Võlaõigus › Töövõtulepingud

1(22)

Tsiviilasi nr: 2-11-7635 perioodi 22.11.2010.a kuni 21.06.2012.a summas 1846,67 eurot ja viivis alates 22.06.2012.a põhivõlgnevuselt summas 14417,20 VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni rahalise kohustuse kohase täitmiseni. 3.2.Mõista kostjalt, Lemmikäinen Eesti AS-lt hageja, Kadaka Teed OÜ kasuks välja kasutamata ettemaks summas 8448,62 eurot ja vastavalt summalt intress perioodi 22.02.2011.a kuni 21.06.2012.a eest summas 123,15 eurot ja intress summalt 8448,62 eurot alates 22.06.2012.a VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. 3.3.Jätta Lemmikäinen Eesti AS-i menetluskulud tema enda kanda ja Kadaka Teed OÜ menetluskulud 99% ulatuses Lemmikäinen Eesti AS-i kanda.

2(22)

Tsiviilasi nr: 2-11-7635 esitas hageja kostjale 12.10.2010. Kostja ei ole hagejale allkirjastatult akti tagastanud. 14.10.2010 on kostja esindaja teavitanud hageja esindajat akti kättesaamisest ja sellest et akt vaadatakse üle 5 päeva jooksul, mil antakse vastus. Akti osas kostja vastuväiteid ei esitanud ja 21.10.2010 esitas hageja kostjale tasumiseks arve nr 10042 summas 225 580,20 krooni (14 417,20 eurot). Kostja arvet ei tasunud. Kostja leidis, et seoses hageja lepingu lõpetamise teatega on septembri vahemakse akt muutunud tööde lõplikuks üleandmise - vastuvõtmise aktiks, millele 5 päevane ülevaatamise aeg ei kehti. Tööde jätkamisel on selgunud kostjale tekitatud lisakulud, mis on varasemalt akteeritud ja mille kohta puudub hageja täitedokumentatsioon. Hageja sellega ei nõustunud ja palus esitada dokumentaalsed tõendid hageja poolt kostjale põhjustatud kulude kohta. Vaatamata lubadustele kostja neid ei esitanud. Kostjal saab olla hageja suhtes nõue vaid lepingus kokkulepitud materjali ettemaksust (p 7.3, nõue 13 843,51 krooni), kuid selle raha on hageja akti nr 6 alusel kostjale tasumiseks esitatud arvest nr 10042 maha arvanud, mistõttu on sama summa teistkordne nõudmine alusetu ja põhjendamatu. Hageja on kostjale 07.09.2010 arve alusel täitematerjali eest enam maksnud 132 192,25 krooni ja hagejal puudub mistahes võlgnevus kostja ees ehitustöödel kasutatud täitematerjali eest. Muude kostja poolt nõutud summade osas pole kostja hagejale tasumiseks arveid esitanud. Hageja ei ole rentinud asfaldi-saagi, mistõttu pole saanud seda ka tagastamata jätta, asfaldi freesimine polnud hageja töö. Hageja lepinguliste tööde hulka pole kuulunud survestamine. Kostja ei ole hagejat teavitanud hageja põhjustatud Jõe tänava siibri splindi pikenduse parandamise ja veetrassis olnud sodi väljapesu vajadusest. Kostja ei ole hagejat teavitanud, et hageja tehtud töö ei vasta lepingutingimustele või sellel esineksid puudused, mida hageja peaks parandama. Vastavalt lepingu p-le 6-7 peab hageja rikkumine olema fikseeritud kirjalikult. Hageja ei nõustu kostja arusaamaga, et seoses hageja lepingu lõpetamise teatega muutus septembri vaheakt tööde lõplikuks aktiks, mistõttu see peaks vastama lepingus kokkulepitud tööde lõppaktile sätestatud tingimustele. Lisaks teostatud tööde eest 14 417,20 euro tasumisele nõuab hageja kostjalt maksetähtaja rikkumise eest viivist alates 22.11.2010 0,05% päevas (lepingu p 7.7), mis hagi esitamise ajaks on muutunud sissenõutavaks summas 670,53 eurot (7,21 x 93). Kostja esitas 07.09.2010 hagejale tasumiseks arve nr 511/2381 summas 508 376,25 krooni (käibemaksuta) Kose ehitusobjekti täitematerjali eest. Hageja on arve summas 610 051,50 krooni (koos käiebemaksuga) kostjale tähtaegselt tasunud. Lepingu ülesütlemise ajaks 19.10.2010 oli hageja kasutanud kostja Kose ehitusobjektil täitematerjali 376 184 krooni eest. Kostja on kohustatud hagejale enammakstud 132 192,25 krooni (8 448,62 eurot) tagastama. Lisaks nõuab hageja viivist 0,05% kohtuotsusega väljamõistetud põhivõlgnevuselt summas 14417,20 eurot, alates 22.02.2011 kuni kohase täitmiseni, samuti intressi alates 22.02.2011 põhivõlgnevuselt 8 448,62 eurot kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni. 20.10.2011 esitas hageja vastuväited kostja tasaarveldusavaldusele, leides, et kostjal puuduvad hageja vastu nõuded tasaarvestuse tegemiseks. Enne tööde alustamist kostjalt saadud ettemaksu 70 000 krooni + käibemaks 14 000 krooni, on hageja kostjale täielikult tasunud. Kostjal puudub hageja vastu nõue täitematerjali maksumusest summas 10987,90 krooni lisaks arvele nr 511/2381. Hageja vedas kostja Kose ehitusobjektile karjäärist täitematerjali 01.09. - 23.09.2010 enda veoautoga 917,18 tonni, maksumusega 50524,70 krooni, millele lisanduv käibemaks ei saa olla kostja kuluks. Eelnimetatu kinnitab hageja väidet, et 2010. septembris kasutas hageja kostja objektil täitematerjali aktis nr 6 akteeritult summas 55 451 krooni. 2010. augustis objektile veetud täitematerjali on hageja kostjale

3(22)

Tsiviilasi nr: 2-11-7635 tasunud akt/arve 511/2381 alusel ja maksumus sisaldub 01.07.2010 - 31.08.2010 teostatud tööde aktis nr 5. M Mallkiri aktil/arvel 511/2381 ei tähenda hageja poolt kostjalt ühe mõõtühiku täitematerjali vastuvõtmist summas 508 376,25 krooni. M. Mei olnud alates 21.05.2010 hageja juhatuse liikmeks, vaidlusalusel ehitusobjektil oli hageja projektijuhiks Vitali Kazimirov (lepingu p 10.2). Tegelikkuses veeti täitematerjali objektile kostja nimel hageja poolt hageja veoautodega ja selle vastuvõtmist kinnitas ehitusobjektil hageja töötaja. Arvestades, et 2010. septembris hageja poolt kostja vahendusel saadud täitematerjali maksumus summas 50 524,70 krooni on hageja poolt kostjale tasutud akti/arve 511/2381 alusel ja sama akti/arve alusel on kostjale tasutud alates 13.08.2010 ostetud täitematerjali maksumus, vaidlustab hageja kostja täitematerjali maksumuse nõude summas 120 987,90 krooni. Väidetavalt sisaldab antud summa käibemaksu. Kostja pole selgitanud, miks käibemaksukohuslase ostuarvel olev käibemaks on tema kulu ja kui suur summa see on täitematerjali ostul. Lepingu p 4.2.3 kohaselt ei olnud asfaltkatte freesimine hageja töökohustus. Asjaolu, et hageja töötaja kostja tellimusel ja temaga kokkuleppel sõlmis rendilepingu asfaltsae rentimiseks, ei tekitanud hagejale kohustusi. Asfaldisae rentimisel oli rentnikuks kostja, mistõttu kostja nõue rendimaksete ja tagastamata jätmise kulude näol summas 2 057 eurot on alusetu. Ka antud nõudes ei ole kostja põhjendanud, miks käibemaksukohuslase ostuarvel olev käibemaks on tema kulu. Kuivõrd ülejäänud nõuete osas, summas 7 737,33 eurot (survestamisest kahe tööpäeva tööjõukulu 798,90 eurot (12 500 krooni), Jõe tänava siibri spindli pikenduse parandamisest 591,18 eurot, veetrassist leidunud sodi väljapesust 198,12 eurot; vee- ja kanalisatsioonitrasside vanadelt torudelt uutele torudele ümberehituse tegemisest 6149,13 eurot, ei ole kostja järginud lepingu p-des 7.5, 8.3 ja 13.3 kokkulepitut ja see ei vasta ka VÕS § 644 lg 1 ja § 127 lg 4 sätestatule, hageja neid nõudeid ei tunnista. Kostja pole tõendanud endal 7 737,33 euro suuruse kahju tekkimist. Kostja vastuväited

