlemiseks projekte 2006.a sügisel mitte esitada, kuna xxx Vallavalitsuse 20.12.2005.a korraldusega nr 1694 hagejatele pandud kohustus detailplaneeringuala kinnistute moodustamiseks ei olnud täidetud. Ilma hageja vastava kohustuse täitmiseta ei oleks ehituslubade väljastamine olnud võimalik ja tegemist on lepingu punktis 4 toodud kohustuse täitmata jätmisega. Kostja andis hagejatele täiendavalt aega oma kohustuste täitmiseks. Kostja esitas ehituslubade taotlemiseks projektid xxx Vallavalitsusele 09.05.2007.a. 15.08.2007.a teatas xxx Vallavalitsuse esindaja e-kirjaga, et ehituslube ei saa väljastada, sest detailplaneeringuga ette nähtud maaüksused on moodustamata. Kuigi kostja oli hagejatele andnud täiendavalt aega 1 aasta ja 8 kuud, ei olnud hagejad kohustust täitnud ega andnud ma mingeid konkreetseid tähtaegu oma kohustuste täitmiseks. Hageja NEAS nõudis oma 22.08.2007.a kirjas hoopis kostjalt ehituslubade hankimist. Seetõttu teatas kostja 24.08.2007.a kirjaga hagejale NEAS-le lepingu lõpetamisest alates 24.08.2007.a lepingu punkti 5.1. alusel. Samast lepingu punktist tuleneb kostja õigus sada tasu.
6.Kohtule 18.07.2008.a esitatud seisukohtades rõhutas kostja, et ta täitis oma lepingulised kohustused kohaselt. Kostja tuletas hagejatele meelde vajadust moodustada katastriüksused, millele ta oli juhtinud tähelepanu juba lepingu sõlmimisel. Lepingu punkti 10.3 alusel eeldas kostja, et puuduvad takistused katastriüksuste moodustamiseks. Kostja andis ehitusloa taotluse esitamiseks vajalikus mahus tööd üle juba 2006.a suvel. Hageja OÜ KC aktsepteeris kostja arve III makse kohta 28.09.2006.a ja tasus selle. Kolmanda osamakse arve tasumine tähendas töö kooskõlastamist ja vastuvõtmist. Seega olid hagejad kostja täitmise vastu võtnud hiljemalt 17.10.206.a.
7.Lepingu punkti 4.1. järgi pidid hagejad teavitama kostjat projektdokumentatsioonis esinevatest puudustest 7 päeva jooksul pärast selle üleandmist. Puudustest oleks tulnud teavitada kirjalikult. Hagejad seda ei teinud ja palusid alles 2007.a mais esitada ehitusloa taotlused xxx Vallavalitsusele, lubades kinnistute moodustamise küsimuse lahendada hiljemalt mai keskel. Seega eeldas kostja, et maksed tasutakse lõplikult 2007.a mais. 24.08.2007.a ei saanud kostja enam eeldada, et hagejad lepingu täidavad ja kostja saaks esitada tehtud tööde eest arved neljanda osamakse kohta. Kostja juhindus lepingu punktidest 5.1. ja 7.5. Hagejad olid oluliselt lepingut rikkunud. Kostja oli õigus saada tasu tehtud tööde eest. Lepingu punkti 8.2. järgi tuli hagejatel tasuda viivist 0,5% maksmata arvest päevas. Kostja esitas 04.10.2007.a hagejale NEAS arve summas 40 444,50 krooni maksetähtajaga 18.10.2008.a. Kostja hakkas viivist arvestama alates 19.10.2007.a ning 18.06.2008.a oli sissenõutavaks muutunud viivise summa 48 528 krooni. Kostja ei nõua hagejalt viivist põhinõuet ületavas summas ja vähendab viivise nõuet summani 40 444,50 krooni. Kostja kogunõue hageja vastu on seega 80 889 krooni. Teisele hagejale OÜ-le KC jättis kostja arve esitamata, kuigi kostjal oli selleks õigus.
8.Täiendavalt leidis kostja, et ta on kasutanud kohast õiguskaitsevahendit ehk lepingu ülesütlemist. Hagejad on samas kasutanud kehtetut ja ebaproportsionaalset õiguskaitsevahendit ehk lepingust taganemist. Hagejad ei kaalunudki muude õiguskaitsevahendite kasutamist. Projekteerimistööde iseärasusi arvestades on taganemine ebakohane. Arvestades kostja antud tähtaega hagejatele katastriüksuste moodustamiseks, ei saa kostjale antud 2-nädalast tähtaega terve rea sisuliste tööde tegemiseks pidada mõistlikuks. 22.08.2007.a märgukirjas ei hoiatanud hageja oma kavatsusest lepingust taganeda. Kostja ei saanud kohustust täita, kuna hagejad ei teinud selle täitmiseks vajalikku tegu. Samuti oleks hageja pidanud tõstatatud lepingu rikkumistest teada saama juba 17.10.2006.a.
9.Kostja esitas vastuhagi hageja vastu kohtule 15.10.2010.a. Vastuhagis palus kostja mõista hagejalt NEAS välja 80 889 krooni. Vastuhagis tugines kostja juba varem menetluse käigus esitatud seisukohtadele. NEAS aktsepteeris kostja 28.09.2006.a arvet kolmanda makse kohta ja tasus selle 12.10.2006.a. Teine hageja aktsepteeris kostja 28.09.2006.a arve kolmanda makse
kohta 05.10.2006.a ja tasus summa. Tellijad ei nõudnud tööde vastuvõtmise kohta eraldi akti allkirjastamist. Kõik lepingujärgsed tööd tuleb lugeda täielikult teostatuteks. Ehituslubade väljastamine toimub kohaliku omavalitsuse poolt ja on sõltuv üksnes tellijate tegevusest. 24.08.2007.a ei saanud kostja enam eeldada, et tellijad täidavad lepingut ja võimaldavad ehituslubade väljastamise. Kostja ütles lepingu üles ja tal oli õigus saada tasu tehtud tööde eest. Kostja esitas hagejale 04.10.2007.a arve summas 40 444,50 krooni.
10.Kostja vaidles 04.02.2011.a vastu hageja sisulistele vastuväidetele seoses vastuhagis toodud nõudega. Ekspert on käesolevas asjas tuvastanud töös ainult ühe puuduse – lähteülesandele ja normidele mittevastavale sademevee ärajuhtimise osale. Ekspert on samas järeldanud, et põhiosas on projekt koostatud vastavuses projekteerimise lähteülesandele, detailplaneeringule ja kehtivatele normidele. Eksperdi viidatud puudus ei saaks olla ehitusloa saamisel takistuseks ja tegemist ei ole tegelikult puudusega, sest projekt pidi vastama detailplaneeringule. Kooskõlas ehitusseaduse (EhS) § 19 lg 1 punktiga 1 oli ehitusprojekti koostamise aluseks kehtestatud detailplaneering. Detailplaneering nägi ette immutada sadeveed tekkivate kinnistute pinnasesse. Seetõttu polnud ka hagejatel õigust lepingust taganeda, kuna õigust lepingust taganeda saaks aktsepteerida siis, kui töö on täiesti kasutuskõlbmatu ja tuleb tervikuna asendada.
