Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.10.2011, Tallinn
Tsiviilasi
AS NCC Ehitus ja OÜ Kawe Club hagi OÜ Fingal vastu võla väljamõistmiseks ja OÜ Fingal vastuhagi AS NCC Ehitus vastu põhivõla ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
2584,87 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Fingal apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I AS NCC Ehitus (registrikood 10036766) Hageja II OÜ Kawe Club (registrikood 10956662) Hagejate esindajad vandeadvokaadid Aivar Raudsik ja Martin Tälli Kostja OÜ Fingal (registrikood 10571620), esindajad vandeadvokaadi Tõnu Tuulas ja Üllar Aedna
Harju Maakohtu 08.03.2011 otsus
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 08.03.2011 otsus osas, millega kohus jättis vastuhagi rahuldamata ja jaotas vastuhagiga seotud menetluskulud ning saata tühistatud osas asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
2.Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema
menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.03.01.2006 sõlmisid AS NCC Ehitus ja Kaamos Ehitus OÜ töövõtulepingu kostjaga, mille objektiks oli Rae vallas Lookivi, Väljakivi ja Metsakivi detailplaneeringuala teede ja insenerivõrkude projekti koostamine. Lähtuvalt poolte kokkuleppest asendati lepingus Kaamos Ehitus OÜ OÜ-ga Kawe Club.
2.Lepingu täitmisel selgus, et kostja poolt koostatud projektid on puudustega. 22.08.2007 kirjaga anti kostjale aega puuduste kõrvaldamiseks kuni 07.09.2007. 24.08.2007 teatas kostja, et ta lõpetab lepingu. Kuna kostja keeldus kohustuste täitmisest, siis tegid hagejad 19.09.2007 avalduse lepingust taganemiseks.
3.Tulenevalt VÕS §-st 189 on hagejatel õigus nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist. AS NCC Ehitus palus kostjalt välja mõista 330 075,50 krooni. OÜ Kawe Club palus kostjalt välja mõista 173 784,50 krooni. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagidele vastu. Hagejatel ei olnud õigust lepingust taganeda. Hagejad ei saa lepingust taganeda, kuna kostja oli juba eelnevalt lepingu ühepoolselt lõpetanud. Samuti on hagejad kaotanud õiguse lepingust taganeda, kuna nad ei teinud seda mõistliku aja jooksul pärast töö vastuvõtmist. Tellijad olid töö vastu võtnud ja heaks kiitnud 2006 oktoobris. Lepingust taganemine 9 kuud hiljem ei ole kooskõlas VÕS § 118 lg 1 p-ga 1. Vastuhagi
5.Kostja esitas vastuhagi AS NCC Ehitus vastu. Kostja andis tööd üle 2006 suvel. Lepingu järgi pidid tellijad tasuma III lepingujärgse osamakse peale lõpliku projektdokumentatsiooni kooskõlastamist. AS NCC Ehitus tegi III osamakse 12.10.2006 ning OÜ Kawe Club 17.10.2006. Seega tuleb lugeda töö tellijate poolt vastuvõetuks.
6.Lepingu kohaselt pidi AS NCC Ehitus tasuma kostjale töö eest IV osamakse summas 40 444,50 krooni pärast ehitusloa väljastamist. Selleks, et kohalik omavalitsus saaks väljastada ehitusloa, oli vaja moodustada katastriüksused, kuid see sõltus üksnes tellijatest. 2007 augusti alguseks oli selge, et tellijad ei täida oma kohustust ja ei moodusta eraldi katastriüksusi. Seega sai asjaolu, et ehitusluba jääb tellijatest tulenevatel asjaoludel väljastamata, kostjale teatavaks 2007 augustis. Sellest ajast alates on OÜ-l Fingal õigus nõuda neljanda osamakse tasumist.
7.Kostja esitas AS-le NCC Ehitus 04.10.2007 arve summas 40 444,50 krooni maksetähtajaga 18.10.2007. Kostjal on õigus arvestada ka lepingust tulenevat viivist 0,5 % päevas. 18.06.2008 seisuga on viivise suuruseks 48 528 krooni. Kostja nõudis viivist summas 40 444,50 krooni.