4(22)

Tsiviilasi nr: 2-11-7635 Kostja informeeris hagejat korduvalt võimalusest alustada alates 11.10.2010 tööde lõpetamist Ujula tänaval ja alates 18.10.2010 Pikal tänaval, kuid hageja ettepanekule ei reageerinud. Kuivõrd hageja teostas kostjale töid ka Viimsi vallas, oli kostja teadlik, et hagejal oli probleeme tööde tähtaegse lõpetamisega ka Viimsi vallas. Hagejal puudus ressurss töödega alustamiseks Kose objektil. Kostja palus hagejal 15.10.2010 kinnitada oma võimet jätkata lepingujärgsete tööde teostamisega. Hageja oli lepingu p-de 5.1, 5.3 ja 6.6 alusel kohustatud kostjale kinnitama oma võimekust lepingut täita. Lepingu p 5.3 kohaselt on hageja kohustatud andma kostjale tööde käigust aru kostja esimesel nõudmisel. Hageja ei kinnitanud oma võimet lepingust tulenevaid kohustusi täita (näidata, millised oleksid hageja muud finantseerimisallikad lepingu täitmiseks). Sellest tulenevalt oli kostjal õigus keelduda VÕS § 111 lg 4 alusel oma kohustuste täitmisest, muuhulgas keelduda hageja viidatud lepingu p-i 6.1 täitmisest, mis seab kostjale kohustuse tagada tööde teostamise võimalikkus töömaal. Hageja 19.10.2010 avaldus lepingu ülesütlemiseks, milles tugineti lepingu p-le 6.1 ja VÕS § 652 lg-le 2, ei ole põhjendatud. Selle esitamiseks puudus õiguslik alus, mistõttu avalduse esitamine ei toonud kaasa õiguslikke tagajärgi. Seega hageja avaldus ei lõpetanud lepingut. Hageja hilines tööde teostamisega, mis tekitas viivituse ja mahajäämuse graafikust. Kostjal oli õigus keelduda oma kohustuste täitmisest, sealjuures lepingu p 6.1 täitmisest, kuivõrd hageja ei kinnitanud oma võimet lepingut täita. Seega ei ole kostja rikkunud lepingu p-i 6.1 ja alus lepingu ülesütlemiseks puudub. Hageja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega, kuivõrd kostja oli teinud hagejale ettepaneku jätkata tööde lõpetamist pooleliolevate töölõikude osas. Hageja väide, et talle ei olnud ette antud või tagatud tööfronti, ei vasta tegelikkusele. Isegi kui eeldada, et kostja rikkus lepingu p-i 6.1, ei olnud tegemist olulise rikkumisega VÕS § 116 lg 2 tähenduses. Hageja ei andnud enne lepingu ülesütlemist kostjale täiendavalt tähtaega oma kohustuste täitmiseks. Olukorras, kus hageja lepingu ülesütlemine ei olnud kehtiv, jäi leping jõusse ja hageja oleks pidanud jätkama lepingu täitmist. Hageja käitumine ning lepingu mittetäitmine peale lepingu ülesütlemise avalduse esitamist andsid kostjale mõistliku põhjuse eeldamaks, et hageja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult ka edaspidi. Seetõttu on kostja väljendanud oma soovi lõpetada koostöö hagejaga juba 20.12.2010 vastuses hageja 19.10.2010 ülesütlemise teatele. Selline teade on käsitletav kostja avaldusena lepingust taganemiseks. Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et leping kehtib, siis taganeb kostja lepingust VÕS § 116 lg 1 p 3 ja 4 alusel 29.03.2011 kohtule esitatud menetlusdokumendiga. Hageja nõudel, tasuda lepingu ülesütlemise ajaks tehtud tööle vastava osa tasu, puudub mistahes õiguslik ja sisuline alus. Hageja ei ole tõendanud oma nõuet seoses lepingu ülesütlemise ajaks tehtud tööle vastava osa tasuga. Hageja ei ole tõendanud, et sellised tööd oleksid vastavalt lepingule teostatud ja kuuluksid tasustamisele. Põhjendamatu on hageja seisukoht, mille kohaselt oleks kostja justkui aktsepteerinud hageja esitatud akte lepingu p 7.5 alusel. Hageja nõuab pahauskselt raha tööde eest, mille teostamist ta ei ole tõendanud ega soovi tõendada või teha koostööd selliste tööde ülevaatamiseks koos kostjaga. Kostja ei ole lepingu täitmise kestel keeldunud põhjendatud arvete tasumisest. Mistahes hageja nõue ei saa olla sissenõutavaks muutunud. Kostja ei ole kohustatud tasuma hagejale täitematerjali eest. Hageja lepingu ülesütlemine ei toonud kaasa õiguslikke tagajärgi. Kostja ei nõustu, et tegemist oleks VÕS § 652 lg 2 tähenduses kulutustega, mis kuuluvad kostja poolt hüvitamisele. Hageja ei ole põhjendanud, miks tuleks antud juhul kohaldada VÕS § 652 lg-t 2 ning ei ole esitanud mistahes tõendeid täitematerjali olemasolu või selle puudumise kohta.

5(22)

Tsiviilasi nr: 2-11-7635

Kostja ei nõustu hageja arvamusega, et lepingu p-s 7.7 sätestatud 30-päevane piirang viivise arvestamisel on tühine VÕS § 106 lg 2 ja TsÜS § 145 lg 1 alusel koostoimes. Viide TsÜS § 145 lg-le 1 ei ole asjakohane, kuivõrd lepingu p 7.7 ei reguleeri nõude aegumist, vaid nõude ulatust. Samuti ei esine muid VÕS § 106 lg-s 2 sätestatud asjaolusid, mis võiksid tingida lepingu p 7.7 tühisuse. Kuivõrd kostja ei võlgne hagejale hagis nõutud summasid, ei ole hageja viivise nõue ka eelnevast tulenevalt põhjendatud. Hageja on esitanud nõude välja mõista kostjalt nii viivis kui intress põhivõlgnevuselt alates 22.02.2011 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Hageja nõue intressi osas ei ole põhjendatud, sest alates nõude väidetavast täitmata jätmisest saab nõuda üksnes viivise tasumist. Intress on tasu raha kasutamise eest ja seda saab nõuda perioodi eest, mis jääb väidetava rikkumise eelsesse perioodi. Kostja ei nõustu hageja käsitlusega, et lepingu ülesütlemise ajaks 19.10.2010 oli ta täitematerjali kasutanud 376 184 krooni eest, sh kuni 2010. septembrini akteerinud 320 733 krooni ja 55 451 krooni aktiga nr 6, millisel puhul hageja tugineb akti nr 6 numbritele 5/6K4, 5/7K4, 5/8K4, 5/11K4. Hageja käsitlus on eksitav, sest akti viidatud ridadel on märgitud lõpptäite kui töö tegemise hinnad, mida arvutatakse lähtuvalt tagasitäidetud mahule meetrites. Viimane ei näita pinnase täitmiseks kasutatud täitematerjali kogust. Tagasitäite pinnase mahtusid peaks puudutama akti nr 6 loendi viimane rida, milles on märgitud, et kostja esitab tagasitäite pinnase kohta akti. Akt/arvet nr 511/2381/V 07.09.2010, millel on töövõtja esindaja M Mallkiri. Kuna hagejal puudub täitematerjali eest enammakstu tagastamise nõue, on ainetu ka nõue intressi saamiseks väidetavalt enammakstud summalt. Hagejal on kostjale tasumata täitematerjali eest 120 987,90 krooni (7 732,54 eurot), mille hageja sai kostjalt pärast 2010. augustit. Lisaks ettemaksu tagastamise nõudele summas 934,41 eurot (lisandub käibemaks 20%), kokku 1 121,29 eurot, on kostjal hageja vastu järgmised sissenõutavaks muutunud nõuded: kostja on hagejale lepingu täitmiseks lisaks arvele nr 511/2381 üle andnud veel täitematerjali maksumuses 120 987,90 krooni (7 732,54 eurot), (sisaldab käibemaksu), mille hüvitamise kohustus muutus sissenõutavaks alates täitematerjali üleandmisest hagejale; kostja asfaldisae rendiperioodi eest 13.09. - 19.11.2010 AS-ile Ramirent Baltic koos käibemaksuga tasutud 30998,40 krooni (2 057 eurot); kahe tööpäeva tööjõukulu kokku 12 500 krooni (798,90 eurot), kuna pärast hageja poolt lepingu üleütlemist oli kostja sunnitud kahes lõigus ja kahel tööpäeval teostama survestamisi; Jõe tänava siibri spindli pikenduse parandamine läks kostjale maksma 1 tööpäeva maksumuses 9 250 krooni (591,18 eurot); veetrassis leidunud sodi väljapesu läks kostjale maksma 3 100 krooni (198,12 eurot); vee- ja kanalisatsioonitrasside vanadelt torudelt uutele torudele ümberehituste tegemine oli samuti hageja lepinguline kohustus, mille kostja teostas kolme nädala kestel ja nende töödega seotud kulud on 6 149,13 eurot. Kuna kostjal on hageja vastu nõudeid kokku summas 18 648,16 eurot, esitas kostja tasaarvestusavalduse ja palus hageja nõuded nende põhjendatuse korral tasaarvestada kostja sissenõutavaks muutunud nõuetega kattuvas osas. Esimese astme kohtu otsus

