Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Tsiviilasi nr 2-11-23848

Tsiviilasi nr 2-11-23848 tegelema töövõtulepingujärgse aruandluse ja raamatupidamise korraldamise ning muude jooksvate küsimuste lahendamisega. Poolte kokkuleppe kohaselt tasustati kostja objektijuhi tööd OÜ Innobalt poolt esitatud arvete alusel. Pooled leppisid kokku, et kostja tasu on 800 krooni päevas. Hageja aktsepteeris seda ja kostja sai tasu OÜ Innobalt poolt esitatud arvete alusel. Kõik teised rahalised ülekanded vastavalt OÜ Innobalt arvetele teostas kostja internetipanga vahendusel ise. Töövõtulepingus märgitud tööd said nõuetekohaselt valmis ja objekt on tellijale üle antud. Tellija ei ole tööde osas pretensioone esitanud. Tööde üleandmisevastuvõtmise akt on koostatud 31.12.2010. Kostja täitis objektijuhi ülesandeid ajavahemikul 28.10.2009-15.03.2010 ning seejärel ajavahemikul 15.03.2010-15.05.2010 täitis ta alltöövõtja Belfante OÜ tegemata jäänud töid, mille eest pidi kostja saama tasu 1000 krooni päevas. Vaegtöid ja puuduste kõrvaldamist ei hakatud tegema vahetult pärast 15.03.2010 vaid alles 2010 juunis. Selle perioodi eest tasustamise osas puudus poolte vahel teistsugune kokkulepe. Ajavahemikul aprill-august 2010 väljastatud OÜ Innobalt arveid hageja aktsepteeris. Kostja on seisukohal, et tal oli õigus tasu saada ka pärast 15.03.2010. Kostja on täitnud objektijuhi ülesandeid vähemalt 169 päeval, mille eest on kostjal õigus saada töötasu ajavahemiku 20.10.2009 kuni 30.12.2010 eest summas (169x800) 135 200 krooni. Kui sellele lisada osaniku osa kasumist 95 358 krooni, on kostjal õigus saada 230 558 krooni, mis ületab OÜ Innobalt arvete alusel hageja poolt tasutud summa 204 550 krooni. Ajavahemikus 09.11.2009-14.12.2009 oli hageja sõiduauto remondis ning sel ajal ning alates 22.02.2010 kuni tööde lõpuni kasutas kostja isiklikku sõidukit vähemalt 61 päeval, mistõttu on tal õigus saada sõidukulude kompensatsiooni (61x200) 12 200 krooni, s.o 779.72 eurot. Maakohtu otsus Kohus rahuldas hagi osaliselt. Asjas ei vaielda järgmiste oluliste asjaolude üle: 1) Kostja oli hageja juhatuse liige perioodil 19.11.2009 kuni 15.11.2010; 2) Kostja on hageja osanik; 3) Kostja täitis projektijuhi ülesandeid, mis tulenesid 19.10.2009 töövõtulepingust nr

09-08 EP A 08;

4) Objekt anti tellijale üle 31.12.2010 aktiga nr 1; 5) Poolte vahel oli kokkulepe, et kostja tasu projektijuhtimise teenuse eest on 800 krooni päevas ja see makstakse välja OÜ Innobalt esitatud arvete alusel. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et kostjat saab lugeda OÜ-ga Innobalt seotud isikuks, kuna selle äriühingu osanik ning juhatuse liige on kostja lähikondne. Poolte vahel puudub ka vaidlus, et kostjal oli õigus saada tasu 800 krooni päevas perioodini 15.03.2010. Pooled vaidlevad selle üle, kas pärast 15.03.2010 oli kostjal õigus saada tasu või mitte. Puudub vaidlus, et tasu kuulus väljamaksmisele OÜ Innobalt arveldusarvele viimase poolt esitatud arve alusel. Hageja ei vaidlusta ülekandeid, mis on tehtud enne 02.09.2010 ülekannet. Ajavahemikus detsember 2009 – september 2010 on kostja endale tasu maksmiseks teinud hageja arveldusarvelt järgmised ülekanded OÜ Innobalt esitatud arve alusel: - 21.12.2009 arve-saateleht nr 12/09 summas 12 000 krooni - 10.01.2010 arve-saateleht nr 1/2010 summas 12 000 krooni - 04.02.2010 arve-saateleht nr 1/2010 summas 20 000 krooni - 05.04.2010 arve-saateleht nr 2/2010 summas 25 000 krooni - 21.03.2010 arve-saateleht nr 02/10 summas 50 000 krooni - 03.08.2010 arve-saateleht nr 5/10 summas 10 558 krooni