11.Kui hagejad oleksid lähtunud hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, oleksid nad vastavalt lepingu punktile 4.1.vähemalt 7 päeva jooksul pärast tööde lõplikku üleandmist pidanud kostjat puudustest teavitama ja tegema seda kirjalikult. Hagejate poolt kohtule esitatud TV ekspertarvamusest nähtub, et see oli allkirjastatud juba 14.08.2007.a. Järelikult oli ekspertarvamus olemas juba 14.08.2007.a, mil NEAS saatis oma e-kirja xxx vallale. Tellijad oleksid samas pidanud nende endi poolt tõstatatud lepingu rikkumistest teada saama hiljemalt 17.10.2006.a.
12.Hageja NEAS viited VÕS § 111 on asjakohatud, kuna kohtumenetluse käigus läbi viidud ekspertiis tuvastas ainult ühe väidetava puuduse. Tellijad ise on töö vastu võtnud ning hilisemalt tõstetud puudused on otsitud ega põhine kehtestatud detailplaneeringul. Asjakohatud on viited autoriõiguse seadusele, sest lepingust taganedes ei esitanud hagejad ühtegi sellekohast heauskset ettepanekut, näiteks ettepanekut saada projekteerijalt õigus teha projektis muudatusi ja täiendusi. Lepingu punkt 8.4. nägi ette, et tellijatel oli õigus lasta teha vajalikud parandused ja täiendused kostja kulul. Seega on sisuliselt kostja andnud tellijale nõusoleku teha tema poolt üle antud projektis parandusi.
13.Kostja leidis, et ehituslubade väljastamine sõltus otseselt katastriüksuste moodustamisest. Kostja tugines lepingu ülesütlemisel selle punktile 5.1. Isegi juhul, kui kostjal puudus õigus leping üles öelda, ei tähenda see, et kostjal puuduks õigus saada töö eest kokku lepitud tasu. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub tasunõue sissenõutavaks alates töö valmimisest. Kostja õiguse tööde eest tasu saada näeb ette ka lepingu punkt 7.5.
14.Asja uuel menetlemisel maakohtus märkis kostja, et Harju Maakohtu 08.03.2011.a otsuse kohaselt vastab kostja töö lepingu tingimustele. Selles osas otsusele apellatsioonkaebust ei esitatud ning antud osas otsus jõustus. Kuna kostja töö vastab lepingutingimustele, on kostjal õigus saada selle eest tasu. Kostja jäi oma nõude juurde, mis põhinõude ja viivisenõudega kokku moodustas 80 889 krooni ehk 5 169,75 eurot.
15.23.05.2012.a seisukohtades pidas kostja hageja ringkonnakohtu lahendile antud tõlgendust meelevaldseks. Ringkonnakohus on maakohtu otsuse tühistanud ainult osas, milles vastuhagi jäeti rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus lahendas oma otsuses ainult nõude aegumise küsimust. Hageja ise ei esitanud maakohtu otsusele apellatsioonkaebust, mistõttu ta nõustus maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega. Põhihagi jättis maakohus rahuldamata ja lahendas seejuures küsimuse, kas hagejal oli õigus lepingust taganeda. Hageja taganes lepingust põhjusel,
et töös olid puudused. Maakohtus ei leidnud sellised puudused tõendamist. Maakohus tuvastas, et kostja töö vastab lepingutingimustele. Hageja viidatud ringkonnakohtu otsuse punktis 27 ei lahendanud kohus tööde vastuvõtmise küsimust, vaid aegumistähtaja kulgemise alguse küsimust.
16.Kostja leidis, et ta on oma vastuhagi punktis 1.2. üksikasjalikult põhistanud lepingu lõpetamise õigust ja aluseid ning põhjendusi. Juhul, kui hageja oleks täitnud lepingut heas usus, oleks pidanud ta vähemalt 7 tööpäeva jooksul pärast dokumentatsiooni üleandmist teavitama kostjat puudustest. Hageja seda ei teinud ja palus alles 2007.a mai alguses esitada ehitusloa taotlused xxx Vallavalitsusele. Kinnistute moodustamine oli hageja kohustus. Kostja eeldas, et töö eest tasutakse lõplikud maksed 2007.a mais. Kostja aga kinnistuid ei moodustanud, mis omakorda ei võimaldanud esitada ehitusloa taotlusi ega arvet neljanda osamakse eest. Kostjal polnud 24.08.2007.a enam mingit alust anda täiendavat tähtaega hagejale, kuna hageja oli enne seda kostjale teatanud, et hoopis kostja ei täida lepingut.
17.Kolmanda makse tegemisega tellijad aktsepteerisid, et tehtud oli kogu töö ja kuni neljanda makse tegemiseni ei pidanud hageja tehtud töödes enam midagi muutma või lisama. Järelikult tekkis kostjal VÕS § 652 lg 2 järgi õigus esitada nõue kogu tehtud töö eest. 24.08.2007.a, kui kostja lepingu lõpetas, ei saanud ega pidanud ta enam eeldama, et hageja täidab lepingut ja võimaldab ehituslubade väljastamise, mis võimaldaks kostjal esitada arve neljanda makse kohta. Tellijad võtsid tööd vastu ega esitanud mõistliku aja jooksul pretensioone. Ligi 9 kuud hiljem esitatud pretensioonid saavad olla ainult pahatahtlikud. Jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et töö oli nõuetekohane. Täiendavalt viitas kostja, et VÕS § 644 lg 3 alusel minetas hageja oma õiguse lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.
18.Kostja esitas oma lõplikud seisukohad kohtule 13.06.2012.a. Kostja jäi oma varasemate väidete juurde. Kostja tehtud töö vastas lepingu tingimustele sisus ja mahus. Olukorras, kus kostja lõpetas lepingu, ei oma enam tähtsust ehitusloa saamine kui neljanda väljamakse tegemise alus. Kostja ei pidanud tasu saama ehitusloa väljastamiseks tehtud toimingute eest, vaid projekteerimistööde eest, mis vastavad lepingu tingimustele. Hageja ei andnud kostjale käsundit töövõtu lepingu alusel ehitusloa taotlemiseks ja selle saamiseks. Pooled ei sõlminud tingimuslikku tehingut ja leping ei näinud ette, et kostjal oleks õigus saada neljas osamakse ainult juhul, kui ehitusluba väljastatakse. Tallinna Ringkonnakohus on oma otsuse punktis 27 leidud, et kolmanda makse tasumisega tellija poolt ei tekkinud töövõtjal õigust saada neljandat osamakset, kuid kohus ei ole lahendanud mitte tööde vastuvõtmise küsimust, vaid aegumistähtaja kulgemise alguse küsimust. VÕS § 652 lg 3 järgi võib töövõtja lepingu ülesütlemisel nõuda kogu kokkulepitud tasu. Antud juhul on tõendatu, et viivitus tekkis tellija süül. Kui kostja lepingu lõpetas, ei saanud ega pidanud ta enam eeldama, et hageja lepingut täidab.