6(22)

Tsiviilasi nr: 2-11-7635 majandusprojekti vee- ja kanalisatsioonitorustike ning -rajatiste ehitustööd, osa V-Ülejõe. Pooled ei vaidle ka selle üle, et 19.10.2010 esitas hageja kostjale lepingu ülesütlemise teate, mille kostja samal päeval kätte sai. Hageja motiveeris lepingu ülesütlemist VÕS § 652 lg 2 alusel asjaoluga, et lepingu kohaselt kohustus töövõtja andma alltöövõtjale töömaa tööde alustamist võimaldavas seisundis ja hankima objektile tööde teostamise eelduseks oleva ehitusloa ja tegema muud ehitamise alustamiseks vajalikud toimingud või tagama, et vastavad load ja toimingud on olemas või tehtud (lepingu p 6.1). Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja lepingu ülesütlemine 19.10.2010 on kehtiv. Kohus luges ebaõigeks ja mittepõhjendatuks kostja väite, et hageja ei saanud oma ülesütlemisavalduses tugineda kostja kohustuse rikkumisele (tagada alltöövõtjale töömaa ja hankida vastavad load), kuivõrd ta ise ei suutnud tagada tööde graafikujärgset lõpetamist. Ujula/Ujula põik ja Pika tänava tööde graafikujärgne lõpuleviimine oli ilmselgelt takistatud asjaolude tõttu, mille eest hageja vastutada ei saanud. Ujula tänava objekti osas puudus eelvool ja Pika tänava osas ei olnud tänava asfaltkate freesitud, puudusid vajalikud tänava sulgemise ja kaeveload. Kohtu hinnangul oli tegemist eeskätt tellija viivitusega (VÕS § 652). Kohus ei nõustunud kostja etteheitega hageja suhtes VÕS § 6 lg 1 ja § 101 lg 3 rikkumise osas. Samuti ei nõustunud kohus kostja väitega, et lepingujärgsete tööde venimise tegelikuks põhjuseks oli hageja suutmatus rahaliste vahendite puudumise tõttu täita oma lepingujärgseid kohustusi tähtaegselt ning kuna hageja ei vastanud kostja 14.10.2010 e-kirjast tulenevale nõudele 15.10.2010 esitada kostjale kinnitus oma võimekuse kohta lepinguliste kohustuste täitmiseks, oli kostjal VÕS § 114 lg 2 alusel õigus keelduda lepingu p 6.1 täitmisest. Kohus leidis, et hageja 19.10.2010 ülesütlemisavaldus, mille kostja sai samal päeval kätte, oli kehtiv ja lõpetas tulenevalt 15.04.2010 lepingust pooltevahelise võlasuhte. VÕS § 652 lg 2 kohaselt on töövõtjal õigus tellijapoolsete kohustuste rikkumise korral leping üles öelda ning nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust ja nende kulutuste hüvitamist, mis tasus ei sisaldu. Vaidlust ei ole selles, et hageja esitas 15.04.2010 lepingu raames kostjale 12.10.2010 allkirjastamiseks 30.09.2010 kuupäevaga akti nr 6 teostatud tööde eest ajavahemikul 01.09.30.09.2010 tööde maksumuses ilma käibemaksuta 201 827 krooni (koos käibemaksuga 242192,40 krooni), mille kättesaamist kostja kinnitas 14.10.2010. Akti nr 6 alusel esitas hageja kostjale 21.10.2010 tasumiseks arve, millest akteeritud tööde summast 201 827 krooni oli maha arvestatud viimane osa materjali ettemaksust vastavalt aktile nr 1 summas 13 843,51 krooni. Seega tasumiseks 187 983,49 krooni, koos käibemaksuga kokku 225 580,20 krooni, millist summat kostja ei ole tasunud ja mille tasumist hageja nõuab. Pooled vaidlevad selle üle, kas ja millal muutus hageja aktist nr 6 ja 21.10.2010 arvest tulenev nõue sissenõutavaks. Võttes arvesse, et kohtu hinnangul oli hageja 19.10.2010 lepingu ülesütlemine kehtiv ja katkestas enne tööde lõpetamist kokkulepitud mahus (p. 7.2) poolte võlasuhte, on põhjendatud hageja seisukoht, et kostja 14.10.2010 kättesaadud akt nr 6 ei muutunud alates 19.10.2010 lepingu lõplikuks üleandmise - vastuvõtu aktiks vastavalt lepingu p-le 13.1 ja hageja poolt 2010. septembris akteeritud tööde üleandmisel - vastuvõtmisel ja tasustamisel tuleb juhinduda lepingu vaheakteerimist ja finantseerimist käsitlevatest sätetest (lepingu 7 ptk), mis kohustasid kostjat kui töövõtjat 5 kalendripäeva jooksul alates akti kättesaamisest teatama alltöövõtjale kirjalikult (või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis) avastatud puudustest või vigadest (p 7.5). Kohus leidis, et hageja poolt kostjale aktiga nr 6 üle antud tööd tuleb lugeda alates 19.10.2010 vastuvõetuks.

7(22)