8.Ülaltoodule tuginedes palus kostja AS-lt NCC Ehitus välja mõista 80 889 krooni. AS NCC Ehitus vastuväited vastuhagile
9.AS NCC Ehitus vaidles vastuhagile vastu. Kostja nõue on aegunud. Lepingu p 10.3 kohaselt oli tellijatele ehitusloa üleandmise kuupäev 10.04.2006. Sellest tulenevalt pidi kostja olema ehitusloa mitteüleandmisest teadlik hiljemalt 10.04.2006.
2(5)
10.Kostja on väitnud, et juba 2006 sügisel ei soovinud tellijad ehitusloa taotlust kohalikule omavalitsusele esitada. Selle järgi pidi asjaolu, et ehitusluba ei väljastata lepingus kokkulepitud aja jooksul, olema kostjale teada juba 2006 sügisel. Esimese astme kohtu otsus
11.Maakohus jättis AS NCC Ehitus ja OÜ Fingal hagi OÜ Fingal vastu võla väljamõistmiseks rahuldamata. Maakohus jättis rahuldamata ka OÜ Fingal vastuhagi AS NCC Ehitus vastu võla ja viiviste väljamõistmiseks. AS NCC Ehitus menetluskulud, mis on seotud tema enda hagiga, jättis kohus AS NCC Ehitus kanda ja menetluskulud, mis on seotud OÜ Fingal vastuhagiga, jättis kohus OÜ Fingal kanda. OÜ Kawe Club menetluskulud jättis kohus tema enda kanda. OÜ Fingal menetluskulud, mis on seotud AS NCC Ehitus hagiga, jättis kohus AS NCC Ehitus kanda ja menetluskulud, mis on seotud OÜ Kawe Club hagiga, jättis kohus OÜ Kawe Club kanda ja menetluskulud, mis on seotud tema enda vastuhagiga, jättis kohus tema enda kanda.
12.Hagejate hinnangul on kostja poolt teostatud töö puudustega. Kohtu määratud kohtuliku ekspertiisi ekspertarvamuse kohaselt on projekt põhiosas koostatud vastavuses projekteerimise lähteülesandele, detailplaneeringule ja kehtivatele normidele. Lähteülesandele ja normidele mittevastav on sadevee ärajuhtimise osa, mis ei taga kogu alal vajalikku pinnasevee taseme alandamist. Sadevee ärajuhtimine pindadelt on teostatud kõrvalaladele, mis ei aita kaasa pinnasevee taseme üldisele alanemisele, mis on saavutatav ainult korraliku drenaažisüsteemi rajamisega, võttes arvesse olemasolevaid kuivendussüsteeme.
13.VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Ehitusseaduse § 19 lg 1 p 1 kohaselt on ehitusprojekti aluseks kehtestatud detailplaneering. Poolte vahel sõlmitud lepingu lisa nr 1 (projekteerimise lähteülesanne) kohaselt tuleb sademete ja drenaažvete äravool projekteerida vastavalt detailplaneeringu lahendusele. Lookivi, Väljakivi ja Metsakivi kinnistute detailplaneeringu p 4.3 kohaselt pole planeeringuala liigniiske. Sadeveed tuleb immutada tekkivate kinnistute pinnasesse. Seega hoolimata sellest, et eksperthinnangu kohaselt tuli projekteerida drenaažisüsteem, ei saa selle projekteerimata jätmist pidada lepingu rikkumiseks. Seda seetõttu, et lepingu kohaselt pidi kostja projekteerima sadevete ja drenaažvete äravoolu vastavalt detailplaneeringule. Detailplaneeringus ei ole aga drenaažisüsteemi ette nähtud, vaid on ettenähtud sadevee immutamine kinnistute pinnasesse.
14.Seega vastab kostja töö lepingutingimustele ja hagejatel puudus alus lepingust taganemiseks. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu hagi rahuldamisele.
15.Kostja on nõudnud vastuhagis AS-lt NCC Ehitus neljanda osamakse ja viiviste tasumist. TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.
