Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

lk 3 Osaühingu juhatuse liikme kohustusi ja vastutust äriühingu ja äriühingu võlausaldajate ees reguleerib äriseadustik (ÄS). ÄS § 187 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg 1 kaitse eesmärk on eelkõige kaitsta osaühingut juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumise korral. Eelnimetatud hoolsuskohustus hõlmab endas ka äriühingu vara säilimise tagamist kui kõrvalkohustust. Riigikohus on mitu korda märkinud, et juhatuse liiget võib pidada hoolsuskohustust rikkunuks, kui ta ei tegutse hoolsusega, mida ilmutaks tavaline mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel (RKTKo 3-2-1-41-03, 3-2-1-45-03 ja 3-2-1-67-03). Kuna juhatuse liikmel lasub seadusest tulenev kohustus hoolitseda ettevõtte vara säilimise eest ja anda pankroti väljakuulutamisel kogu võlgniku vara pankrotihalduri käsutusse, siis võib eeldada, et tavaline mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ka järgiks vastavat kohustust. Antud juhul ei ole juhatuse liige võlgniku vara hageja käsutusse andnud. Sellest tulnevalt leiab hageja, et kostja ei ole tegutsenud vajaliku hoolsusega, mida ilmutaks tavaline mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel. Antud juhul on hagejal alust arvata, et kostja ei ole täitnud juhatuse liikme hoolsuskohustust taganud vara säilimist, mis on kaasa toonud võlgnikule otsese varalise kahju. ÄS § 187 lg 4 kohaselt võib osaühingu pankroti väljakuulutamise korral kohustuste rikkumise teel osaühingule tekitatud kahju nõuda osaühingu nimel üksnes pankrotihaldur (hageja). Hageja näeb võlgnikule tekkinud kahju selles, et võlgniku pankrotivara väärtus vähenes tulenevalt vara hävinemisest või kaotamisest, st ta arvestab oma kahju VÕS § 127 lg 1 järgi. Hageja arvates on selline kahju ÄS § 187 lg 2 kaitsealas, st selline kahju on juhatuse liikmete kohustuste rikkumise korral hüvitatav. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 103 kohaselt vastutab juhatuse liige kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et juhatuse liikme kohustuste rikkumine ei ole vabandatav.Seega esitab hageja nõude, millega palub kohtul mõista kostjalt välja kahjuhüvitisena 20 076,24 eurot. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes PankrS §§ 54 lg 1, 35 lg 1, VÕS §§ 127 lg 1, 132 lg 2; ÄS §§ 187 lg 1, 2 ja 4 ja TsMS §§ 180 lg 1, 183 lg 2, 370 lg 2, §§ 377 lg 1, 378 lg 1 p 2 palub hageja:

lk 4

lk 5 Kohus määras kolmel korral asjas eelistungi pankrotiavalduse ja ajutise halduri määramise küsimuse lahendamiseks, kuna Kostjale ei ole olnud võimalik kohtukutseid registrijärgsele aadressile ega e-posti teel edastada. Viimase eelistungi aeg tehti Kostjale kohtumääruse alusel teatavaks teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja eelistungile ei ilmunud, vastuväidet ega pankrotiavaldusele ei ole esitanud. Ajutise menetluse jooksul ei saanud haldur Kostjalt päringus küsitud andmeid, kuivõrd Kostja väitis, et ta on 2008.a. detsembris juhatusest tagasi kutsutud ning tal puuduvad andmed võlgniku majandustegevuse kohta. Kostja ei esitanud haldurile ühtegi korrektselt vormistatud dokumenti, mis tõendaks, et ta on osanike poolt juhatusest tagasi kutsutud. Äriregistri andmetel oli Kostja pankrotimenetluse alustamise seisuga endiselt Hageja juhatuse liige. Haldur ei ole Kostjalt saanud ainsatki dokumenti Hageja vara ja kohustuste kohta. Eeltoodust nähtuvalt on Kostja rikkunud sisuliselt kõiki juhatuse liikme lepingust ja seadusest tulenevaid hoolsuskohustusi ning Hageja on seisukohal Kostjal puudub ka sisuline alus töötasu nõudmiseks. Kostja on põhjustanud oma tegevusega Hagejale olulist majanduslikku kahju, kuna on teostanud mitmeid Hagejale kahjulikuks osutunud tehinguid. Juhatuse liige vastutab, kui ta on oma tegevusega põhjustanud äriühingule kahju. Antud juhul on Hageja seisukohal Kostja on tekitanud Hagejale kahju ka sellega, et ta on maksnud millegi eest Hageja varaga, mida Hagejale ei olnud vaja. Hageja leiab esiteks, et Kostjal esinevad raskused sadade kuluarvete esitamisega viitab sellele, et Kostja on Hageja vara kasutanud pahatahtlikult. Vastavalt ÄS § 183 on raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamine esmajoones juhatuse liikme spetsiifiline kohustus ning ta on kohustatud tagama, et raamatupidamine on korraldatud õigesti ja nõuetele vastavalt. Tegevuskulud võetakse arvele tekkepõhise kuupäevaga, tehes raamatupidamisse vastava kande. Hageja andmetel ei ole Kostja terve äriühingu tegevuse vältel Hageja majandustegevuse kohta raamatupidamist pidanud. Kostjal polnud hagi esitamise seisuga alles ainsatki kuluarvet, rääkimata nende Hageja raamatupidamisse kandmisest. Kulu ei teki ettevõttes niisama, vaid kulud on konkreetsete juhtimisotsuste tulemus. Ettevõtte juhtimise seisukohalt on tähtis ja isegi kohustuslik keskenduda olulistele kuludele. Hageja leiab, et on täiesti mõistetav, et äritegevusega kaasnevad reisi- ja kommunikatsioonikulud, kuid Kostja sajad restoranide, kohvikute, hotellide, peoteenuste, kaubamajade ja veel kümnete teenuste esitajate (AS R-Kiosk, OÜ Baltman ning Marks & Spencer, Lee Cooper, ABC King, Mexx ja veel kümned riidefirmad, OÜ FREEWILL spordiklubi) arvete tasumine äriühingu nimel ei ole seotud äriühingu majandustegevusega ning tegemist on Hageja vara oma isiklikuks otstarbeks kasutamisega. Hageja arvates on Kostja põhjustanud oma tegevusega (vara raiskamine) võlgniku maksevõime olulise vähendamise ja maksejõuetuks muutumise. Kostja pole siiani olnud suuteline tõendama, et kulutused on teostatud ettevõtluse tarbeks. Hageja toob välja, et äriühingu majandustegevus ei seisne kindlasti juhatuse liikme ööpäevaringses toitlustamises, transportimises, riietamises ja meelelahutuses. Kostja poolt üksikute kuluarvete esitamine ei muuda teostatud kulusid automaatselt seaduspäraseks ja põhjendatuks. On oluline, et kui juhatuse liige kannab reisikulud äriühingu arvele, siis seda põhjendatult ehk iga kuluarve kohta tuleb esitada mõistlik ja asjassepuutuv põhjendus, millest nähtuvalt võib järeldada, et konkreetne reisikulu on seaduslik ning peab silmas äriühingu huve. Kostja suusõnaline paljasõnaline väide, et kõik sajad reisiarved olid seotud majandustegevusega, ei ole veenev, sest ei ole selgitatud, kuidas on iga üksik reis täpselt seotud ettevõtte majandustegevusega. Arvestades, et Kostja on rikkunud suuremalt jaolt

lk 6 iga seaduses ette nähtud juhatuse liikme kohustust, siis ei anna Hageja tema suusõnalistele väidetele kuigi palju kaalu. Kostja on edastanud oma vastustes ainult seosetuid meilivestlusi (millest pooled on võõrkeelsed), mis ei seostu konkreetselt ja arusaadavalt ühegi teostatud kuluga. Seoses kulutusega, mida võib käsitleda kui „üürikulude hüvitamist“ Hageja poolt selgitab Kostja, et tasus perioodil veebruar 2008 - oktoober 2008 enda isiklikult pangakontolt Hageja Tartus asuva kontori (Kastani 33-1) üüri summas 58 000 krooni (3738.83 eurot). Hageja on väidetavalt Kostjale sellest tagastanud 1533 eurot. Hageja hinnangul on väide tõendamata. Hagejale ei ole teada, et tema nimel oleks üüritud kontor asukohaga Kastani 33-1, Hagejale ei ole esitatud asjasse puutuvat üürilepingut ning puudub alus, millest tulenevalt oleks Hageja üldse pidanud nimetatud pinna eest üüri tasuma. Kostja esitatud pangakonto väljavõte üüri tasumisest näitab ainult, et Kostja tasub üüri Kastani 33-1 asuva pinna eest, mis Hageja hinnangul võis olla ka Kostja isiklik elupind. Lähtudes eeltoodust palub hageja: jätta Kostja 30.04.2013, 14.05.2013 ja 01.10.2013 esitatud taotlused ning vastuväited tähelepanuta ning mõista Kostjalt välja kahjuhüvitisena pankrotivarasse kahjuhüvitis summas 20 076,24 eurot; jätta menetluskulud täielikult Kostja kanda.