HAGEJA VASTUVÄITED VASTUHAGILE
19.Asja varasemal arutamisel maakohtus vaidles hageja vastuhagile vastu põhjendusel, et nimetatud nõue on aegunud. Samuti leidis hageja, et kostja poolt üle antud töö sisaldas arvukalt olulisi puudusi, mis lõppkokkuvõttes ei võimaldanud ehitusluba saada. Puuduste olemasolu üle poolte vahel vaidlust ei ole. Puudused on tuvastatud ka menetluse käigus läbi viidud ekspertiisiga. Kostja keeldus puuduste kõrvaldamisest.
20.Poolte vahel sõlmitud lepingu punkt 6.2. nägi ette, et hagejal oli õigus nõuda avastatud puuduste kõrvaldamist kokkulepitud tähtajaks ning mitte teostada arveldust enne puuduste kõrvaldamist kostja poolt. Kuna töös olid puudused, saab hageja esitada tasunõudele vastuväite VÕS § 111 alusel. Vastuhagi rahuldamisele ei kuulu. Hagejal on õigus keelduda oma kohustuste täitmisest kuni kostja on kõrvaldanud töös esinevad puudused. VÕS § 647 lg 3 alusel võis hageja
lepingust taganeda ilma täiendavat tähtaega andmata. Hagejatel polnud peale lepingust taganemise ka muud võimalust, kuna kostja keeldus resoluutselt puuduste kõrvaldamisest. Autoriõiguste tõttu ei saanud muudatusi teha ka kolmandad isikud. Töö ei olnud piisav ja ehitusloa väljastamine selle alusel ei olnud võimalik. Lepingu punktis 7 leppisid pooled selgelt kokku, et neljas makse kuulub tasumisele pärast ehitusloa väljastamist. Vaidlus puudub selle üle, et ehitusluba ei väljastatud ning seda ei saanudki väljastada. Kostja tasunõue ei saa olla muutunud sissenõutavaks. Kostja viited tellija vastuvõtuviivitusele ei ole asjakohased. VÕS sätestab tellija viivitusena üksnes olukorra, kus tellija tegematajätmine takistab töövõtjal töö tegemist. Kostja ise viitas, et kõik tema poolt teostatu oli selleks ajaks juba tehtud, mistõttu ei saanud tellija väidetav vastuvõtuviivitus enam töövõtjal tema kohustuste täitmist kuidagi takistada. Hageja ei ole võtnud endale mistahes kohustusi katastriüksuste moodustamiseks. Ehituslubade mittesaamine seondus puudustega projektis. Ei eksisteeri ühtegi asjaolu, mis oleks takistanud nende puuduste kõrvaldamist.
21.Asja uuel arutamisel maakohtus väitis hageja, et Tallinna Ringkonnakohtu punkti 27 järgi on maakohus ebaõigesti sidunud kolmanda osamakse teostamise kostja õigusega neljanda makse saamiseks. Samuti on ringkonnakohus pidanud ebaõigeks maakohtu järeldust nagu oleks kolmanda osamakse tasumine olnud poolte vahel sõlmitud lepingus kokku lepitud kõigi tööde ja kohustuste täitmine. Ringkonnakohus on leidnud, et kostja ei ole esitanud neljanda osamakse nõuet mitte seoses töö valmimisega, vaid seoses lepingu ülesütlemisega. Seega tuleb hageja hinnangul vastuhagi lahendamiseks hinnata, kas kostjal oli õigus leping selle punkti 5.1. alusel üles öelda ning kas kostja saab lepingu punkti 5.1. alusel nõuda neljanda osamakse tasumist.
22.Hageja leidis, et kostjal puudus õigus lepingu ülesütlemiseks. Isegi juhul, kui tal oleks olnud õigus leping üles öelda, saaks ta lepingu punkti 5.1. alusel nõuda üksnes faktiliste kulutuste hüvitamist, mitte neljanda osamakse tasumist.
23.Kostja ei ole vastuhagis välja toonud, millised kohustused jättis hageja täitmata ega ole põhistanud, et tegemist oleks olnud tellijapoolse olulise lepingurikkumisega, mis õigustanuks lepingu ülesütlemist ilma täiendavat tähtaega määramata. xxx valla vastusest nähtub üheselt, et vald nõudis ehitusloa väljastamise eeldusena hageja töö ümbertegemist. Jättes hindamata selle, kas seesugune valla nõue oli põhjendatud või mitte, ei vasta kostja väited hageja pahatahtlikkuse kohta tõele. Pooled võtsid võimalikust valla keeldumisest tuleneva riisiko kanda ühiselt, leppides kokku neljanda osamakse tasumise pärast ehitusloa saamist.
24.Lepingu punkt 5.1. nägi kostjale lepingu ülesütlemisel õiguse nõuda teostatud kulutuste hüvitamist. Kostja ei ole vastuhagis esile toonud mistahes faktiliste kulutuste kandmist, rääkimata nende tõendamisest. Hageja kulutuste tegemist ei tunnista. Kuna põhinõue on põhistamata, on ainetu ja viivisenõue.
25.Hageja märkis, et käesoleva tsiviilasja käigus läbi viidud ekspertiis tuvastas, et kostja koostatud projekt ei saa olla ehitusloa väljaandmise aluseks enne, kui puudused on kõrvaldatud. Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et kostja on keeldunud puuduste kõrvaldamisest. Lepingu punkti 6.2. alusel oli hagejal õigus mitte teostada arveldusi enne puuduste kõrvaldamist. Pole vaidlust ka selles, et lepingu punktis 7.1. toodud eeldusel, milliste puhul kuulus neljas osamakse väljamaksmisele, on tänase päevani täitmata.
26.Kohtule 29.05.2012.a esitatud seisukohas leidis kostja, et Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei tulene kostja nõue hageja vastu mitte töö vastuvõtmisest, vaid lepingu ülesütlemisest. Lepingu punkt 5.1. annab kostjale õiguse nõuda faktiliste kulutuste hüvitamist. Seega on lepingu ülesütlemise korral välistatud töövõtja õigus nõuda kogu kokku lepitud hinna tasumist. VÕS § 195 lg 2 järgi vabastab ülesütlemine mõlemad lepingu pooled nende kohustuste täitmisest. Pärast lepingu ülesütlemist ei saa nõuda kogu lepingu hinda, kui lepingu maht ei ole täiel määral
teostunud.
27.Juhul, kui kostjal oli õigus leping üles öelda, saab tal olla õigus vaid faktiliselt teostatud kulutuste hüvitamisele. Hageja on tegelikult esitanud kohalikule omavalitsusele taotluse ehitusloa saamiseks ning vald nõudis selle saamise eeldusena töö ümbertegemist. Seega ei ole hageja takistanud tingimuse saabumist. Hageja on tasunud kostjale kõik maksed, millele kostja oli õigustatud enne ehitusloa väljastamist. Neljanda makse tegemise ainus tingimus oli ehitusloa väljastamine, kuid see tingimus ei saabunud.