Tsiviilasi nr 2-11-23848 - 24.08.2010 arve-saateleht nr 6/2010 summas 25 000 krooni - 02.09.2010 arve-saateleht nr 7/10 summas 49 992 krooni Kokku 204 550 krooni. Käesoleval juhul pole kostja tõendanud ega kahtluse alla seadnud hageja juhatuse liikmete vande all antud seletusi, et vaidlusaluse arve maksmist kostja nendega ei kooskõlastanud. Asjaolu, et kostja suhtles J S’iga enne arve maksmist, ei tõenda, et tal oli selle ülekande tegemiseks ka teise juhatuse liikme kooskõlastus. Vaatamata vaidlusaluse arve maksmise kooskõlastamata jätmisele leiab kohus, et ainuüksi sellise kokkuleppe rikkumist ei saa vaadelda juhatuse liikme kohustuse rikkumisena, millele järgneks juhatuse liikme vastutus. Juhul, kui sellise arve maksmiseks oli olemas õiguslik alus (osaühingul on täitmata kohustus), siis ei saa üksnes ülekande kooskõlastamata jätmine tekitada osaühingule kahju. Poolte vahel puudub vaidlus, et kokku lepiti ka sõidukulude hüvitises 200 krooni päevas. Kostja on välja arvutanud, et kasutas isiklikku sõiduautot vähemalt 61 päeval, mistõttu on tal õigus saada sõidukulude kompensatsiooni (61 x 200 krooni) 12 200 krooni. Hageja juhatuse liige K K on vande all antud seletuses avaldanud, et kostjale anti hageja poolt kasutamiseks auto ning seega kompensatsiooni saamise õigust kostjal ei ole. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 ei ole kostja tõendanud oma väiteid isikliku sõiduauto kasutamise kohta 61 päeval, mistõttu ei saa lugeda kostja väiteid sõidukulude kompensatsiooni kohta tõendatuks. Samuti pole tõendatud komandeeringutasude kokkulepe. Kostja poolt on ka tõendamata, et tal oli kokkulepe, et alates 2010 veebruarist kuni 2010 mai lõpuni on tal õigus saada 1000 krooni päevas alltöövõtja Belfante OÜ teostamata tööde tegemise eest. Töövõtulepinguga nr 09-08 EP A 08 kokkulepitud tööd said valmis ja on nõuetekohaselt tellijale üle antud 31.12.2010. Kostja enda poolt avaldatud andmete kohaselt töötas ta objektil alates 20.10.2009 kuni 08.07.2010, kokku 169 päeva. Hageja juhatuse liikme K K’e vande all antud seletuse kohaselt oli lepingu täitmise tähtaeg 15.03.2010 ning pärast seda perioodi toimus vaegtööde teostamine ja puuduste kõrvaldamine. Tasustamise kokkulepet kuni 15.03.2010 kinnitavad üksnes juhatuse liikmed K K ja J S. Samas ei vaidle nad vastu, et kostja töötas objektil kuni puhkuseni ehk ka pärast 15.03.2010. Käesolevas asjas on dokumentaalsete tõenditega ümber lükatud hageja juhatuse liikme K K’e vande all antud seletus, mille kohaselt teostati objektil töid kuni 15.03.2010 ning pärast seda toimus vaegtööde teostamine ja puuduste kõrvaldamine. Ehitustööde päevikute väljatrükkidest nähtuvalt teostati objektil ka sisulisi töid pärast 15.03.2010. Asjas on tuvastatud, et kostja sai projekti juhtimise eest tasu 800 krooni päevas. Seega oli hageja kohustus tõendada, et selline kokkulepe kehtis kuni 15.03.2010 ning pärast seda ei olnud kostjal enam õigus tasu saada. Hageja tõenditeks selle asjaolu tõendamiseks on hageja juhatuse liikmete K K’e ja J S’i vande all antud ütlused. Kohtu hinnangul tuleb selles osas antud seletustesse suhtuda kriitiliselt, kuna nimetatud isikud on endiselt hageja juhatuse liikmed ning neil on otsene huvi asja hageja kasuks lahendamise suhtes. Nimetatud vande all antud seletused ei haaku teiste asjas kogud tõendite ning eluliste asjaoludega. Esiteks saab eeldada, et kui kostja kohustuseks oli töövõtulepingust nr 09-08 EP A 08 tuleneva objekti juhtimine, siis selle eest tasustatakse kuni projekti lõpuni. Kostja andmete kohaselt töötas ta objektil kuni 08.07.2010. Teiseks puudub vaidlus, et kostjale maksti tasu välja ka pärast 15.03.2010 neljal korral. Hageja juhatuse liikme J S’i vande all antud seletuse kohaselt maksti tasu välja vastavalt laekumistele ehk millal hagejale raha maksti. Samas pole aga hageja tõendanud, et kostjale maksti tasu välja teenuste eest, mis olid osutatud hagejale enne