16.Poolte vahel sõlmitud lepingu p 10.2 kohaselt oli kooskõlastatud projektdokumentatsiooni ja ehitusloa taotluse valda esitamise tähtaeg 10.03.2006 ning p 10.3 kohaselt oli tellijatele ehitusloa üleandmise tähtpäev 10.04.2006. Lepingu p 7 järgi tuli neljas osamakse tasuda peale ehitusloa väljastamist. Hoolimata sellest, et tööd 2006 märtsiks üle ei antud, võib järeldada, et neljas osamakse pidi välja makstama ühe kuu jooksul tööde vastuvõtmisest. Kuna töö tuleb lugeda tellijate poolt vastuvõetuks 17.10.2006, siis muutus neljas osamakse sissenõutavaks 18.11.2006. Sellest omakorda tuleneb, et kolme aastane aegumistähtaeg hakkas kulgema 2006 lõpust. Vastuhagi esitati kohtusse 15.10.2010. Kuna vastuhagi esitati kohtusse pärast aegumistähtaja möödumist, siis tuleb vastuhagi jätta rahuldamata.
3(5)
Apellatsioonkaebus
17.OÜ Fingal palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis rahuldamata OÜ Fingal vastuhagi AS NCC Ehitus vastu ja ei mõistnud vastuhagiga seotud OÜ Fingal menetluskulusid välja AS-lt NCC Ehitus. OÜ Fingal palub teha uue otsuse, millega rahuldada OÜ Fingal vastuhagi ja välja mõista OÜ Fingal kasuks kõik vastuhagiga ja apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud AS-lt NCC Ehitus.
18.Kohus on õigesti märkinud, et vastavalt lepingu punktile 7, pidi neljas osamakse välja makstama peale ehitusloa väljastamist. Kohus on jätnud aga tähelepanuta asjaolu, et kolmanda osamakse ühe lepingujärgse tingimuse - projektdokumentatsiooni esitamise ehitusloa saamiseks - said täita ainult tellijad. Tellijad esitasid ehitusloa taotlused Rae Vallavalitsusele alles 09.05.2007.
19.Kohus on otsuses ebaõigesti sidunud kolmanda osamakse teostamise ajaliselt sõltuvaks töövõtja õigusega neljanda osamakse saamiseks. Järeldus, et neljas osamakse pidi välja makstama ühe kuu jooksul tööde vastuvõtmisest, on ebaõige. Antud vaidluses ei ole üldse asjakohane tugineda lepingu punktidele 10.2. ja 10.3. Oluline on tuvastada, et lepingu punkti
10.1.järgi oli lepingu periood ajavahemik lepingu allakirjutamisest kuni ehitusloa üleandmiseni tellijale. Nimetatud sätte kohaselt saab pidada ehitusloa väljastamist ka lepingu eesmärgiks. Seetõttu ei ole võimalik, et apellandi nõude esitamise aegumistähtaeg hakkas kulgema ajal, mil ehitusluba ei olnud väljastatud ja ei olnud ka selge, et see jääbki väljastamata.
20.Kohus on jätnud kohaldamata asjaolu, et pooled olid 2006 aasta septembriks, tööde üleandmise ja kolmanda osamakse tasumise ajaks, muutnud lepingut ja pikendanud kokkuleppel vastavaid tähtaegu - nii tööde üleandmist, kolmanda osamakse tasumise tähtaega kui ka valda ehitusloa väljastamiseks taotluse ja dokumentide esitamist. Ühtlasi tähendas see seda, et pooled pikendasid ka töövõtja arve esitamise tähtaega vastavate tähtaegade võrra.
21.Ehitusluba jäi väljastamata tellijatest tuleneval põhjusel. Et kohalik omavalitsus saaks väljastada ehitusloa, oli vaja moodustada detailplaneeringu kohased katastriüksused, kuid viimane toiming sõltus üksnes tellijatest. Lepingus toodud IV osamakse osas tekkis kostjal nõudeõigus mitte VÕS § 637 lg 3 alusel, vaid sellel alusel, et tellijad rikkusid lepingut ning seetõttu rakendus augustis 2007 lepingu punkt 5.1. Kostja tõendas maakohtus, et ta juhindus nimelt lepingu punktist 5.1. ja lõpetas 24.08.2007 oma kirjaga töövõtulepingu ning alles sellel alusel tekkis tal nõudeõigus tellijate vastu. Kuni selle tähtajani sai ta eeldada, et tellijad täidavad lepingut ja ehitusluba väljastatakse ning nõudeõigus tekib ehitusloa väljastamise fakti alusel.