KOHTU PÕHJENDUSED
28.Kohus, arvestanud hageja ja kostja seisukohti ning hinnanud kogumis kõiki tõendeid, leiab, et vastuhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
29.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) hageja NEAS ja KEOÜ sõlmisid kostjaga 03.01.2006.a töövõtu lepingu, mille objektiks oli xxx vallas xxx, xxx ja xxx detailplaneeringuala teede ja insenerivõrkude projekti koostamine; 2) poolte kokkuleppel asendati tellija KEOÜ tellijaga OÜ KC; 3) leping nägi ette töö eest tasumise nelja osamakse kaupa, kusjuures neljanda osamakse pidid hagejad tasuma kostjale pärast ehitusloa väljastamist; 3) kostja koostas lepingu alusel projekti ja andis selle hagejatele üle, kuigi üleandmisevastuvõtmise akti pooled allkirjastanud ei ole; 4) hagejad tasusid kostja poolt lepingu alusel esitatud arvete järgi kolm esimest lepingulist osamakset; 5) ehitusluba ei ole xxx vallas xxx, xxx ja xxx detailplaneeringualale väljastatud; 6) hageja nõudis kostjalt 22.08.2007.a saadetud kirjas projektis esinevate puuduste kõrvaldamist; 7) kostja teatas hagejatele 24.08.2007.a, et lõpetab lepingu; 8) hagejad esitasid omakorda kostjale 19.09.2007.a avalduse lepingust taganemiseks.
30.Pooled vaidlevad asja uuel lahendamisel maakohtus selle üle, kas kostja vastuhagi põhivõlgnevuse ja viivise saamiseks on põhistatud või mitte ehk kas kostjal on õigus nõuda hagejalt NEAS lepingulise neljanda osamakse tasumist, kuigi kostja ütles lepingu üles. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas kostjal oli õigus leping hagejatega üles öelda.
31.Asja uuel lahendamisel maakohtus on pooltel kujunenud erinevad seisukohad küsimuses, milline osa pooltevahelisest vaidlusest seoses töö nõuetele vastavuse ja tellijate poolt vastuvõtmisega on lahendatud jõustunud Harju Maakohtu 08.03.2011.a otsusega.
32.Hageja on käesolevas asjas leidnud, et Tallinna Ringkonnakohtu punkti 27 järgi on maakohus ebaõigesti sidunud kolmanda osamakse teostamise kostja õigusega neljanda makse saamiseks. Samuti on ringkonnakohus pidanud ebaõigeks maakohtu järeldust nagu oleks kolmanda osamakse tasumine olnud poolte vahel sõlmitud lepingus kokku lepitud kõigi tööde ja kohustuste täitmine. Ringkonnakohus on leidnud, et kostja ei ole esitanud neljanda osamakse nõuet mitte seoses töö valmimisega, vaid seoses lepingu ülesütlemisega. Seega tuleb hageja hinnangul vastuhagi lahendamiseks hinnata, kas kostjal oli õigus leping selle punkti 5.1. alusel üles öelda ning kas kostja saab lepingu punkti 5.1. alusel nõuda neljanda osamakse tasumist. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei tulene kostja nõue hageja vastu mitte töö vastuvõtmisest, vaid lepingu ülesütlemisest.
33.Kostja on hageja nendele seisukohtadele vastu vaielnud ja leidnud, et Harju Maakohtu jõustunud otsuse kohaselt vastab kostja töö lepingutingimustele. Selles osas otsusele apellatsioonkaebust ei esitatud ning antud osas otsus jõustus. Kuna kostja töö vastab lepingutingimustele, on kostjal õigus saada selle eest tasu. Hageja viidatud ringkonnakohtu otsuse punktis 27 ei lahendanud kohus tööde vastuvõtmise küsimust, vaid aegumistähtaja
kulgemise alguse küsimust.
34.Harju Maakohtu 08.03.2011.a otsusega jättis kohus hagejate hagid kostja vastu rahuldamata. Samuti jättis kohus rahuldamata kostja vastuhagi hageja NEAS vastu. Maakohus tuvastas tõendeid hinnates, et hagejad tellijatena olid tööd vastu võtnud. Tõendeid kogumis hinnates ning arvestades kohtule esitatud ekspertiisi, leidis maakohus, et kostja töö vastas lepingutingimustele ning seetõttu puudus hagejatel alus lepingust taganemiseks, asendustöö tellimiseks ja ekspertiisi tellimiseks. Eeltoodu alusel on kohus jätnud hagejate hagi kostja vastu rahuldamata. Kostja vastuhagi hagejate vastu on kohus jätnud rahuldamata aegumise tõttu.
35.Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse ainult kostja, kes vaidlustas otsuse osas, milles kohus jättis rahuldamata kostja vastuhagi. Seega ei vaidlustanud keegi menetlusosalistest Harju Maakohtu otsust osas, milles kohus jättis hagejate hagi kostja vastu rahuldamata põhjusel, et kostja tehtud töö vastas lepingutingimustele ja oli hagejate poolt vastu võetud. Tallinna Ringkonnakohus tühistas varasema Harju Maakohtu otsuse vaidlustatud osas ehk osas, millega kohus jättis vastuhagi rahuldamata ja jaotas vastuhagiga seotud menetluskulud.
36.Tallinna Ringkonnakohus on oma otsuse punktis 27 leidnud: „27. Maakohus on ebaõigesti sidunud III osamakse teostamise töövõtja õigusega IV osamakse saamiseks. Töövõtjal ei saanud 17.11.2006 tekkida õigust IV osamakse saamiseks, kuna ehitusloa taotlustki polnud siis veel poolte kokkuleppel xxx Vallavalitsusele esitatud. Samuti on ebaõige maakohtu järeldus, nagu oleks III osamakse tasumine olnud ühtlasi ka poolte vahel sõlmitud lepingus kokku lepitud kõikide tööde ja kohustuste täitmine. Lepingu p 10.1 järgi oli lepingu periood ajavahemik lepingu allakirjutamisest kuni ehitusloa üleandmiseni tellijale. Seetõttu ei ole võimalik, et töövõtja nõude esitamise aegumistähtaeg hakkas kulgema ajal, mis ehitusluba ei olnud väljastatud ja ei olnud ka selge, et see jääbki väljastamata.“
37.Otsuse punktis 28 on ringkonnakohus tuvastanud: „Kostja ei esitanud nõuet IV osamakse osas mitte seoses töö valmimisega (VÕS § 637 lg 3), vaid sellel alusel, et kostja ütles augustis 2007 lepingu üles. Kostja nõuab IV osamakse tasumist lepingu p 5.1. alusel, mille kohaselt konsultandil on õigus lõpetada leping, kui tellijad ei täida omapoolseid lepingust tulenevaid kohustusi ja nõuda tellijatelt teostatud faktiliste kulutuste hüvitamist. Kuna ehitusluba jäigi väljastamata, ei tekkinud kostjale IV osamakse osas tasu nõuet enne lepingu lõpetamist augustis 2007.“
38.Eeltoodu alusel leiab asja uuesti läbivaatav maakohus, et Tallinna Ringkonnakohus on oma otsuse punktis 27 hinnanud, millal algas kostja vastuhagist tuleneva nõude aegumistähtaeg. Kostja vastuhagi nõudele ei ole ringkonnakohus sisulist hinnangut andnud. Samas tuleneb ringkonnakohtu otsuse punktist 28, et neljanda osamakse tasumise nõude esitas kostja hageja vastu tulenevalt lepingu ülesütlemisest. Maakohus on seisukohal, et antud asjas on varasema jõustunud Harju Maakohtu 08.03.2011.a otsusega tuvastatud, et kostja andis töö hagejatele üle ning kostja teostatud töö oli lepingu tingimustele vastav ehk nõuetekohane. Kostja vastuhagist tuleneva nõude hindamisel tuleb maakohtul alljärgnevalt tuvastada, kas kostjal oli õigus hagejatega sõlmitud leping üles öelda ning kas kostjal on lepingu seadusliku ülesütlemise korral õigus nõuda hagejalt neljanda osamakse ja viivise tasumist.