Tsiviilasi nr 2-11-23848 15.03.2010. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kostja tasustamise kokkuleppe muutmine pärast 15.03.2010 ei ole tõendamist leidnud. Mõlema poole poolt on koostatud tabelid, mille andmed tulenevad ehitustööde päevikust. Kohtu hinnangul ei saa vaidluse lahendamisel lähtuda üksnes ühe poole poolt koostatud tabelist. Pooltel puudub vaidlus, et kostja on objektil tööd teinud vähemalt 91 päeva. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et tasu kokkulepe poolte vahel kehtis ka pärast 15.03.2010. Kostja on dokumentaalsete tõenditega usaldusväärselt tõendanud, et lisaks 91 päevale, mille osas pooltel vaidlust pole, on ta tööd teinud lisaks perioodil 15.02.2010-01.03.2010, 15.03.201019.03.2010, 21.03.2010-26.03.2010. Muus osas ei saa kohus lugeda kostja väiteid teenuseid osutatud päevade osas tõendatuks. Seega loeb kohus tõendatud päevade arvuks (91+25) 116 päeva. Seega on kostjal õigus saada tasu (116 x 800) 92 800 krooni. Hagiavalduse kohaselt on kostjal kui hageja osanikul õigus saada pärast tööde lõpetamist ja kulude-tulude kokkuarvutamist kasumit. Ka selle summa pidi kostja saama OÜ Innobalt esitatud arve alusel. Hageja enda poolt esitatud asjaolude kohaselt oli kostja osa kasumist 95 358 krooni. Nimetatud summa saamise õigust on hageja ise 22.07.2011 menetlusdokumendis kinnitanud ning sellele summale ei ole kostja vastu vaielnud. Seega ei vaja nimetatud väide tulenevalt TsMS § 231 lg 2 tõendamist. Eeltoodust tulenevalt on kostjal õigus saada hagejalt tasu (92 800 + 95 358) 188 158 krooni. Kostja on teinud endale väljamakseid summas 204 550 krooni. Seega on vaidlusaluse viimase arvega teinud kostja endale alusetult väljamakse summas 16 392 krooni ehk 1047.64 eurot. Arvestades kostja poolt makse tegemise asjaolusid: tal oli võimalus makseid hageja arveldusarvelt teha; arve esitati OÜ Innobalt poolt, kus on osanikuks ja juhatuse liikmeks tema abikaasa ehk makstavad summad ja maksmine olid tema kontrolli all, saab kostja tegevust pidada juhatuse liikme kohustuste rikkumiseks. Hagejal ei olnud kohustusi kostja ees summas 1047.64 eurot, mistõttu selle summa alusetu tasumisega hageja vara vähenes. Selline kahju on ÄS § 187 lg 2 kaitsealas, s.t selline kahju on juhatuse liikme kohustuste rikkumise korral hüvitatav. Kohtu hinnangul on VÕS § 127 sätestatud kahju hüvitamise eeldused täidetud. Muus osas arve tasumisega (2147.43 eurot) ei ole kostja juhatuse liikme kohustusi rikkunud, kuna kohus on tuvastanud, et hagejal oli sellises ulatuses tasu maksmise kohustus kostja ees. Kohtu ette ei ole toodud teisi asjaolusid, mis viitaksid, et kostja poolt sellisel viisil endale tasu maksmine oleks hagejat kahjustanud. Asjaolu, et tasu maksti kostjale välja alles 02.09.2010, ei saa olla hagejale kahju tekitav. Kohtu hinnangul on põhjendatud lugeda alates 17.11.2010 kostja kohustuse täitmisega viivituses olevaks ning mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 35.10 eurot. Menetluskulud jättis kohus 67 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 33 % ulatuses hageja kanda. Nikolay Lubenets’i apellatsioonkaebus Kostja palub vaidlusalune maakohtu 09.02.2012 kohtuotsus tühistada hagi osalise rahuldamise ja menetluskulude jaotamise osas ja teha asjas uus lahend, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Oma taotlusi põhjendab kostja alljärgnevalt. Maakohtu otsuses toodud menetluskulude jaotus on ebaõige, maakohus on ebaõigesti kohaldanud TsMS § 163 lg-1 ja on seda oma 13.02.2012 kohtumääruses tunnistanud.