Tsiviilasi nr: 2-11-7635 Kui lugeda akti nr 6 järgi toimunud tööde üleandmine töö lõplikuks üleandmiseks vastavalt lepingu 13. ptk-le, ka sellisel juhul kehtis kostjale 5 päevane tähtaeg kirjalike pretensioonide esitamiseks. Juhul kui kostja arvates takistas tööde vastuvõtmist vastava täitedokumentatsiooni esitamata jätmine, tulnuks hiljemalt 24.10.2010 hagejale teatada, milliseid konkreetseid dokumente tööde kvantiteedi ja kvaliteedi tõendamiseks näha soovitakse. Kostja pole seda teinud. Objekti iganädalase töönõupidamise protokollidest nähtuvalt olid kostja kui töövõtja käsutuses vajalikud ehitustööde päevikud, pildid ja uuringud ja kordagi ei ole tõusetunud küsimust nende puudumisest. Kuigi kostja 20.12.2010 vastuse kohaselt tekkis tal võimalus tööde lõplikuks ülevaatuseks alles 01.06.2011, ei ole ka selle või hilisema kuupäevaga pretensioone hageja poolt esitatud akti nr 6 või varasemate aktide osas. Lähtudes kostja poolt hagejale 20.12.2010 edastatud lepingu 2381V-1/10 kulude ja tulude aruandest oli kostja hageja poolt akti nr 6 järgi akteeritud tööd summas 201 827 krooni (ilma käibemaksuta) tegelikult aktsepteerinud, kuna pidas võimalikuks sellest summast maha arvestada hageja poolt kostjale lepingu lõpetamisega väidetavalt põhjustatud kulud summas 182 330,91 krooni (käibemaksuta). Kohus leidis, et hageja 30.09.2010 aktiga nr 6 näidatud tööde tegemine ja üleandmine kostjale tuleb lugeda tõendatuks ja kostja poolt hiljemalt 24.10.2010 vastuvõetuks ning hageja poolt esitatud 21.10.2010 arve nr 10042 summas 14 417,20 eurot (225 580,20 krooni) muutus sissenõutavaks alates 22.11.2010. Kohus jätab tähelepanuta kostja täiendava vastuväite ja kostja koostatud versiooni aktist nr 6, mille kohaselt hageja olevat aktide nr 1 - 6 alusel suurendanud mahtusid 266 894 krooni võrra. Nimetatud vastuväide on tõendamata ja kostja esitatud sellekohane tõend ilmselt mitteusaldusväärne. Lisaks 14 417,20 eurole nõuab hageja kostjalt viivise tasumist alates 22.11.2010 kuni kohustuse kohase täitmiseni, jättes VÕS § 6 lg 1 ja § 106 lg 2 ning TsÜS § 145 lg 1 alusel kohaldamata lepingu p-st 7.7 tuleneva piirangu, nõuda viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast kuid mitte rohkem kui 30 päeva eest. Kohus leidis, et hageja taotlus lepingu p 7.7 tühisuse tuvastamiseks ei ole põhjendatud. Lepingu p 7.7 ei reguleeri nõude aegumist, vaid nõude ulatust. Kohus ei lugenud põhjendatuks hageja väidet, et kostja on tahtlikult ja alusetult jätnud tehtud tööde eest tasumata. Kostja on hageja varasemate aktide alusel esitatud arved tasunud. Asjaolu, et kostja on esitanud hageja viimase akti nr 6 ja vastava arve osas vastuväiteid ja vaidleb neile vastu, ei tähenda, et kostja soovib teadlikult ja õigusvastaselt oma kohustusi rikkuda. Kohus peab võimalikuks välja mõista kostjalt hageja kasuks summalt 14417,20 eurot viiviseid maksimaalselt 30 kalendripäeva eest, so summas 216,26 eurot (14417,20 x 0,0005 x 30). Lisaks saamatajäänud tasule ja viivisele nõuab hageja kostjalt enammakstud täitematerjali maksumuse hüvitamist summas 132 192,25 krooni. Aktides nr 2 - 6 on lõpptäite maksumuse arvutamisel mõõtühikuks jooksev meeter. Meetri maksumus on erineva täitesügavuse puhul erinev. Akti nr 511/2381 kohaselt on M Metsa, kes kuni lepingu ülesütlemiseni 19.10.2010 on suhelnud kostjaga kui hageja esindaja, täitematerjalid perioodi 2010. aprill - august eest kätte saanud. Aktis nr 6 ei ole akteeritava tagasitäite pinnase maksumust eraldi välja toodud, kuigi vastav rida on aktis olemas. K. A ütluste kohaselt pidi hageja tegema igakuiselt aktides tasaarvestuse ja tasustavast summast täitematerjali osa maha võtma, mida aga ei tehtud. Seda kinnitavad ka aktid 2 - 6, kust nähtuvalt vastavaid tasaarvestusi pole tehtud. Hageja ei ole tõendanud oma nõuet enammakstud täitematerjali maksumuse hüvitamise osas 8 448,62 eurot (132 192,25 krooni) ja kohus jätab hageja selle nõude rahuldamata, samuti sellelt nõudelt arvutatava intressinõude.

8(22)

Tsiviilasi nr: 2-11-7635 Kostja soovib protsessuaalse tasaarvestuse korras (VÕS § 198) tasaarvestada hageja nõudega oma nõude hageja vastu, mis koosneb materjalide ettemaksust 1121,29 eurot, lisaks arvele 511/2381 hagejale üleantud täitematerjali maksumusest 7 732,43 eurot (120 987,90 krooni), renditud asfaldisaega seonduvatest kuludest 2 057 eurot, survestamisega seonduvatest tööjõukuludest 807,78 eurot, Jõe tänava siibri spindli pikenduse parandamisest 609,08 eurot, veetrassist leidunud sodi väljapesust 205,81 eurot ja vanadelt torudelt uutele torudele ümberühenduste tegemisest 6 149,13 eurot, kokku 18 682,63 eurot. Hageja vaidleb kostja tasaarvestusavaldusele vastu ja leiab, et tulenevalt VÕS § 200 lg-st 4 ei ole tasaarvestus võimalik. Kohus ei nõustunud, et kostjal võib akti nr 1 alusel hagejale makstud ettemaksust olla nõue hageja vastu. Ekslik on kostja arvestus, et aktide 2 - 5 alusel on hageja tagasiarvestanud ettemaksu summas 55 379,61 krooni. Aktide nr 2 - 5 ja vastavate arvete alusel on hageja tagasiarvestanud ettemaksu kogusummas 56 156,49 krooni (ilma käibemaksuta) (14 586,48 + 23 274,36 + 9 414, 99 + 8 880,66). Kuigi aktis nr 6 on näidatud tagasiarvestatava ettemaksuna 8 880,66 krooni, on hageja viimase arve 21.10.2010 kohaselt tagasiarvestatud summa 13843,51 krooni, millega kokku ettemaks 70 000 krooni on täielikult tagasiarvestatud (56156,49 + 13 843,51 = 70 000). Seega ei ole kostjal võimalik ettemaksu tagastamise nõuet 1121,29 eurot hageja vastu tagasi arvestada. Kohus leidis, et kostja vastunõue hagejale üleantud täitematerjali eest on põhjendatud osaliselt, summas 3 229,12 eurot (50 524,70 krooni). Kohus ei loe tõendatuks kostja väidet ja usaldusväärseks kostja tunnistaja K. A ütlusi, et hageja 07.09.2010 akt/arve 511/2381 puudutas ainult kuni 16.08.2010 kättesaadud täitematerjali. 07.09.2010 akt/arvel on kättesaadud materjalina nimetatud täitematerjalid perioodil 2010. aprill - august. Seega on põhjendatud hageja vastuväide, et 2010. augustis objektile veetud täitematerjal on kostjale tasutud nimetatud akt/arve alusel. Kohus leidis, et hageja vastuväited välistavad kostja poolt tasaarvestuseks kasutatud nõuete maksmapaneku summas 15 353,51 eurot (18682,63 - 3229,12). Kostja tasaarvestus hageja nõude suhtes 14 633,46 eurot (14417,20 eurot + 216,26 eurot viiviseid) on kehtiv summas 3229,12 eurot. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 11 404,34 eurot (14 633,46 – 3 229,12). Kadaka Teed OÜ apellatsioonkaebus

9(22)