39.Kostja on vastuhagis tuginenud sellele, et lõpetas lepingu 24.08.2007.a seoses hagejate poolt lepinguliste kohustuste täitmata jätmisega. Kostja lõpetas oma lepingulised tööd 2006.a suvel ja esitas projekti hagejatele kooskõlastamiseks. Hagejad otsustasid xxx Vallavalitsusele ehituslubade taotlemiseks projekte 2006.a sügisel mitte esitada, kuna xxx Vallavalitsuse
20.12.2005.a korraldusega nr 1694 hagejatele pandud kohustus detailplaneeringuala kinnistute moodustamiseks ei olnud täidetud. Ilma hageja vastava kohustuse täitmiseta ei oleks ehituslubade väljastamine olnud võimalik ja tegemist on lepingulise kohustuse täitmata jätmisega. Kostja andis hagejatele täiendavalt aega oma kohustuste täitmiseks. 15.08.2007.a teatas xxx Vallavalitsuse esindaja e-kirjaga, et ehituslube ei saa väljastada, sest detailplaneeringuga ette nähtud maaüksused on moodustamata. Seetõttu teatas kostja 24.08.2007.a kirjaga hagejale NEAS lepingu lõpetamisest alates 24.08.2007.a lepingu punkti
5.1.alusel. Samast lepingu punktist tuleneb kostja õigus saada tasu. 24.08.2007.a ei saanud kostja enam eeldada, et hagejad lepingu täidavad ja kostja saaks esitada tehtud tööde eest arved neljanda osamakse kohta. Hageja viited VÕS §-le 111 on asjakohatud, kuna kohtumenetluse käigus läbi viidud ekspertiis tuvastas ainult ühe väidetava puuduse. Ehituslubade väljastamine sõltus otseselt katastriüksuste moodustamisest. Isegi juhul, kui kostjal puudus õigus leping üles öelda, ei tähenda see, et kostjal puuduks õigus saada töö eest kokku lepitud tasu. Kostja õiguse tööde eest tasu saada näeb ette ka lepingu punkt 7.5. Kuni neljanda makse tegemiseni ei pidanud hageja tehtud töödes enam midagi muutma või lisama. Järelikult tekkis kostjal VÕS § 652 lg 2 järgi õigus esitada nõue kogu tehtud töö eest. Kostja ei pidanud tasu saama ehitusloa väljastamiseks tehtud toimingute eest, vaid projekteerimistööde eest, mis vastavad lepingu tingimustele. Hageja ei andnud kostjale käsundit töövõtu lepingu alusel ehitusloa taotlemiseks ja selle saamiseks. Pooled ei sõlminud tingimuslikku tehingut ja leping ei näinud ette, et kostjal oleks õigus saada neljas osamakse ainult juhul, kui ehitusluba väljastatakse.
40.Hageja leidis vastuhagile vastu vaieldes, et kuna kostja poolt tehtud töös olid puudused, saab hageja esitada tasunõudele vastuväite VÕS § 111 alusel. Hagejal on õigus keelduda oma kohustuste täitmisest kuni kostja on kõrvaldanud töös esinevad puudused. Lepingu punktis 7 leppisid pooled selgelt kokku, et neljas makse kuulub tasumisele pärast ehitusloa väljastamist. Vaidlus puudub selle üle, et ehitusluba ei väljastatud ning seda ei saanudki väljastada. Kostja tasunõue ei saa olla muutunud sissenõutavaks. Kostja viited tellija vastuvõtuviivitusele ei ole asjakohased. VÕS sätestab tellija viivitusena üksnes olukorra, kus tellija tegematajätmine takistab töövõtjal töö tegemist. Kostja ise viitas, et kõik tema poolt teostatu oli selleks ajaks juba tehtud, mistõttu ei saanud tellija väidetav vastuvõtuviivitus enam töövõtjal tema kohustuste täitmist kuidagi takistada. Hageja ei ole võtnud endale mistahes kohustusi katastriüksuste moodustamiseks. Ehituslubade mittesaamine seondus puudustega projektis. Kostjal puudus õigus lepingu ülesütlemiseks. Isegi juhul, kui tal oleks olnud õigus leping üles öelda, saaks ta lepingu punkti 5.1. alusel nõuda üksnes faktiliste kulutuste hüvitamist, mitte neljanda osamakse tasumist. Kostja ei ole vastuhagis esile toonud mistahes faktiliste kulutuste kandmist, rääkimata nende tõendamisest. Pooled võtsid võimalikust valla keeldumisest tuleneva riisiko kanda ühiselt, leppides kokku neljanda osamakse tasumise pärast ehitusloa saamist. Pole vaidlust selles, et lepingu punktis 7.1. toodud eeldused, milliste puhul kuulus neljas osamakse väljamaksmisele, on tänase päevani täitmata. VÕS § 195 lg 2 järgi vabastab ülesütlemine mõlemad lepingu pooled nende kohustuste täitmisest. Pärast lepingu ülesütlemist ei saa nõuda kogu lepingu hinda, kui lepingu maht ei ole täiel määral teostunud.
41.Kohus leiab, et vastuhagi nõude lahendamisel tuleb kohtul hinnata, millised olid pooltevahelised lepingulised kohustused ning kas kostja poolt lepingu ülesütlemine oli seaduslik. Seejärel saab kohus võtta seisukoha küsimuses, kas või millist tasunõuet sai kostja hageja vastu esitada lepingu ülesütlemisel. Kohus ei pea võimalikuks vastata nendele hageja väidetele, mis seonduvad töös esinevate puudustega ja kostja kohustustega nende puuduste kõrvaldamisel, kuivõrd Harju Maakohtu jõustunud 08.03.2011.a otsuse kohaselt vastas kostja tehtud töö lepingutingimustele ja oli hagejate poolt vastu võetud.