Tsiviilasi nr 2-11-23848 Menetluskulude jaotamise põhimõtet võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega on Riigikohus mitmes lahendis sisustanud selliselt, et „hagi osalisel rahuldamisel mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõude suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti“ (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-98-05). Seega eksis maakohus menetluskulude määramisel 67 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 33 % ulatuses hageja kanda menetlusreeglite vastu. Maakohus ei ole arvestanud asjaoluga, et kostja töö tasustamiseks hagejale esitatud OÜ Innobalt arvete summad sisaldasid käibemaksu. Kui lähtuda poolte kokkuleppest arvete esitamise kohta ning maakohtu poolt arvutatud summast, oli kostjal õigus esitada hagejale arve enda teenuste eest summas 188 158 krooni, mille lisandub käibemaks, kogusummas 225 789,60 krooni. Selliselt arvutatud summa aga ületab kostjale Innobalt OÜ poolt arvete alusel väljamakstud summat 204 550 krooni ca 20 000 krooni võrra, mistõttu on arusaamatu, millest tulenevalt on maakohus järeldanud, et kostjal lasub tasumise kohustus hageja ees. Maakohus on ka põhjendamatult jätnud arvestamata asjas esitatud tõenditega või hinnanud esitatud tõendeid ühekülgselt. Ainuüksi ehitupäevikud ei kajasta kostja väitel tegelikult teostatud tööde ulatust, kuivõrd ehituspäevikutele pidi kostja märkima vaid vahetult kaevude ja torude paigaldamiseks tehtud tööd. Nii tuli maakohtul võtta kostja töötatud päevade arvu määramisel arvesse nii ehituspäevikutes kajastatud tööpäevad, kui ka tööpäevad, mil kostja täitis muid projektijuhtimisega seotud ülesandeid. Maakohtu tehtud kostja tööpäevade arvutust ning selle alusel tehtud töötasude arvutust ei saa pidada õigeks. Maakohus on alusetult jätnud tähelepanuta kostja 16.01.2012 seisukoha lisas 2 toodud tabeli, milles kostja lükkab ümber hageja 29.12.2011 esitatud tööpäevade arvutuse. OÜ Swedport Building apellatsioonkaebus Hageja vaidlustab maakohtu otsuse hagi osalise rahuldamata jätmise osas. Maakohus tuvastas, et kostja tegevust saab pidada juhatuse liikme kohustuste rikkumiseks ning samas on jätnud täielikult arvestamata kostja enese poolt kohtule esitatud tõendi (kostja esitatud tööaja tabel), mille kohaselt teostas kostja töid kõnealusel objektil kuni juulini 2010. Ometi on vaidlusaluse makse sooritanud kostja ilma teiste juhatuse liikmete kooskõlastuseta oluliselt hiljem ehk 02.09.2010. Sellele eelnev kooskõlastatud arve tasuti kostjale arve-saateleht nr 6/2010 alusel 24.08.2010 summas 25 000 krooni. Maakohus on jätnud olulise, kostja enese poolt kohtule esitatud tõendi tähelepanuta ning käsitlemata, tegemist on menetlusõiguse olulise rikkumisega. Vaidlustatavas kohtuotsuses on kohus ületanud haginõude piire. Kohus on vastavalt hagiavalduses esitatud nõuetele tuvastanud kostja juhatuse liikme kohustuste rikkumise, kuid hoolimata sellest jätnud hagiavalduse osaliselt rahuldamata. Arvete kooskõlastamises on pooled kokku leppinud ning kooskõlastamine oli kostja kohustus. Oma sellise kohustuse rikkumisega ongi kostja tekitanud hagejale kahju. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et tõendatud on kostja õigus saada tasu 800 krooni päevas ka peale 15.03.2010 ehk kogu lepingu täitmise aja jooksul. Kohus on jätnud arvesse võtmata tõendatud asjaolu, et lepingu (pikendatud) tähtaeg oli 15.03.2010, kostja pidi selle ajani tööd tegema ning ülejäänud perioodil oli tegemist kostja juhtimisel tehtud vaegtööde ja puuduste kõrvaldamisega. Hageja on varasemas menetluses rõhutanud, et selline on töövõtulepingute ning tööde teostamisega seotud tavapärane praktika, millele ei saanud laieneda poolte varasemad kokkulepped, kuna vaegtööde teostamine on otseselt seotud lepingu kestmise jooksul kostja poolt teostatud tööde kvaliteediga. VÕS sätted ei näe ette teostatud tööde ümbertegemise täiendava tasu maksmist. Kohus pole viidanud ka asjakohasele normile. Maakohus asus seisukohale, et tõendamist ei ole leidnud tasustamise kokkuleppe muutmine

Tsiviilasi nr 2-11-23848 pärast lepingu lõppemise tähtpäev. Lepingu lõppemise hetkest on poolte vahelised kokkulepped lõppenud ning vajalik ei olnud tasustamise kokkuleppe muutmine. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb N.Lubinetsi poolt edasikaevatud osas tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu, ringkonnakohus saab asjas teha uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2). Hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Vaidlustamata asjaolude kohaselt: - Kostja oli hageja juhatuse liige ajavahemikul 19.11.2009-15.11.2010. - Hageja sõlmis 2009 töövõtulepingu Koger Keskkonnaehituse AS-ga (edaspidi Koger), kohustus teostama selle lepingu alusel objekti Erala, Äksi, Annikoru, Puurmanni, Tabivere reoveepuhastite ning Lähte-Erala kanalisatsiooni rajamiseks (I kd, tl 42-53). - Hageja ja kostja leppisid kokku, et kostja saab hageja juhatuse liikmeks, talle võõrandatakse osalus hagejas, ta võtab enda kanda Koger Keskkonnaehituse AS-ga sõlmitud lepingus vajalikud objektijuhi tööd, tasu pidi makstama 800 krooni päevas. - Pooled leppisid kokku, et objektijuhi töö tasustamine toimub läbi OÜ Innobalt arvete esitamise. - Ajavahemikus detsember 2009 – september 2010 on kostja teinud hageja arveldusarvelt ülekanded OÜ Innobalt esitatud erinevate arvete alusel 204 550 krooni, muuhulgas 02.09.2010 arve-saatelehe nr 7/10 summas 49 992 krooni alusel (I kd, tl 7-9, 54-59). - OÜ Innobalt on kostjaga seotud äriühing, selles on osanikuks ja juhatuse liikmeks kostja abikaasa. - Rahalised ülekanded OÜ-le Innobalt teostas kostja internetipanga vahendusel ise ja tal olid selleks vastavad volitused (tl 10). Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - Iga OÜ Innobalt esitatud arve tasumine tuli kooskõlastada teiste juhatuse liikmetega ja nii seda tehti, kuni vaidlusaluse 49 992 kr arve tasumiseni. Hageja on aktsepteerinud arveid 154 558 kr. - Kostja töötas töödejuhatajana objektil kuni 15.03.2010, kostja pidi selle ajani tööd tegema ning ülejäänud perioodil oli tegemist kostja juhtimisel tehtud vaegtööde ja puuduste kõrvaldamisega. - Töövõtulepingute ning tööde teostamisega seotud tavapärase praktika kohaselt seda ei tasustata, seega ei laiene sellele poolte varasemad tasukokkulepped. Kostja tugines peamiselt järgmistele vastuväidetele: - Töövõtuleping Kogeriga sai nõuetekohaselt täidetud, tööd võeti vastu ja tasuti tellijale tasu täies ulatuses. Tellija ei esitanud ühtegi pretensiooni esitatud tööde kvaliteedi või nõuetekohasuse suhtes. - Kostja