Tsiviilasi nr: 2-11-7635 enammakstud täitematerjali maksumuse 132 192,25 krooni tagastama (508 9376,25 – 376 184). Nimetatud summa on VÕS § 652 lg 2 kohane hageja kulutus, mis lepingu lõpetamisel hagejal saadaolevas tasus ei sisaldu. Hageja oli lepingu üles öelnud olulise kostjapoolse lepingurikkumise tõttu. Kohus luges tõendatuks, et hageja 19.10.2010 ülesütlemisavaldus, mille kostja sai samal päeval kätte, oli kehtiv ja lõpetas tulenevalt 15.04.2010 lepingust poolte võlasuhte. Hageja poolt kostjale aktiga nr 6 üle antud tööd tuleb lugeda alates 19.10.2010 vastuvõetuks. Samas jättis kohus arvestamata, et täitematerjali maksumuse nõudmisel on hageja tuginenud just aktile nr 6, milles sisalduvad kõik hageja tehtud ja kostja vastuvõetud lepingulised tööd, sh. töödeks kasutatud täitematerjali maksumus. Hageja on kogu menetluse väitnud, et kuna lepinguvälise kokkuleppe kohaselt sai hageja täitematerjali karjäärist kostja nimel, on kostjale jäänud materjali vedamise saatelehed, mille tõttu pole hagejal võimalik arvutada ehitusobjektil täitematerjali maksumust paigaldustasuta. Vaatamata korduvatele nõudmistele pole kostja saatelehti hagejale väljastanud. Kostja ei ole neid esitanud ka käesolevas menetluses. Kuna aktides nr 2 - 6 arvutatud täitematerjali maksumuses 376 184 krooni sisaldub ka tasu paigaldamisest, siis ilma paigaldustasuta oleks kostjalt ostetud täitematerjali maksumus väiksem ja hageja nõue paigaldustasu võrra suurem. Hageja arvutus on käesoleval ajal kostja kasuks. Sellele hageja väitele ei ole kostja vastu vaielnud. Kostja on esitanud viimaste kuude (august, september) saatelehed, mille alusel hageja vedas karjäärist kostja nimel materjali ja nende alusel kostjale tasumiseks esitatud arved. Kostja ei ole esitanud saatelehti ega arveid tõendamaks hageja poolt aprillist kuni augustini kostja nimel objektile paigaldamiseks täitematerjali saamist kogusummas 508 376,25 krooni. Asjas ülekuulatud tunnistaja K. A ütlused kinnitavad asjaolu, et kostja 07.09.2010 arve aluseks olevat täitematerjali kogust ja saatelehti ei ole võrreldud. Arve oli esitatud kostja juhatuse otsusel, kostja arvutuste kohaselt. Eelnimetatu kinnitab hageja väiteid, et M Mallkiri aktil/arvel 511/2381 ei tähenda hageja poolt kostjalt ühe mõõtühiku täitematerjali vastuvõtmist summas 508 376,25 krooni. Täitematerjali võttis igapäevaselt vastu hageja töötaja, mida kinnitab tema allkiri saatelehel (töötajaks ei olnud M Metsa), millised kogused võttis kostja igakuiselt kokku ja märkis jooksvalt ära. Hagi rahuldamata jätmist on kohus põhjendanud just sellega, et akti nr 511/2381 kohaselt on M Metsa, kes kuni lepingu ülesütlemiseni 19.10.2010 on suhelnud kostjaga kui hageja esindaja, täitematerjalid 2010. aprilli - august eest kätte saanud. M Mpoolt arvel näidatud summas täitematerjali vastuvõtmist hageja ja tunnistaja kinnitanud ei ole. Eeltoodust nähtuvalt et ole tunnistaja K. A viidanud hageja kohustusele igakuiselt aktides tasaarvestuse tegemiseks ja tasutavast summast täitematerjali osa maha võtmiseks, mida ei tehtud ja mida ei kinnita ka aktid 2 - 6. Tunnistaja selgituste kohaselt pidid hageja ja kostja vastavalt kokkuleppele tegema igakuiselt tasaarvestuse, mida aga ei tehtud, mistõttu kostja tegi ühepoolselt tagasiarvestuse ja esitas selle kohta hagejale arve. Tasaarvestus ja tagasiarvestus on erinevad mõisted. Puudub vaidlus, et kostja tagasiarvestuse alusdokumente pole hagejale esitatud. Ekslik on otsuse põhjendus, milles nähtuvalt K. A ütluste kohaselt pidi hageja tegema igakuiselt aktides tasaarvestuse ja tasutavast summast täitematerjali osa maha võtma. Kohus on tunnistaja ütlusi ilmselgelt ebaõigesti tõlgendanud. Kohus on hagi rahuldamata jätmist põhjendanud sellega, et aktis nr 6 ei ole akteeritava tagasitäite pinnase maksumust eraldi välja toodud, kuigi vastav rida on aktis olemas. Kohus on jätnud arvestamata, et aktist nr 6 nähtuvalt vastava akti esitamise kohustus lasus kostjal, mida viimane pole teinud ja hageja seda akti esitada ei saanud. Teisiti ei ole võimalik aru saada ka täitmata akti sõnastusest „Tagasitäite pinnas (Lemminkäinen esitab akt nr........, obj.

10(22)

Tsiviilasi nr: 2-11-7635 ..........“. Arvestades akti koostamise aega 30.09.2010, ei saanud selliseks aktiks olla kostja poolt hagejale 07.09.2010 esitatud arve 511/2381. Akti nr 6 üheks osaks pidi olema tagasitäite pinnase kohta kostja esitatud akt. Hageja ei saanud teada, kui palju on kostja tasunud karjäärile hageja veetud täitematerjali eest. Kostja ei ole hagejale täitepinnase akti esitanud. Seda akti ei ole kostja esitanud ka käesolevas menetluses. Enammakstud täitematerjali maksumuse tagasinõudmisel on hageja tuginenud teostatud tööde aktile nr 6, mille kohaselt hageja on kasutanud täitematerjali 376 184 krooni eest, sh. kuni 2010. septembrini akteerinud 320 733 krooni (akt nr 6 jrk nr 5/6K4, 5/7 K4, 5/8 K4,l 5/11 K4). Selles sisaldub ka tasu materjali paigaldamise eest, mille tõttu kasutatud materjali maksumus peaks olema väiksem. Hageja tõendi ja väidete ümberlükkamiseks pole kostja esitanud ühtegi tõendit tõendamaks, et hageja oleks tema arvel karjäärist rohkem täitematerjali vedanud ja objektil kasutanud, kui aktiga nr 6 talle üle antud hageja paigaldatud materjali kogumaksumuses 376 184 krooni (käibemaksuta). Hageja on tõendanud, et ta on tasunud kostjale täitematerjali eest 508 376,25 krooni (käibemaksuta), kuid täitematerjali kasutanud kostja objektil mitte rohkem kui 376 184 krooni, mistõttu peab kostja enammakstu tagastama. Leping lõppes 19.10.2010 ja hageja objektil rohkem töid ei teinud. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada. Kohus on hagi rahuldamata jätmisel tuginenud asjaolule, et aktides nr 2 - 6 on lõpptäite maksumuse arvutamisel mõõtühikuks võetud jooksev meeter, samuti on meetri maksumus erineva täitesügavuse puhul erinev. Kohus pole põhjendanud, millist tähendust omab lõpptäite maksumuse arvutamisel mõõtühikuks võetud jooksev meeter lõpptäite lõpliku kogumaksumuse arvutamisel, kui kogumaksumuses sisaldub paigaldatud materjali maksumus ja paigaldustasu. Hageja arvates aktis 6 kajastatud lõpptäite maksumuses kasutatud materjali maksumus ei saa olla suurem hagejalt ostetud täitematerjali maksumusest. Samuti ei saanud hageja kostja objektile paigaldada enam materjali kui talle viimase aktiga nr 6 on üle antud. Hageja nõude lahendamisel omab tähtsust ka see, et kostja arve nr 511/2381 tasus hageja lepinguliste tööde tegemise ajal ja lepingu kohaselt pidi hageja objektile paigaldama materjali 681 891 krooni eest (hind on käibemaksuta ja paigaldustasuga). Kuivõrd hageja ütles lepingu erakorraliselt üles ja pärast septembrit objektil töid ei teinud ja täitematerjali ei kasutanud, oli kostja kohustatud hagejale enammakstud täitematerjali maksumuse tagastama, mistõttu on põhjendatud ja tõendatud hageja nõue kostjalt enamsaadud täitematerjali väljamõistmiseks summas 8 448,62 eurot, samuti intressi väljamõistmiseks alates 22.02.2011 põhivõlgnevuselt 8 448,62 eurot kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni. Arvestades, et hageja vastuväidete kohaselt kostja tasaarvestusavaldusele 2010. septembris hageja poolt kostja vahendusel saadud täitematerjali maksumus summas 50 524,70 krooni on hageja poolt kostjale tasutud akti/arve 511/2381 alusel, ei saanud kohus 3 229,12 eurot teistkordselt hageja nõudega tasaarvestada ja hagejale väljamõistetavast summast maha arvata. Hageja vastuväited kostja tasaarvestusavaldusele välistavad kostja nõude summas 3229,12 eurot, maksmapaneku, sest vastuväidete kohaselt on hageja selle summa kostjale 07.09.2010 arve nr 511/2381 alusel tasunud. Lisaks 14 417,20 eurole nõudis hageja kostjalt viivise tasumist alates 22.11.2010 kuni kohustuse kohase täitmiseni, jättes VÕS § 6 lg 1 ja § 106 lg 2 ning TsÜS § 145 lg 1 alusel

11(22)