lk 7 Erisoodustus on oma olemuselt saaja (töötaja) tulu, kuid erisoodustustelt tulu- ja sotsiaalmaksu tasumine on erisoodustuste tegija (tööandja) kohustus (tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 2 lg 2 ja sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 7). Erisoodustuse deklaratsiooni vorm TSD on kehtestatud rahandusministri 29.11.2010 määrusega nr 60 ja täidetakse vastavalt rahandusministri 13.01.2011. aasta määruses nr 2 sätestatule. Erisoodustuseks TuMS § 48 lõike 4 kohaselt on igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse TuMS § 48 lõikes 3 nimetatud isikule seoses töö-või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast, see tähendab, et erisoodustus ei pruugi olla alati seotud kehtiva lepinguga. Kokkuvõtvalt on erisoodustus osa töötasust, mis on tavaliselt makstud mitterahalises vormis. Erandina käsitletakse erisoodustusena ka üksikuid rahalisi väljamakseid ja need juhud on TuMS-is täpselt sätestatud. TuMS § 48 lõike 3 kohaselt on töötaja: -töölepingu alusel töötav isik; -ametnik (§ 13 lõige 1); -juhtimis- või kontrollorgani liige (§ 9); -füüsiline isik, kes müüb tööandjale kaupu pikema aja jooksul kui kuus kuud; -töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötav või teenust osutav füüsiline isik. TuMS § 48 lõike 6 kohaselt maksustatakse erisoodustusena ka need hüved või soodustused, mida antakse eelnimetatud isiku abikaasale, elukaaslasele või otse- või külgjoones sugulasele või mida annab tööandjaga samasse kontserni kuuluv isik. Eeltoodust tulenevalt, kui Kostja tegi juhatuse liikmena töölähetusi, siis oleks tulnud vormistada vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ dokumendid (korraldused ja aruanded, et kinnitada tehtud kulutuste vajalikkust seotus ettevõtlusega). TuMS § 48 lõike 4 punkti 4 kohaselt loetakse erisoodustuseks teenistus-, töö- või ametilähetusega seotud kulude hüvitamine ja välislähetuse päevaraha maksmine TuMS § 13 lõike 3 punktis 1 sätestatud piirmäärasid ületavas osas (§ 13 lõike 3 punkt 1, § 31 lõike 1 punkt 7) või töö tegemise kohas kehtivaid piirmäärasid ületavas osas, kui töö tegemise koht asub välisriigis (§ 13 lõike 3 punkt 1.1). Lähetuste puhul tuleb eristada töölähetust (lähetusse saadetakse töötaja töölepingu seaduse tähenduses), teenistuslähetust (lähetusse saadetakse ametnik), ametilähetust (lähetusse saadetakse juhtimis- või kontrollorgani liige), spordilähetust (lähetusse saadetakse spordiorganisatsiooni enda liikmeks olevaid sportlasi, treenereid, kohtunikke, spordiarste ja teisi spordi korraldamisega seotud isikuid) ning loovisiku lähetust. TuMS § 13 lõige 3 punkt 1 ja töölähetuse määrus kohalduvad ka juriidilise isiku juhtimisvõi kontrollorgani liikme lähetustele. Juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmeks, keda ametilähetusega kaasnevate tööülesannete täitmiseks saab lähetada, on TuMS § 9 lõike 2 kohaselt juhatus, nõukogu, täis-või usaldusühingut esindama volitatud osanik, prokurist, asutaja kuni juriidilise isiku registrisse kandmiseni, likvideerija, pankrotihaldur, audiitor, revident või revisjonikomisjon. Loetelu isikutest, kes saavad olla juhtimis- ja kontrollorgani liikmed, ei ole lõplik ja samuti loetakse juhtimisorganiks välismaa äriühingu filiaali juhatajat ning püsiva tegevuskoha tegevusjuhti.