42.Käesoleva vaidluse lahendamisel tuleb kohtul tõlgendada poolte vahel sõlmitud lepingut ja tuvastada selle alusel, milliseid kohustusi leping pooltele ette nägi. VÕS § 29 lg 1 näeb ette, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb
lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Muuhulgas tuleneb VÕS § 29 lõikest 5, et lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada lepingu olemust ja eesmärki. Lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist (VÕS § 29 lg 6).
43.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastastikuse lepingu puhul võimaldab VÕS § 111 lg 1 ühel lepingu poolel oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Seega tuleneb VÕS § 111 lõikest 1 vastastikuste lepingute puhul ühe lepingupoole ajaliselt piiratud õigus oma kohustuste täitmisest keelduda kuni ajani, mil teine lepingupool on lepingust tuleneva kohustuse täitnud. VÕS § 111 lg 3 järgi ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud.
44.VÕS § 119 reguleerib võlausaldaja vastuvõtuviivituse mõistet ja tagajärgi. VÕS § 119 lg 1 kohaselt satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Töövõtulepingute puhul reguleerib tellija viivitust täpsemalt VÕS § 652. Üldjuhul ei võimalda võlaõigusseadus töövõtjal töövõtulepingut üles öelda, kuid erandi selleks näeb ette VÕS § 652 lg 2, mis sätestab, et kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle teo tegemisega ning rikub sellega ühtlasi oluliselt lepingut, võib töövõtja lepingu üles öelda ning nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust ja nende kulutuste hüvitamist, mis tasus ei sisaldu. Seega võib töövõtja lepingu üles öelda siis, kui tellija ei anna talle juhist või ei aita muul viisil töö tegemisele kaasa, sellise tegevusetusega tellija viivitab ja rikub ühtlasi oluliselt lepingut. Kirjeldatud juhul saab töövõtja nõuda tellijalt tehtud tööle vastavat osa tasust. Kui aga tellija vastuvõtuviivitus tekkis tellija süül (VÕS § 652 lg 3), võib töövõtja lepingu ülesütlemisel nõuda kogu kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud summa, mille ta hoiab lepingu ülesütlemise tõttu kokku kulude osas või omandab oma tööjõu teistsuguse kasutamisega või oleks võinud mõistlikult omandada.
45.Lepingu ülesütlemist reguleerib üldnormina VÕS § 195. VÕS § 195 lg 1 näeb ette, et lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 195 lg 2 järgi vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima.
46.Eeltoodud normide alusel tuleb kohtul hinnata, kas kostjal oli õigus hageja kui tellija viivituse tõttu leping üles öelda ning kas või millist osa tasust saab kostja ülesütlemise tagajärjel hagejalt nõuda. Nimetatud asjaolude tuvastamiseks hindab kohus asjas kogutud tõendeid.
47.Kostja ja hagejate vahel sõlmitud töövõtulepingu nr 2625 (toimiku 1. kd, lk 15-46) punkti 1 järgi oli lepingu objektiks xxx vallas, Xxxkülas xxx, xxx ja xxx detailplaneeringuala teede ja insenerivõrkude projekti koostamine kostja poolt. Töö tuli lepingu punkti 1 kohaselt koostada vastavuses xxx, xxx ja xxx kinnistute detailplaneeringute lahendusele. Lepingu punkt 3.3. nägi kostjale ette kohustuse kõrvaldada tellijate poolt avastatud puudused töös vastavalt kokku lepitud tähtajale omal kulul. Lepingu p 4.1. nägi ette, et tellijad olid kohustatud andma hinnangu esitatud tööle mitte hiljem kui 7 tööpäeva jooksul enne töö esitamist ehitusloa taotlemiseks xxx
Vallavalitsusele. Puuduste avastamisel tuli tellijatel sellest kostjat kirjalikult informeerida. Lepingu punkti 4.3. järgi kohustusid tellijad tasuma õigeaegselt kostja esitatud arved.
48.Lepingu punkt 5.1. järgi oli kostjal õigus leping lõpetada kui tellijad ei täida omapoolseid lepingust tulenevaid kohustusi ja nõuda tellijatelt teostatud faktiliste kulutuste hüvitamist. Lepingu punkti 6.1. järgi oli ka hagejatel õigus lõpetada leping, kui kostja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu punkti 6.2. alusel oli hagejatel õigus nõuda kostjalt avastatud puuduste kõrvaldamist töös kokkulepitud tähtajaks ja mitte teostada arveldust enne puuduste kõrvaldamist kostja poolt.
49.Maksete teostamise korda reguleeris lepingus punkt 7. Kõigi tööde tegemise eest pidi hageja NEAS punkti 7.1. järgi tasuma kostjale 269 630 krooni. Antud summa tuli tasuda kostjale viimase esitatud arvete alusel lepingus toodud tähtaegadel: esimene makse pärast lepingu allkirjastamist, teine makse pärast projektlahenduse kooskõlastamist tellijaga, kolmas makse 10. märtsil 2006.a pärast lõpliku projektdokumentatsiooni kooskõlastamist ja esitamist ehitusloa saamiseks ja neljas makse pärast ehitusloa väljastamist, koos käibemaksuga summas 40 444,50 krooni. Teise hageja poolt kostjale lepingulise tasu maksmist reguleeris lepingu punkt 7.2., mis nägi ette analoogilise maksegraafiku nelja osamaksega. Lepingu punktist 7.3. tulenes, et kostjal on õigus esitada tellijatele neljanda makse arve peale ehituslubade saamist. Lepingu punkt 7.5. nägi ette, et kui tööd ei ole võimalik lõpetada kostjast sõltumatutel asjaoludel, kuulub lepingu hinnast väljamaksmisele töö katkestamise hetkeks teostatud tööde maksumus. Lepingu punkti 10.2 järgi oli kooskõlastatud projektdokumentatsiooni ja ehitusloa taotluse valda esitamise tähtaeg 10.03.2006.a. Tellijatele ehitusloa üleandmise tähtpäev oli lepingu punkti 10.3. järgi 10.04.2006.a.
50.Tõlgendades ülaltoodud lepingu sätteid, leiab kohus, et leping ei näinud kostjale ette muid kohustusi lisaks projekti koostamisele. Poolte vahel sõlmitud lepingust ei nähtu, et kostjal oleks olnud kohustusi seoses ehitusloa taotlemisega või et ehitusloa taotluse oleks pidanud esitama kostja. Leping ei näinud ka ette, et kostjal oleksid olnud projekti koostamisel täiendavad kohustused pärast projekti üleandmist hagejatele seoses ehitusloa taotlemisega. Millele oli poolte tahe suunatud siis, kui nad neljanda osamakse tasumise eeltingimuseks seadsid ehitusloa väljastamise, lepingust ega muudest kohtule esitatud tõenditest ei nähtu. Tõlgendades lepingut lepingupooltega sarnase mõistliku isiku positsioonilt ning arvestades lepingu kui terviku olemust ja eesmärki, võis neljanda osamakse tasumise sidumine ehitusloa väljastamisega olla seotud vajadusega tagada projekti nõuetekohasus. Sellisel viisil said hagejad enne neljanda osamakse tasumist olla veendunud selles, et projektis ei esine varjatud puudusi ning projekt on ehitusloa saamise eesmärgil kasutatav. Kohtu hinnangul ei nähtu lepingust endast muid põhjusi, milliste tõttu sidusid pooled neljanda makse tegemise ehitusloa väljastamisega. Lepingu kohaselt tuli ehitusloa taotlus esitada valda hiljemalt 10.03.2006.a ning poolte vahel puudub käesolevas asjas vaidlus selle üle, et nimetatud ajaks ehitusloa taotlusi xxx Vallavalitsusele esitatud ei olnud.