töötas objektil veel ka suvel 2010 ja tegi sisulisi töid. Hageja tugines asjaolule, et kostja rikkus äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustust (ÄS § 187 lg 1). Hageja kui äriühingu ja kostja kui juhatuse liikme vahel on käsundilaadne suhe ja kostjale hagiavalduses etteheidetud arve tasumise ajal 02.09.2010 kehtis ÄS § 187 lg 2 järgmises sõnastuses: „Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisea tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutuses, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.“ Seega pidi hageja tõendama, et talle on tekitatud kahju, et juhatuse liige rikkus juhatuse liikme

Tsiviilasi nr 2-11-23848 kohustusi ja et just need rikkumised põhjustasud hagiavalduses nimetatud kahju. Alles pärast nende asjaolude tõendamist läheb juhatuse liikmele üle vabandatavuse tõendamise koormus VÕS § 103 lg 1 järgi (vt ka Riigikohtu lahendid 3-2-1-41-05, p 22, 3-2-1-91-11). Hageja ei suutnud tõendada kahju tekkimist ehk seda, et arvete maksmiseks ei olnud õiguslikku alust. Maakohtu poolne materiaalõiguse väär tõlgendamine seisneb selles, et maakohus leidis, et ka kostja peab tõendama oma väiteid ehk arvete maksmise õiguslikku alust. Hageja käsitleb OÜ-le Innobalt arve alusel 49 992 kr tasumist kui temale tekkinud kahju, kuna arve on makstud ilma hageja teiste juhatuse liikmete poolt kooskõlastamata. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et kostjal oli õigus OÜ Innobalt arveid juhatuse liikmena tasuda ja tal olid volitused ülekannete tegemiseks kuni 50 000 krooni. Maakohus leidis õigesti, et üksnes asjaolu, et kostja maksis juhatuse liikmena tasu endale kui objektijuhile OÜ Innobalt esitatud arvete kaudu ja ei kooskõlastanud seda teiste juhatuse liikmetega, ei anna alust väita, et kostja rikkus sellega juhatuse liikme hoolsuskohustust. Juhul, kui sellise arve maksmiseks oli olemas õiguslik alus (osaühingul on täitmata kohustus), siis ei saa üksnes ülekande kooskõlastamata jätmine tekitada osaühingule kahju. Seega pidi hageja esile tooma asjaolu, et arve maksmiseks alust ei olnud. Põhjendamatu on hageja apellatsioonkaebuses väidetu, et töövõtuleping hageja ja Kogeri vahel lõppes 15.03.2010. Asjas esitatud tõendid seda ei kinnita ja maakohus on õigesti tuvastanud, et pärast 15.03.2010 teostati objektil ka sisulisi töid ja tööd anti nõuetekohaselt tellijale üle 31.12.2010 (I kd, tl 148). Ringkonnakohus nõustub ka maakohtu põhjendustega, et tasu kokkulepe poolte vahel kehtis ka pärast 15.03.2010 töövõtulepingu tähtaja saabumist ja vaegtööde teostamise osas puudus poolte vahel teistsugune kokkulepe. Hageja ei ole oma väidet, et tava kohaselt projektijuht vaegtööde teostamise ajal tasu ei saa, tõendanud. Selline praktika ei ole üldteadaolev asjaolu. Lisaks ei olnud hageja ja kostja vaheline õigussuhe töövõtulepingust tulenev, vaid käsundilaande õigussuhe nagu maakohus õigesti tuvastas. VÕS § 619 kohaselt on käsundiandja kohustatud maksma käsundisaajale osutatud teenuste eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Hageja väited kostja poolt töötatud päevade osas on olnud vastuolulised. Hageja on väitnud, et kuna töövõtuleping kestis 21.10.2009 – 31.01.2010 ehk 74 tööpäeva, pidanuks kostja saama töötasu projektijuhtimise eest 74 x 800 = 59 200. Edasi väidab hageja, et lepingut pikendati kuni 15.03.2010. Kui eeldada, et selles perioodis on ligikaudu 40 tööpäeva, oleks põhjendatud summa 114 x 800 = 91 200. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kui lähtuda hageja poolt esitatud ehitustööde päevikust, on kostja töötanud 91 päeva ja leidnud, et ehitustööde päevikuid ei saa pidada ainsateks usaldusväärseteks tõenditeks kostja töötatud tööpäevad kohta. Maakohus leidis õigesti, et kostja esitatud tõendid seavad kahtluse alla hageja esitatud tabelite usaldusvääruses (II kd, tl 18). Lisaks väidab hageja 19.07.2011 menetlusdokumendis (I kd, tl 88), et kostjal oli õigus saada ettevõtte osanikuna hageja kasumist 95 358 kr. Nimetatud summa on hageja kalkuleerinud, lahutades OÜ Innobalt arvete alusel kokku tasutud 204 550 kroonist väidetavalt alusetult makstud arve 49 992 kr ja 74 tööpäeva eest makstud 59 200 kr. Hageja väitel oli kostjal õigus projektijuhtimise eest saada tasu 74 x 800= 59 200 kr, millele lisandub osaniku kasum 95 358 kr, kokku 154 558 kr ja puudu jääb täpselt 49 992 kr. Väide sellisest kasumi suurusest on hageja poolt ilmselgelt otsitud, et näidata arve 49 992 alusetut tasumist. Asjakohatud on projektijuhi tasu väljamaksmise kontekstis hageja väited kostja õigusest saada hüpoteetilist kasumit 95 358 kr ka seetõttu, et kasumi väljamaksmisega osaühingus ei saa tasustada objektijuhi tööd. Lisaks on hageja käitunud menetluse jooksul vastuoluliselt, hakates vastuses N.Lubenetsi apellatsioonkaebusele (30.03.2012 menetlusdokument p-s 4) ümber lükkama oma väiteid kasumi saamise võimalikkusest ja suurusest. Ringkonnakohtu hinnangul

Tsiviilasi nr 2-11-23848 on maakohus väidetava kasumiga ekslikult arvestanud, kuid nimetatu ei ole toonud kaasa asjas ebaõiget otsust, vaid tõendamiskoormuse ebaõige jaotamine. Asjaolu, et kostja tekitas alusetu arve maksmisega hagejale kahju, pidi tõendama hageja. Hageja pidi tõendama, et objektijuhil oli õigus saada tasu 154 558 kr ulatuses ja ei olnud õigust saada tasu 49 992 kr ulatuses. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja tõendid töötatud aja kohta ei olnud usaldusväärsed. Kostja esitas kaetud tööde aktid tõendamaks ehitustööde päevikute ebausaldusväärsust ega pidanud tõendama, mitmel päeval ta objektijuhi ülesandeid täitis. Hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist. Kuna tuvastamist ei leidnud, et kostja põhjustas hagejale oma tegudega kahju, puudub vajadus hinnata põhjuslikku seost tekkinud kahju ja kostja tegevuse vahel ning seda, kas kostja tegutses korraliku ettevõtja hoolsusega ning kostja vastavasisulisi vastuväiteid. Hageja väited OÜ Innobalt arvetele lisatud käibemaksu kohta on esmakordselt esitatud apellatsioonimenetluses. Apellant pole põhistanud uute asjaolude esitamise vajadust, mistõttu ei saa apellant sellele apellatsioonimenetluses tugineda (TsM § 633 lg 5). Seoses maakohtu otsuse osalise tühistamisega tuleb muuta ka menetluskulude jaotust ja maakohtu menetluskulud tuleb jätta hageja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 3). Apellatsioonkaebuse rahuldamisest tulenevalt jäävad apellatsioonimenetluse kulud täies ulatuses kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Reet Allikvere

Ele Liiv

Iko Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.