lk 8 Juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme puhul loetakse töökohaks koht, kus ta oma ametiülesandeid harilikult täidab. Juhtimis- või kontrollorgani liikme lähetajaks on juriidiline isik, kelle juhtimis- või kontrollorgani liige lähetatu on. Kuigi juhtimis- või kontrollorgani liikmele rakendatakse töölähetuse määruse sätteid, on tema lähetamisel ja lähetusega kaasnevate kulude hüvitamisel siiski erisusi, võrreldes töötajate lähetamisega. Peamiseks erisuseks on see, et juhtimis- või kontrollorgani liikme lähetust ja tööülesannete täitmisest tulenevate kulude hüvitamist ei reguleeri TLS. Nii puudub juhtimis- või kontrollorgani liikme lähetuse korral juriidilisel isikul seadusest tulenev kohustus maksta lähetatule päevaraha. Kui juriidiline isik otsustab siiski maksta juhtimis- või kontrollorgani liikmele lähetuse korral päevaraha, siis vastavalt TuMS § 13 lõike 3 punktile 1 ja töölähetuse määruse § 7 lõike 1 punktile 3 ei kuulu maksustamisele päevaraha suurusega kuni 32 eurot päevas. Muude ametilähetusega kaasnevate tööülesannete täitmiseks tehtud kulude hüvitamise võimaluse näeb ette VÕS § 628 lõige 2. Selle kohaselt, isegi kui juhtimis- või kontrollorgani liikmega ei ole sõlmitud käsunduslepingut, peab käsundiandja hüvitama käsundisaajale mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on käsundi täitmiseks teinud ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud siis, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvelt. Seega näeb TuMS § 13 lõige 3 punkt 1 ja töölähetuse määrus ette juhtimis- või kontrollorgani liikme lähetamise puhul (sarnaselt töötaja lähetamisega) päevaraha maksuvaba piirmäära, kuid päevaraha ja majutuskulu ning muude kulude hüvitamine on juriidilise isiku ja lähetatu kokkuleppe küsimus. Kui aga juriidiline isik maksab juhtimis- või kontrollorgani liikmele päevaraha, hüvitab majutuskulu või tööülesannete täitmisega seotud kulud, olenemata sellest, et lähetatu sai juhatuse või nõukogu liikme tasu, kohaldatakse TuMS § 13 lõike 3 punktis 1 ja töölähetuse määruses sätestatud piirmäärasid. Kõik kulud, mida juriidiline isik otsustab seoses ametilähetusega lähetatule maksta, hüvitatakse kulu tõendava dokumendi alusel. Kostja poolt edastatud lennupileteid pole samuti korrektsed raamatupidamisdokumendid, sest jätkuvalt pole algdokumendile omaseid raamatupidamiskande numbrit, juhtkonna kinnitust ja kõige olulisem, pole lisatud korraldust, et miks ja kuidas on see kulu ettevõtlusega seotud (otsus, aruanne). TuMS § 32 lg 2 kohaselt on kulu ettevõtlusega seotud, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või on vajalik või kohane sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud. TuMS § 32 lg 2 kohaselt on kulu ettevõtlusega seotud, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või on vajalik või kohane sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud, samuti kui see tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõikest 1. TuMS § 33 lg 1 kohaselt on külaliste või äripartnerite vastuvõtmisel tehtud toitlustamise, majutamise, transpordi või kultuurilise teenindamisega seotud dokumentaalselt tõendatud kulusid võib maksustamisperioodi ettevõtlustulust maha arvata mitte rohkem kui 2% ettevõtlustulust, millest on tehtud § 32 lõigetes 1 ja 4 lubatud mahaarvamised. Erisoodustuste andmisele tehtud kulusid võib ettevõtlustulust maha arvata alles pärast seda, kui on tasutud §-s 48 ettenähtud tulumaks. Kostja poolt esitatud söögi-joogi tšekkidelt nähtub, et on tegemist on olnud ühe inimese toitlustamisega. Ei ole aru saada, et tegemist on olnud vastuvõtu kuluga. Loomulikult on võimalik juhatuse liikme kulusid ettevõtlustulust maha arvata, aga pärast seda kui need on maksustatud. Kaubanduskeskusest soetatud energiajook ja jogurt on tõenäoliselt juhatuse liikme enda tarbeks soetatud ja ei ole ettevõtlusega kuidagi seotud.