51.Hageja esitatud xxx Vallavalitsuse Ehitusameti vanemspetsialisti LV e-kirjaga 15.08.2007.a (toimiku 1. kd, lk 20) teatati hagejale, et esitatud projektide alusel ehituslubasid väljastada ei saa, sest puudub ehitusõigus, kuivõrd detailplaneeringuga ette nähtud maaüksused on moodustamata. Kirjas on selgelt märgitud: „Ei saa anda ehituslube maaüksustele, mida pole olemas“. Samuti sisaldab e-kiri mitmeid etteheiteid projektide vormistuslikule ja sisulisele küljele. Kohus leiab, et kuigi e-kiri sisaldas etteheiteid kostja koostatud projektidele, on ehituslubade väljaandmist peetud võimatuks mitte projektis esinevate puuduste tõttu, vaid seetõttu, et moodustamata on katastriüksused, millistele saaks ehitusluba välja anda. E-kiri on saadetud vastuseks hageja NEAS e-kirjale 14.08.2007.a, millest nähtub, et taotluse ehitusloa saamiseks esitas hageja. Kuivõrd taotlus tuli esitada lepingu kohaselt juba 10.03.2006.a, oli hageja oma lepinguliste kohustuste täitmisega sattunud viivitusse. Ehitusluba ei väljastatud hagejale seetõttu, et selle saamiseks oli täitmata oluline eeltingimus – nimelt olid moodustamata detailplaneeringuga
ettenähtud maaüksused. Muud hageja viited projektis esinevatele puudustele ja nende seosele ehitusloa väljastamisega ei ole käesoleval juhul kohtu hinnangul enam asjakohased, kuna Harju Maakohus on 08.03.2011.a otsuses juba hinnanud projektis esinevate puuduste tõendamiseks esitatud tõendeid ja on jõustunud otsusega tuvastanud, et töö oli nõuetekohane. Seega saab asja uuel lahendamisel maakohtus vastuhagi osas üksnes arvestada seda, et ehitusload jäid väljastamata selleks vajalike maaüksuste puudumise tõttu. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et vaid hagejal endal oli võimalik vastavaid katastriüksusi moodustada ning hageja ei ole andnud kostjale sellisteks toiminguteks mistahes volitusi. xxx valla ja tellijate vahel 2005.a detsembris sõlmitud ehitusseaduse §-st 13 tulenevate kohustuste üleandmise lepingu (toimiku 2. kd, lk 1416) punkti 2.3.2 järgi pidid tellijad arendajatena tellima vastavalt detailplaneeringus määratud tingimustele avalikult kasutatavate teede kruntide ja planeeringujärgsete kruntide nr 09 ja 15 mõõdistamise ja iseseisvate kinnistute moodustamise. Seega oli hageja endale katastriüksuste moodustamise kohustuse võtnud juba xxx vallaga 2005.a sõlmitud lepingu alusel. Millistel põhjustel jäid katastriüksused moodustamata ning miks ei olnud hagejal võimalik esitada ehitusloa taotlust lepingu punktis 10.2 ettenähtud tähtajaks, hageja seisukohtadest ega kohtule esitatud tõenditest ei nähtu.
52.Kohus leiab, et hageja tegevust ehitusloa taotlemisel neljanda makse tasumise eeltingimusena võib pidada VÕS § 652 lg 2 alusel selliseks tegevuseks, millega hageja pidi töö tegemisele kaasa aitama. Asjakohane ei ole seejuures hageja väide, mille kohaselt ei saa kostja antud võlaõigusseaduse sättele tugineda, kuna kostja käsitluse kohaselt oli selleks ajaks töö juba valmis. VÕS § 652 lg 2 ei näe ette, et tellija kaasaaitamise kohustus saab eksisteerida ainult kuni töö üleandmiseni hagejale. Käesolevas asjas olid pooled kokku leppinud, et viimase lepingulise makse teeb hageja kostjale pärast ehitusloa saamist. Kuna ehitusloa taotlemine ja selle saamine olid üksnes hagejast sõltuvad toimingud, tuli hagejal heauskse tellijana kaasa aidata lepingulise lõppeesmärgi saavutamisele ehk sellele, et kostja saaks tehtud töö eest kätte kogu lepingulise tasu. Leping ei näinud ette, et kui hageja omal äranägemisel ehitusloa taotlemiseks vajalikke toiminguid ei tee, kaotab kostja õiguse saada tehtud töö eest kogu lepingulise tasu. Vastupidi, leping nägi selgelt ette, et ehitusluba peab olema hagejatele väljastatud hiljemalt 10.04.2006.a, milliseks ajaks tekkis kostjal õigustatud ootus saada viimast osa tasust. Kuna hageja viidatud tähtajaks ehitusloa taotlust ei esitanud ega teinud ehitusloa taotlemiseks vajalikke eeltoiminguid (ei moodustanud katastriüksusi), rikkus hageja kohtu hinnangul oluliselt lepingut. Kuna hageja rikkus oluliselt lepingut ja viivitas pika ajaperioodi jooksul oma kohustuste täitmisega, oli kostjal kohtu hinnangul õigustatud alus lepingu ülesütlemiseks VÕS § 652 lg 2 alusel. Kohus märgib seejuures, et hageja süü lepingu rikkumisel käesolevas asjas tuvastamist leidnud ei ole ning kostja ei ole hageja poolt süülist rikkumist VÕS § 652 lg 3 mõistes tõendanud.
53.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 22.08.2007.a saatis hageja kostjale märgukirja (toimiku
1.kd, lk 21-23), milles loetles projektis AS KP poolt tuvastatud puudused ning palus need kõrvaldada hiljemalt 07.09.2007.a. Samuti leiti märgukirjas, et ehituslubade hankimine oli lepingu järgi kostja kohustus. Millele tuginedes hageja leidis, et ehitusloa pidi hankima kostja, kirjast ei nähtu. Kohus leiab, et sellise viite tegemine kirjas oli alusetu, kuna leping kostjale vastavat kohustust ette ei näinud ja ehitusloa taotluse xxx Vallavalitsusele esitas hageja ise. Ühtlasi olid alusetud hageja viited töös esinevate puuduste kohta, kuna Harju Maakohtu jõustunud lahendiga ei tuvastatud töös esinevaid puudusi. Kostja vastas hageja märgukirjale esmalt 24.08.2007.a kirjaga (toimiku 1. kd, lk 28), milles ta teatas hagejale lepingu lõpetamisest alates 24.08.2007.a, kuna detailplaneeringuala kinnistute moodustamise kohustus oli hageja poolt täitmata. Seejärel pöördus hageja kostja poole 30.08.2007.a ettepanekuga (toimiku 1. kd, lk 25-27), milles ta leidis, et kostja lepingu lõpetamise teade ei oma õiguslikku tähendust, kuna kinnistute moodustamise küsimus ei mõjuta kostja kohustust kõrvaldada projektides esinevad puudused. Kohus leiab, et järelikult sai hageja kostja lepingu ülesütlemise teate kätte ning hageja mittenõustumine viidatud teatega ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud leping oli kostja poolt seaduslikult alates 24.08.2007.a üles
öeldud.