22.Oma nõudeõiguse realiseerimiseks esitas kostja hagejale 04.10.2007 arve, kuna leping nägi ette nõude realiseerimiseks arve esitamise. Arvet ei saanud aga esitada enne ehitusloa olemasolu või asjaolu ilmnemist, et teise poole rikkumise tõttu ei saagi ehitusluba väljastada.
23.TsÜS § 147 lg 3 alusel ei hakanud kostja nõude aegumistähtaeg selles arves toodud summa osas kulgema enne 31.12.2007, mistõttu ei ole kostja vastuhagi aegunud. Vastustaja seisukoht
24.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
1.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel kaevatud osas tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusnormi rikkumise tõttu. Tühistatud osas tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule.
4(5)
25.Hagejad ei ole maakohtu otsust vaidlustanud ning seetõttu ei vaata ringkonnakohus otsust läbi hagi rahuldamata jätmise osas. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on kostja vastuhagi rahuldamata jätmise ja vastuhagi läbivaatamisega seotud menetluskulude jaotuse osas.
26.Maakohus jättis vastuhagi rahuldamata aegumise tõttu, kuna leidis, et IV osamakse muutus sissenõutavaks 18.11.2006 ja sellest tulenevalt hakkas aegumistähtaeg kulgema 2006. aasta lõpust. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Ringkonnakohtu arvates ei tugine maakohtu järeldus esitatud ja uuritud tõenditele. Töövõtulepingu p 7.2 sätestab ühemõtteliselt , et IV osamakse kuulub tasumisele töövõtja poolt esitatud arvete alusel peale ehitusloa väljastamist. Seega on meelevaldne maakohtu järeldus, et neljas osamakse pidi välja makstama ühe kuu jooksul tööde vastuvõtmisest.
27.Maakohus on ebaõigesti sidunud III osamakse teostamise töövõtja õigusega IV osamakse saamiseks. Töövõtjal ei saanud 17.11.2006 tekkida õigust IV osamakse saamiseks, kuna ehitusloa taotlustki polnud siis veel poolte kokkuleppel Rae Vallavalitsusele esitatud. Samuti on ebaõige maakohtu järeldus, nagu oleks III osamakse tasumine olnud ühtlasi ka poolte vahel sõlmitud lepingus kokku lepitud kõikide tööde ja kohustuste täitmine. Lepingu p 10.1. järgi oli lepingu periood ajavahemik lepingu allakirjutamisest kuni ehitusloa üleandmiseni tellijale. Seetõttu ei ole võimalik, et töövõtja nõude esitamise aegumistähtaeg hakkas kulgema ajal, mil ehitusluba ei olnud väljastatud ja ei olnud ka selge, et see jääbki väljastamata.
28.Kostja ei esitanud nõuet IV osamakse osas mitte seoses töö valmimisega (VÕS § 637 lg 3), vaid sellel alusel, et kostja ütles augustis 2007 lepingu üles. Kostja nõuab IV osamakse tasumist lepingu p 5.1 alusel, mille kohaselt konsultandil on õigus lõpetada leping, kui tellijad ei täida omapoolseid lepingust tulenevaid kohustusi ja nõuda tellijatelt teostatud faktiliste kulutuste hüvitamist. Kuna ehitusluba jäigi väljastamata, ei tekkinud kostjal IV osamakse osas tasu nõuet enne lepingu lõpetamist augustis 2007.
29.Antud õigussuhtes tuleb kohaldada TsÜS § 147 lg 3, mis sätestab, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.
30.Eeltoodust tulenevalt hakkas kolmeaastane aegumistähtaeg kulgema 2007 lõpust. Vastuhagi esitati kohtusse 15.10.2010. Seega ei olnud vastuhagi kohtusse esitamisel aegumistähtaeg möödunud.
31.Kuna maakohus jättis vastuhagi rahuldamata üksnes aegumise motiivil ja nõuet sisuliselt läbi ei vaadanud, tuleb tsiviilasi saata vastuhagi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
32.Vastuhagi läbivaatamisega seotud menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.
Gaida Kivinurm
Malle Seppik
Kaupo Paal
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.