Tsiviilasi nr: 2-11-7635 kohaldamata pooltevahelise lepingu p-st 7.7 tuleneva piirangu nõuda viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast kuid mitte rohkem kui 30 päeva eest. Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et hageja taotlus lepingu p 7.7 tühisuse tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna nõue ei ole põhjendatud. Asjas on leidnud tõendamist, et kostja lepingu rikkumise tõttu ütles hageja 19.10.2010 lepingu üles. Hageja esitas kostjale enne lepingu lõppemist tema poolt 2010.a septembris teostatud tööde kohta akti nr 6, mille kostja oli kohustatud lepingus kokkulepitud ajal üle vaatama, allkirjastatult tagastama või esitama kirjalikult vastuväited. Kostja kohustus hagejale lepingus kokkulepitud tähtaegadel ja tingimustel tehtud tööde eest tasuma. Kohus luges tõendatuks, et kostja rikkus lepingut, mille tõttu hageja lõpetas ühepoolselt lepingu. Hageja esitas kostjale ülevaatamiseks ja allkirjastamiseks viimaste tööde teostamisest akti nr 6, millele kostja lubas korduvalt vastuväiteid esitada, kuid ei ole seda teinud. 20.12.2010 on kostja hagejale teatanud, et tal on hageja vastu vastunõuded, mille tõendamiseks lubas esitada tõendid, sh. saatelehed ja arved täitematerjali kohta, kuid esitas need alles käesolevas asjas 20.10.2011 menetlusdokumendiga. Sellele on kohus viidanud ka otsuses. Poolte kirjavahetusest nähtub, et kuigi kostja koostas 20.12.2010 hagejale 2381V-1/10 lepingu kulude ja tulude aruande, ei esitanud ta vaatamata hageja vastuväidetele ja hageja 07.02.2011 nõudele mingeid tõendeid enne kui 20.10.2011 menetlusdokumendiga käesolevas menetluses. Lepingu p 7.7 kohaselt maksetähtaegade rikkumise korral on hagejal õigus nõuda kostjalt 0,05% viivist tasumata summalt päevas iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 30 päeva eest. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et kostja on tahtlikult ja alusetult jätnud hagejale tööde eest tasumata, mistõttu hagis esitatud taotlus lepingu p-s 7.7 kokkulepitud piirangu kohaldamata jätmiseks on põhjendatud. Põhjendatud on lugeda hageja õiguseks kostjalt nõuda viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest alates 21.11.2010 kuni kohase täitmiseni. 21.10.2010 esitas hageja kostjale tasumiseks arve nr 10042 summas 225 580,20 krooni (14 417,20 eurot). Kostja ei ole arvet 30 päeva jooksul tasunud ja alates 22.11.2010 on hagejal õigus nõuda viivist 0,05% päevas. Viivis ühe päeva eest tasumata summalt 14 417,20 eurot on 7,21 eurot. Hagi esitamise päevaks on kostja arve tasumisega viivitanud 93 päeva. Hagi esitamisel on sissenõutavaks muutunud viivis 670,53 eurot (7,21 eurot x 93 päeva), millest kohus on rahuldamata jätnud 454,27 eurot. Hageja nõuet välistavaks asjaoluks ei saa olla see, et kostja on hageja varasemate aktide alusel esitatud arved tasunud. See ei õigusta viimase akti vastuvõtmata jätmist ja tasumata jätmist. Aktile nr 6 ei ole kostja kuni hagiavaldusele vastuse esitamiseni vastuväiteid esitanud. Hagejal on kostjalt saamata tasu 2010. septembris tehtud tööde eest. Tuginedes lepingule oli hagejal mõistlik alus eeldada, et kostja talle tehtud tööde eest tasu maksab. Vastustaja seisukoht

12(22)

Tsiviilasi nr: 2-11-7635 Kohus ei ole poolte esitatud tõendeid täielikult ja objektiivselt hinnanud. Kohus on jätnud tähelepanuta kostja esitatud pretensioonid teostatud tööde osas, ei ole õigesti hinnanud dokumentaalseid tõendeid (Ramirent AS arved, tööde teostamise kalkulatsioonid) ja tunnistaja ütlusi. Kohus on põhjendamatult jätnud üle kuulamata kostja taotletud tunnistajad M M ja K K, mis on viinud olukorrani, kus kostjal puudus võimalus tõendada piisavalt oma tasaarvestamisele kuuluvaid nõudeid. On mõistlik eeldada, et tööde teostamisega vahetult seotud isikute ütlused on asjakohased. Kohus on jätnud kostja nõuded rahuldamata, viidates tõendite puudumisele, samas ei ole kohus andnud kostjale võimalust tõendite esitamiseks. Otsus on vastuoluline ja põhjendamata lepingust taganemise küsimuses. Kohus ei ole analüüsinud, kas kostja on esitanud avalduse lepingust taganemiseks või lepingu ülesütlemiseks. Ühekordsele sooritusele suunatud töövõtulepingust on võimalik taganeda ning selle ülesütlemine on võimalik ainult VÕS § 655 alusel. Kohus on jätnud täielikult analüüsimata, kas ja millises ulatuses on õigus nõuda tagasitäitmist ning on meelevaldselt lahendanud vaidluse ainult arve nr 10042 tasumise nõude osas, mida ei olnud (kui nõustuda kohtuga, et leping on lõppenud hageja avalduse alusel) veel esitatudki ning kostja oli selle aluseks olevale aktile ja selles toodud mahtudele esitanud õigeaegse vastuväite. Tulenevalt VÕS § 188 lg-st 2 ja VÕS § 189 lg-st 2 ja 3 on esmalt vaja välja selgitada, millisel alusel ja kumma poole taotlusel on leping lõppenud, alles siis saab tekkida küsimus tagasitäitmise kohustustest. Otsuses puudub selles küsimuses õiguslik analüüs. Tagasitäitmine ei saa kindlasti olla võrdne hageja poolt esitatud arves märgitud summaga, vaid ainult tegelikkuses enne lepingu lõpetamist teostatud tööde väärtusega. Selle väärtuse tõendamiseks ei ole hageja mingeid tõendeid esitanud. Kuigi kohus järeldab otsuses (lk 13), et hageja on tõenäoliselt rahalistes raskustes, ei ole kohus pidanud põhjendatuks kostja nõuet kinnitada finantseerimisvahendite olemasolu. Otsus on seega vastuoluline. On selge, et kui hagejal olid majanduslikud raskused, oli takistatud ka tööde teostamine. Kostja on menetlusdokumentides (nt 30.11.2011 kõneteesid lk l6) viidanud VÕS § 111 lg-le 4, mille kohaselt lepingupool, kes peab oma kohustuse täitma enne teist poolt, võib keelduda lepingu täitmisest, kui talle pärast lepingu sõlmimist teatavaks saanud asjaolud annavad piisavalt alust arvata, et teine lepingupool ei suuda oma kohustust täita maksejõuetuse tõttu, või kui teise lepingupoole käitumine kohustuse täitmise ettevalmistamisel või täitmisel või muu oluline põhjus annab alust arvata, et ta oma kohustust ei täida. Sättest tuleneb üheselt, et lepingu täitmisest võib keelduda olukorras, kus on põhjust arvata, et teine lepingupool enda kohustusi ei täida. Kuigi kohus pidas tõendatuks hageja makseraskusi, leidis kohus siiski, et ei esine põhjuseid, mis annaksid aluse järeldada, et hageja enda kohustusi ei täida. Hageja keeldumine kinnituse esitamisest on selge märk, et kohustuste täitmine ei ole kindel ja sellega võib suure tõenäosusega tekkida probleeme. Kohus ei ole põhjendanud, miks see nii ei ole. Kohus ei ole pidanud õigeks kostja käsitlust, et lubade puudumise puhul oli tegemist ainult formaalse takistusega. Eelkõige seda asjaolu arvesse võttes on kohus järeldanud, et hageja lepingu ülesütlemine on kehtiv ja põhjendatud. Kostja on näidanud, et lubade saamisele ei eelne pikaajalist menetlust ja nende väljastamine on mõne päeva küsimus. Kohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et lubade hankimine enne nende reaalset kasutamist on põhjendamatult takistav piirkonnas liiklevatele inimestele ning lubade kehtivusaeg kulub asjatult, kui tööde teostamist samal ajal ei toimu. Lühiajaline lubade hankimisega viivitamine ei saa olla nii oluliseks rikkumiseks, mis põhjendaks lepingu ülesütlemist. Tööde teostamine oli peatunud paar nädalat ning ka selle põhjused ei olnud ainult kostjapoolsed, vaid tingitud ka hagejast.

