Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-12-3923

Maksejõuetuse tekkimise põhjus

2-12-3923 Ajutise halduri käsutuses olevate materjalide alusel väidab ajutine haldur, et võlgniku ettevõtlus ei suutnud oma kohustusi korralikult täita juba alates 2009.a esimesest poolest, olemasolevate kinnistute realiseerimisega lõpetati sisuliselt võlgniku igasugune majandustegevus. Ajutise halduri hinnangul oli võlgniku maksejõuetuse põhjuseks äriidee alarahastamine osakapitaliga 40 000 krooni võeti laenukohustusi ca 20 miljonit krooni. Võetud kohustused küll tasakaalustati bilansiliselt omandatud kinnistute soetusväärtusega, kuid sisuliselt ei suudetud tagada majandustegevuse vajalikku likviidsust, mis oleks taganud laenukohustuste täitmise ja aidanud vastu pidada kinnisvara spekulatiivsete turuhindade muutumisele. Võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks hiljemalt Tallinna Ringkonnakohtu 02.09.2010 määruse jõustumisest, millest järeldub, et võlgnik on hilinenud pankrotiavalduse esitamisega ÄS § 180 lg 51 tähenduses. Ajutine haldur märgib lisaks eeltoodule, et võlgniku suurtes summades (8 miljonit eesti krooni) väidetavalt tehtud sularahatehingute tõttu oleks juhatus pidanud viivitamata informeerima rahapesu andmebürood vastavalt rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadusele. Andmed sellise informatsiooni edastamisest ajutisel halduril puuduvad. Ajutise halduri hinnangul võib pankrotiavalduse hilinemisega esitamise põhjuseks olla juhtorgani liikme vastu nõude esitamise 5-aastase tähtaja lõpu äraootamine, kuna väidetavad sularahatehingud on tehtud 09.01.2006 ja 02.01.2007 – pankrotiavaldus on esitatud 26.01.2012. Tasuna palub ajutine haldur välja mõista 912 eurot (12 tundi x 76 eurot), millele lisandub käibemaks, näidates järgmiste tööülesannete täitmise: järelpäringute esitamine, suhtlemine võlgniku esindajaga, dokumentide kontroll, analüüs, ajutise halduri aruande koostamine. Pankrotimenetluse kulude hüvitisena palub Mati Merimaa välja mõista 56 eurot, s.h tasuliste päringute, büroo- ja paljunduse kulud. Pankrotihaldur palus tasu ja kulud määrata büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Kohtuistungil on võlgniku esindaja nõustunud ajutise halduri tasuga. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et juhul kui keegi ei tasu kohtu deposiiti OÜ RG pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu määratavat rahasummat, tuleks pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

2-12-3923 PankrS § 29 lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 28 lg 2 alusel, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 p 1 kohaselt on käibemaksu objektiks käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti. KMS § 3 lg 1 sätestab, et käibemaksukohustuslane on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena. KMS § 4 lg 1 p 1 kohaselt on käive kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. KMS § 15 lg 1 sätestab, et käibemaksumäär on 20 protsenti maksustatavast väärtusest. Ajutise halduri aruande kohaselt OÜ’l RG vara puudub, rahalisi kohustusi on vähemalt 670 524,35 eurot. Ajutine haldur ei ole leidnud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise reaalseid võimalusi. Võlgnikul puuduvad perspektiivid tervendamiseks ja majandustegevuse jätkamiseks, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 19.04.2012 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2 000 eurot. 26.04.2012

2-12-3923 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 27.04.2012. Seisuga 20.06.2012 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohus leiab, et OÜ RG pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Ajutise halduri hinnangul ei ole OÜ RG maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga või kuritegu. Küsimuse otsustamisel, kas OÜ RG juhatuse liige võib olla rikkunud juhatuse hoolsuskohustust (õigeaegselt on esitamata pankrotiavaldus) ja sellega toime pannud raske juhtimisvea, võtab kohus arvesse ajutise halduri aruandes esitatud teavet, et võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks pärast Tallinna Ringkonnakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-09-13865 02.09.2010 tehtud määruse jõustumist (02.12.2010), seega 2010.a detsembris, millest järeldub, et võlgnik on hilinenud pankrotiavalduse esitamisega ÄS § 180 lg 51 tähenduses, sest pankrotiavaldus on esitatud rohkem kui aasta hiljem, alles 26.01.2012. Kohtuistungil on võlgniku esindaja põhjendanud avalduse esitamisega hilinemist maa müügis olekuga. Kohus leiab, et juhatuse liige peab täitma temale seadusega pandud kohustusi ja vastutama nende kohustuste rikkumise eest. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruandes toodud fakte ega järeldusi ümber lükanud vaid on põhimõtteliselt nõustunud nendega. Võlgniku juhatus pidi olema teadlik, et maa müügist saadav raha ei kataks võlgniku kohustusi. Pankrotiavalduse esitamisega viivitamisega on kohustused kasvanud ja sellega on rikutud võlausaldajate õigusi. Võlgnik ei ole nõuetekohaselt täitnud ka raamatupidamise korraldamise kohustust, sest sularahatehingud on nõuetekohaselt vormistamata. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et juhatuse liige JVon toime pannud raske juhtimisvea, mis tuleb vastavalt PankrS § 28 lg 2 kohtu poolt eraldi ära märkida. Mati Merimaa on esitanud kohtule OÜ RG ajutise pankrotihalduri töö aruande ning tasu arvestuse, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 12 tundi (tunnitasuga 76 eurot), s.h järelpäringute esitamine, suhtlemine võlgniku esindajaga, dokumentide kontroll, analüüs, ajutise halduri aruande koostamine. Pankrotimenetluse kulude hüvitisena palub Mati Merimaa välja mõista 56 eurot, s.h tasuliste päringute, büroo- ja paljunduse kulud. Pankrotihaldur palus tasu ja kulud määrata büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Kohtuistungil ei ole võlgniku esindaja vaielnud vastu ajutise halduri tasule ja kulutustele. Kohus leiab, et taotletav tasu ja kulude summa on mõistlik ning vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu summas 912 eurot, millele lisandub käibemaks 182,40 eurot, samuti ajutise halduri kulud 56 eurot, millele lisandub käibemaks 11,20 eurot, tuleb võlgnikult büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ’le Mati Merimaa Õigusbüroo (registrikood 10180078), välja mõista. Väljamõistetud summast tuleb hüvitada riigi vahenditest 397 eurot. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu) kanda riigi vahenditest OÜ Mati Merimaa Õigusbüroo (registrikood 10180078) arvelduskontole . Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule.

2-12-3923

Kohus leiab, et OÜ RG dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku juhatuse liige JV (isikukood XXX, postiaadress XXX).

Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.