54.19.09.2007.a tegid hagejad kostjale avalduse lepingust taganemiseks (toimiku 1. kd, lk 2930). Kostja vastas sellele 04.10.2007.a (toimiku 1. kd, lk 68) ja kordas, et leping hagejatega on lõpetatud juba alates 24.08.2007.a. Teatele lisas kostja neljanda osamakse tasumise arve nr 52-07 (toimiku 1. kd, lk 69). Esitatud tõenditest nähtub, et kostja nõudis hagejalt pärast lepingu ülesütlemist neljanda osamakse tasumist. Kohus nõustub kostja seisukohtadega ja leiab, et kuna alates 24.08.2007.a oli kostja lepingu üles öelnud, ei saanud hagejad nimetatud lepingust enam 19.09.2007.a taganeda.
55.Poolte vahel on tekkinud vaidlus selles, kas kostja võib hagejalt nõuda töö eest neljanda osamakse tasumist, kuigi selle maksmiseks vajalikku eeltingimust ehk ehituslubade väljastamist ei saabunud. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, mille järgi oleks kostjal olnud lepingu punkti
5.1.järgi õigus pärast lepingu ülesütlemist nõuda ainult kulutuste hüvitamist, mida kostja tõendanud ei ole. Kohus leiab, et kuigi leping nägi ette töö eest tasumise osamaksete kaupa, tuli hagejal nõuetekohase töö eest kostjale kokku tasuda 228 500 krooni, millele lisandus käibemaks. Kostja poolt teostatud töö oli nõuetekohane ning hagejatele üle antud; kostja kui töövõtja tasunõue oli muutunud VÕS § 637 lg 3 alusel sissenõutavaks. Seega oli kostjal kohtu hinnangul õigus nõuda vaatamata lepingu ülesütlemisele kogu tehtud töö eest tasu, sest tema õigus tasu nõuda tekkis nõuetekohase töö üleandmise tõttu, mitte mõnest muust kohustusest. Tegemist oli sellise töövõtja tasunõudega, mis tekkis enne lepingu ülesütlemist ja mis jäi pärast ülesütlemist VÕS § 195 lg 2 järgi kehtima. VÕS § 652 lg 2 järgi võib töövõtja samuti pärast ülesütlemist nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust ja nende kulutuste hüvitamist, mis tasus ei sisaldu. Kuna nõuetekohaselt oli tehtud kogu töö, oli kostjal õigus nõuda tasu kogu töö eest, sealhulgas neljanda osamakse ulatuses. Kostja õigust saada kogu lepingulist tasu ei välista lepingu punkt 5.1, mis räägib faktiliste kulutuste hüvitamisest. Kostjal oli õigus tehtud töödele vastavas mahus hinna tasumisele ka lepingu punkti 7.5. alusel. Seega tuleb kostja põhinõue hageja vastu rahuldada, kuna hagejal tuli oma lepingulised kohustused täita nõuetekohaselt. Hagejal puudub alus viidata ka VÕS § 111 lõikele 1, sest jõustunud otsusega on tuvastatud, et töös ei esinenud puudusi, milliste kõrvaldamist oleks hageja olnud õigustatud nõudma. Samuti leiab kohus, et VÕS § 111 lg 1 alusel ei saa lepingupool täielikult välistada oma kohustuste täitmise, vaid see on ajutine meede, mida lepingupool saab teatud aja jooksul kasutada. Kokkuvõtvalt tuleb eeltoodu alusel hagejalt kostja kasuks välja mõista vastuhagi põhinõudena 40 444,50 krooni ehk 2584,87 eurot.
56.Lisaks põhinõudele palus kostja hagejalt välja mõista viivise. Lepingu punkti 8.2. järgi tuli hagejatel tasuda viivist 0,5% maksmata arvest päevas. Kostja esitas 04.10.2007.a hagejale NEAS arve summas 40 444,50 krooni maksetähtajaga 18.10.2007.a. Kostja hakkas viivist arvestama alates 19.10.2007.a ning 18.06.2008.a oli sissenõutavaks muutunud viivise summa 48 528 krooni. Kostja ei nõudnud hagejalt viivist põhinõuet ületavas summas ja vähendas viivise nõuet summani 40 444,50 krooni. Hageja ei esitanud kostja viivise arvestusele vastuväiteid, vaid pidas viivisenõuet põhjendamatuks seetõttu, et põhinõue oli hageja hinnangul alusetu.
57.VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
58.Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 7.2. järgi pidid arved kuuluma tellijate poolt tasumisele 14 tööpäeva jooksul pärast nende esitamist kostja poolt. Lepingu punkti 8.2. kohaselt oli tellijate poolt maksmisega viivitamisel üle 7 päeva arvates valmis töö vastuvõtmisest ja kui tellijad ei ole
esitanud kirjalikku pretensiooni kostjale töös avastatud puuduste kohta, võib kostja nõuda tellijatelt viivist 0,5% maksmata arvest iga viivitatud päeva eest. Eeltoodu alusel ja tuginedes VÕS § 113 lõikele 1, kuulub kostja viivisenõue hageja vastu rahuldamisele, kuna kohus on pidanud kostja põhinõuet põhjendatuks. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivisena 40 444,50 krooni ehk 2584,87 eurot. Kogumis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 5 169,74 eurot.
59.Kohus märgib täiendavalt, et need käesolevas asjas kogutud tõendid, milliseid kohus ei ole antud lahendis hinnanud, ei seondu kostja vastuhagi nõudega ja on juba varasema Harju Maakohtu jõustunud otsusega hindamist leidnud. Kostja on oma 13.06.2012.a menetlusdokumendis ühtlasi välja toonud, et kohus kohustas pooli esitama oma seisukohad 23.05.2012.a, kuid hageja esitas seisukohad 29.05.2012.a ehk hilinemisega. Kostja palus hageja seisukohad jätta tähelepanuta. Kohus leiab, et kuigi hageja esitas oma seisukohad hilinemisega, tuleb neid arvestada TsMS § 331 lg 1 alusel, kuna hilinemine ei toonud kaasa menetluse venimist ning kostjal oli võimalik hageja seisukohtadele vastata.
60.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tallinna Ringkonnakohus tühistas varasema Harju Maakohtu otsuse vastuhagiga seotud menetluskulude osas. Kuna kohus tegi vastuhagi osas otsuse hageja kahjuks, tuleb vastuhagiga seotud menetluskulud jätta hageja NEAS kanda. Vastavalt TsMS § 174 lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.