13(22)

Tsiviilasi nr: 2-11-7635 Seega puudus hagejal igasugune alus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kuna kostja käitumises ei ole tuvastatavad VÕS § 116 lg 2 p 1-4 asjaolud ja ei esine muud nii olulist rikkumist, mis õigustaks lepingu ülesütlemist ilma kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega andmata, võis hageja lepingu üles öelda ainult VÕS § 116 lg 2 p-le 5 tuginedes. Hageja ei ole andnud täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks, mistõttu on ülesütlemine alusetu ning tühine. Kostja on selgitanud hagejale võimalust juba 11.10.2010 Ujula tänava töödega jätkata. Hageja ei ole seda võimalust kasutanud. See kinnitab hageja 19.10.2010 ülesütlemisavalduse alusetust ja põhjendab kostja (ilma täiendavat tähtaega andmata) lepingust taganemist, kuna hageja on üheselt väljendanud seisukohta, et ta enda kohustusi ei täida. Kohus ei ole õigesti hinnanud tõendeid, mis tõendavad pretensioonide tähtaegset ja ammendavat esitamist ja on selle tulemusena kohaldanud vääralt kohustuse sissenõutavaks muutumist reguleerivaid materiaalõiguse norme. Kohus on nõustunud hagejaga, et aktiga nr 6 üle antud tööd tuleb lugeda alates 19.10.2010 vastuvõetuks. Sellest tulenevalt on sissenõutav ka hageja põhinõue arve nr 10042 tasumiseks. Lepingu p 7.5 kohaselt tööde igakuise üleandmise-vastuvõtmise vormistamiseks esitab alltöövõtja (hageja) töövõtjale (kostja) igakuiselt kirjalikus vormis jooksva kuu 28. kuupäevaks allakirjutamiseks akti, näidates selles teostatud tööde mahu ja maksumuse ning lisades aktile kogu vastavate tööde kohta käiva täitedokumentatsiooni. Töövõtja on kohustatud aktis toodud tööd üle vaatama ja tööde nõuetekohasuse puhul akti 5 päeva jooksul allkirjastama ja töövõtjale tagastama. Töödes puuduste või vigade avastamisel peab töövõtja eelnimetatud tähtaja jooksul esitama alltöövõtjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või kirjalikus vormis pretensiooni, loetledes avastatud puudused ja vead, millised alltöövõtja kohustub kõrvaldama töövõtja poolt määratud mõistliku tähtaja jooksul. Töövõtja poolt eelnimetatud viiepäevase tähtaja ületamisel loetakse aktis toodud tööd töövõtjale üleantuks. Nimetatud tööde igakuise akteerimise puhul on tegemist vaheakteeerimisega, mis ei ole käsitletav tööde vastuvõtmisena VÕS § 638 tähenduses. Töödes puuduste kirjeldamisel on järgitud kõiki tähtaegu ja nõudeid. Kostja on hagejat puudustest teavitanud 14.10.2010, s.o kaks päeva pärast akti nr 6 väljastamist ja märkinud, et aktis on välja toodud teostusjoonistest erinevad mahud. Lepingut järgides ei pidanud kostja ühtegi täiendavat kirjeldust esitama, kuna ainuüksi pretensioonist pidi hageja mõistlikult järeldama, kuidas probleemi lahendada. Seega on 14.10.2010 pretensioon esitatud õigeaegselt, ammendavalt ja kõikehõlmavalt. Asjaolu, et kostja on lubanud esitada täpsema selgituse 19.10.2010, ei anna hagejale alust pretensiooni tähelepanuta jätta. Kostja ei ole andnud mõista, nagu tahaks ta pretensioonist loobuda. Hagejal on kogu info teostusjooniste ja tegelikult teostatud tööde kohta. Kostja kirjeldus on piisav, et hageja saaks probleemi likvideerida. Kohus on hindamata jätnud kostja 14.10.2010 e-kirja, milles pretensioon väljendati. Kostja on saatnud kohtule 30.09.2010 akti endapoolse versiooni, millest nähtub, et hageja on mahtusid alusetult suurendanud 266 894 krooni (17 057,64 euro) võrra ja hageja akt nr 6 on vastuoluline. Hageja ei saanud paigaldada rohkem torustikku, kui oli eelnevalt kaevatud kraave. Kohus on kostja tõendi ilma põhjendusteta mitteusaldusväärseks lugenud ja jätnud tähelepanuta tunnistaja K A ütlused. Eeltoodust tulenevalt on võimatu lugeda töid vastuvõetuks, kuna kostja on selgelt väljendanud teistsugust tahet. Hageja nõue arve nr 10042 tasumiseks ei ole algusest peale olnud sissenõutav ja hagi on esitatud alusetult. Kuna kostja oli esitanud tähtaegse vastuväite, puudus hagejal õigus nõuda arve nr 10042 tasumist. Kostja ei välista, et hagejal võib tekkida nõue nende tööde tasustamise osas, mis vastavad teostusjoonistes toodud mahtudele. Nõude tekkimine ei ole võimalik enne, kui hageja on

14(22)

Tsiviilasi nr: 2-11-7635 teostusjoonistele vastavas mahus tehtud tööd korrektselt akteerinud ja esitanud akti kostjale ülevaatamiseks. Ei ole võimalik, et nõue aktis nr 6 märgitud tööde tasustamiseks muutuks automaatselt sissenõutavaks osaliselt ja teostusjoonistele vastavates mahtudes. Kostja on esitanud pretensiooni akti suhtes tervikuna, mistõttu on hageja kohuseks see üle vaadata, vajadusel muuta ja uuesti esitada. Alles pärast nõuetele vastava akti aktsepteerimist võib hagejal tekkida nõue tasu saamiseks. Kuna põhinõue ei ole sissenõutavaks muutunud, puudub hagejal õigus ka viivise nõudmiseks. Kui kohus peaks leidma, et kostjal on kohustus põhinõude tasumiseks, leiab kostja, et sellekohane kohustus tuleneb lepingu p-st 7.7, mille kohaselt võib viivist nõuda 0,05% tasumisele kuuluvast summast, kuid mitte rohkem kui 30 päeva eest. Puuduvad alused lepingu p 7.7 kohaldamata jätmiseks. Hagis esitas hageja nõude enammakstud täitematerjali hüvitamiseks summas 8 448,62 eurot (132 192,25 krooni). Kuna kohus nõustus kostja seisukohaga, et nõue ei kuulu rahuldamisele, ei vaidlusta kostja osa kohtuotsusest, millega jäeti rahuldamata hageja nõue enammakstud täitematerjali hüvitamiseks. Kui kohus leiab, et hageja nõue arvest nr 10042 tuleneva võlgnevuse tasumiseks on põhjendatud, soovib kostja hageja nõudega tasaarvestada lisaks enda nõude hagejale üleantud lisatäitematerjali eest summas 7 732,54 eurot. Tunnistaja K A ütluste kohaselt on 07.09.2010 akt/arvel 511/2381 kajastatud ainult täitematerjal kuni 16.08.2010. Kohus on tunnistaja ütlused põhjendamatult tähelepanuta jätnud ja leidnud, et tasaarvestamisele kuulub ainult kostja nõue summas 3 229,12 eurot. Asjaolu, et akt/arvel on kättesaadud materjalina nimetatud täitematerjalid perioodil 2010. aprill kuni august, ei anna alust väita, et tegu on augusti lõpuni kättetoimetatud materjalidega. Kostja nõue 7 732,54 euro hüvitamiseks on põhjendatud ja tõendatud nii tunnistaja ütlustega kui kirjalike tõenditega. Nimetatud asjaolusid saab tõendada ka tunnistaja M M ütlustega. Kui kohus leiab, et hageja nõue arve nr 10042 tasumiseks on põhjendatud, jääb kostja esimese astme kohtus esitatud tasaarveldusavalduse juurde ja palub kohtul tasaarvestada hageja nõue lisaks ka järgmiste nõuetega: tasutud ettemaks 1 121,29 eurot, asfaldisae rendiga seonduvad kulutused 2 057 eurot, kulutused tulenevalt survestamisest 807,78 eurot, Jõe tänava siibri spindli pikenduste parandamisest 609,08 eurot, veetrassis sodi väljapesust 205,81 eurot ja torude ühenduste ümbertegemisest 6 149,13 eurot. Kohus ei ole põhistanud järeldusi, et hageja asfaldisaagi enda töös ei vajanud. Kohus on jätnud tähelepanuta tunnistaja K A ütlused, kes selgitas, asfaldisae rentimisega seonduvaid asjaolusid Ramirent AS-ist. Asjaolu, et arve tuli esitada kostjale, ei tähenda, et kohustust ei saanud tekkida hagejal. Kostja lihtsalt täitis hageja kohustuse Ramirent AS-i ees. Kohus ei ole seda asjaolu arvestanud. Täiendavate tööde (survestamine jt) teostamise kulusid on kostja tõendanud esimese astme kohtule esitatud kuludokumentidega ja tunnistaja K A ütlustega. Kostja on 17.10.2011 esitanud esimese astme kohtule taotluse kuulata tunnistajatena üle M M ja K K. M. M on endine Kadaka Teed OÜ juhatuse liige ja oskaks anda ütlusi tööde teostamise ning tasaarvestamisele kuuluvate nõuetega seotud asjaolude kohta. K. K on ehitusobjekti insener, kes oskaks samuti anda ütlusi hageja tegevuse kohta objektil ning täiendavate tööde teostamise kohta. Kohus on kostja taotluse põhjendamatult rahuldamata jätnud. Seoses täiendavate tööde (survestamine jt) teostamisega on kohus märkinud, et kostja ei ole hagejat puudustest õigeaegselt teavitanud. Kostja leiab, et kuna hageja oli ka ise puudustest teadlik, ei olnud teavitamine vajalik. On võimatu, et hageja ei teadnud näiteks

15(22)

Tsiviilasi nr: 2-11-7635 survestamistööde poolikust teostamisest, kuna hageja ise jättis vastavad tööd pooleli. Arvestades hageja makseraskustega, oleks teavitamine olnud ilmselgelt ebamõistlik. Nimetatud asjaolud on tõendatud tunnistaja K A ütlustega kohtus. Seega on kostja nõue esitatud õigeaegselt ning põhjendatult. Vastustaja seisukoht

16(22)

Tsiviilasi nr: 2-11-7635 kostja poolt välja töötatud ja hagejale allkirjastamiseks esitatud. Seda kinnitas hageja esindaja 01.06.2012.a ringkonnakohtu istungil, kus ringkonnakohus pooltega tüüptingimustega seotud küsimusi arutas. Ringkonnakohus leiab, et sellele, et leping on ühe poole poolt eelnevalt ette valmistatud, viitab see, et konkreetne leping sisaldab detailselt kõikvõimalikke klausleid, mis võivad erinevates olukordades ette tulla. Sellele, et kostja lepingu ette valmistas ja hagejale allkirjastamiseks esitas, viitab lepingu esimesel lehel olev kostja õiguseellase logo „Talter teedeehitus“. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav see, et alltöövõtjast hageja oleks valmistanud ette põhjaliku ja üksikasjaliku lepinguprojekti, pannud lepingu esimesele lehele kostja logo ning esitanud selle kostjale allkirjastamiseks. Sellele, et lepingu valmistas ette kostja, viitab lisaks kostja logo kasutamisele ka see, et hageja oli alltöövõtja ja kostja oli peatöövõtja. Kohus leiab, et selline hageja väide, et tavaliselt valmistab ühe projekti raames alltöövõtjatega sõlmitavad lepingud ette peatöövõtja ja mitte vastupidi, on eluliselt usutav. Selliseid erandlikke asjaolusid, et konkreetse projekti raames oleks peatöövõtja sõlminud alltöövõtjatega lepingud alltöövõtjate poolt ette antud tingimustel, ei ole kostja kohtu ette toonud. Eespool toodust tulenevalt tuleb hageja ja kostja vaheline leping lugeda tüüptingimustega lepinguks VÕS § 35 lg 1 tähenduses, mida kasutas kostja hageja suhtes. Seejuures kehtib eeldus, et tüüptingimuste kasutaja ei ole vastaspoolega lepingutingimusi eraldi läbi rääkinud. Seda VÕS § 35 lg-st 2 tulenevat eeldust ei ole kostja ümber lükanud.

17(22)

Tsiviilasi nr: 2-11-7635 698,35+599,60+548,72=) 1846,67 eurot ja alates 22.06.2012.a tuleb viivis välja mõista VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras.

18(22)

Tsiviilasi nr: 2-11-7635 hoopis kuni 16.08.2010.a seisuga. Seega möönis olulisi ebatäpsusi ka kostja. Oluline on veel see, et konkreetse arve koostamine ja selle esitamine ei vastanud hageja ja kostja vahelisele praktikale, samuti mitte hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingule. Hageja ja kostja olid kokku leppinud, et vahekokkuvõtted tehakse iga kuu lõpu seisuga, mitte 16nda kuupäeva seisuga mitmete kuude eest kokku. Kostja ei selgitanud usutavalt, mis asjaoludel ta hagejale sellise, lepingule ja varasemale praktikale mittevastava arve esitas. Samuti on oluline see, et hageja ja kostja dokumenteerisid hageja sooritusi nö vaheaktidega. Hageja koostas ja kostja aktsepteeris selgesõnaliselt akte 2-5. Nendes aktides kajastati ka täitematerjali koguseid. Arusaamatuks jääb ka see, et kui kõnealuses arves kajastati väidetavalt täitematerjali kogust 16.08.2010.a seisuga, siis miks esitati arve alles 07.09.2010.a (arvel olev kuupäev). Eluliselt ebausutav on ka see, et mingi ajahetke seisuga oli hageja võtnud karjäärist sendi täpsusega, täpselt sellises väärtuses täitematerjali nagu ta kostjale ettemaksu tegi. Eespool toodust tulenevalt on ebaloogiline, pooltevahelisele lepingule ja pooltevahelisele varasemale praktikale mittevastav väide, et kostja esitas väidetavalt 16.08.2010.a seisuga äärmiselt üldise arve, milles kajastati tegelikkusele vastavalt seda, kui palju hageja kostjale täitematerjali eest võlgneb. Eespool toodud põhjustel tuleb vastav tõend arvestamata jätta.

19(22)

Tsiviilasi nr: 2-11-7635 eest saab arvestada (8448,62:100x1,25:365x184=) 53,24 eurot. Perioodi 01.01.2012.a kuni 21.06.2012.a jääb 173 päeva. VÕS §-s 94 sätestatud intress selle perioodi kohta on 1%. Ja intressi selle perioodi eest saab intressi arvestada summas (8448,62:100x1:365x173)= 40,05 eurot. Seega saab kokku intressi kuni kohtuotsuse kuulutamiseni välja mõista summas 123,15 eurot. Alates 22.06.2012.a tuleb intress välja mõista VÕS §-s 94 sätestatud määras.

20(22)

Tsiviilasi nr: 2-11-7635 kohta, et hagejal on lepingu täitmiseks vajalikud vahendid olemas. Kuivõrd sellist kohustust hagejal ei lasunud, ei olnud kostjal ka õigust omapoolse kohustuse täitmisest keelduda. Ringkonnakohus rõhutab veel seda, et isegi siis, kui lepinguga oleks pandud hagejale kohustus tõendada piisavate rahaliste vahendite olemasolu ja kui hageja seda ei oleks teinud, siis oleks kostjapoolne töömaa ettevalmistamise kohustuse täitmisest keeldumine hea usu põhimõtte vastane olukorras, kus hageja tööd teha soovib. Rõhutada tuleb ka seda, et kostja seisukohad on vastuolulised. Ühelt poolt väidab kostja, et ta täitis kõik töömaa ettevalmistamisega seotud kohustused ja et viivituse põhjustas hageja. Teisalt väidab kostja, et ta ei valmistanud hagejale töömaad ette seetõttu, et ta kasutas omapoolse kohustuse täitmisest keeldumise õigust.

21(22)

Tsiviilasi nr: 2-11-7635 Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Gaida Kivinurm

K Paal

Ande Tänav

22(22)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.