lk 9 Kokkuvõttes näib esitatud dokumentide põhjal, et ettevõtlust dokumentides tehtud kulude põhjal ei ole toimunud. Kui tahta neid kulusid kajastada kuludena, siis peaks olema kas siseeeskirjades, korraldustega või juhatuse otsustega määratletud/põhjendatud, kuidas need kulutused on ettevõtlusega seotud, millega ettevõte tegeleb ja millised kulud on vajalikud tulu saavutamiseks. Seega antud juhul pole mahaarvamised lubatud, kuna raamatupidamine puudub. Hagi tuleb rahuldada. Lähtudes eeltoodust kordab Hageja oma eelnevalt esitatud taotlusi: jätta Kostja 30.04.2013, 14.05.2013 ja 01.10.2013 esitatud taotlused ning vastuväited tähelepanuta ning mõista Kostjalt välja kahjuhüvitisena pankrotivarasse kahjuhüvitis summas 20 076,24 eurot; jätta menetluskulud täielikult Kostja kanda.

lk 10 Kostja peab tõendama, et tehtud kulutused olid tehtud ettevõtte huvides ja teenuse eest maksmine pidigi toimuma ettevõtte arvelt. Hageja rõhutab, et Kostja pole olnud suuteline tõendama, et kulutused on teostatud ettevõtluse tarbeks, kuna Kostjal puudub nõuetekohaselt vormistatud raamatupidamine. Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist ning vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Kostja poolt esitatud dokumendid ei ole varustatud raamatupidamiskirjendi numbriga vastavalt algdokumendile esitatavatele nõuetele. Kui tšekkidel pole numbrit peetud vajalikuks lisada, siis oleks pidanud koostama koonddokumendid. Esitatud algdokumendid ei vasta raamatupidamise seaduse §-is 7 toodud algdokumendi nõuetele. Hageja jääb seisukohale, et kostja on võlgniku arveldusarvelt alusetult välja võtnud vähemalt 314 124,84 krooni (20 076,24 eurot), mis on kaasa toonud võlgnikule otsese varalise kahju. Lähtudes eeltoodust palub hageja: mõista kostjalt välja kahjuhüvitisena pankrotivarasse kahjuhüvitis summas 20 076,24 eurot; jätta menetluskulud täielikult kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja oma kirjalikus avastuses hagile /t.l. 80/ peab hagiavaldust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Esmalt taotleb kostja haginõude teatud osa suhtes aegumise kohaldamist. Hagi esemeks olevad kulutused on selgelt seotud hageja majandusliku eesmärgi realiseerimisega. Hageja osanikud on otsustanud pankrotiavalduse eistamise alles 3,5 aastat pärast väidetavate alusetute kulutuste tegemist ja kahju hüvitamise nõude esitada hageja vastu 5-aastase aegumistähtaja lõpu lähedal. Eelnevast tulenevalt on kostjal raskusi asjas tähtsust omavate tõendite esitamisega, mistõttu on kostja sunnitud teatud osa tõenditest esitama edasise menetluse käigus. Eelnevale vaatamata esitab kostja menetluse kiirendamiseks oma esialgsed vastuväited. II Õiguslikud põhjendused Kostja taotlus aegumise kohaldamiseks Hageja on asunud hagiavalduses seisukohale, et kostja on tekitanud äriühingule juhatuse liikmena kahju. Hageja on seisukohal, et võlgniku pangakonto väljavõtetest nähtub, et kostja on võlgniku arveldusarvelt alusetult välja võtnud vähemalt 314 124,84 krooni (20 076,24 eurot). Hageja hinnangul on võlgniku maksejõuetus põhjustatud kostja poolt toime pandud kuriteost ja/või raskest juhtimisveast ja/või tahtlikust kahju tekitamisest. Kostja märgib sissejuhatavalt, et kuigi ta ei tunnista enda vastu esitatud nõudeid, peab kostja vajalikuks märkida, et hageja väidetav nõue tema vastu on igal juhul osaliselt 2008.a väidetavalt alusetult tehtud kulutuste osas aegunud. Hageja esitas hagi kostja vastu 25.02.2013.a. ÄS § 187 lg 3 kohaselt on juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat, kui osaühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-18-08 märkinud, et ka pankrotis aktsiaseltsi juhatuse liikmete suhtes kehtib äriseadustikus sätestatud viieaastane aegumistähtaeg ja ei saa eristada juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaega sõltuvalt sellest, kas aktsiaselts on hiljem pankrotistunud või mitte. Aegumistähtaeg algab

lk 11 nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest (TsÜS § 147 lg 1). Kohustuse rikkumise aegumistähtaeg algab kohustuse rikkumisest. Kui isik on äriühingu juhatuse liige, hakkab iga väidetava rikkumise osas kulgema iseseisev nõude aegumistähtaeg. Seega hakkas eraldi aegumistähtaeg kulgema iga väidetava alusetult tehtud kulutuse osas eraldi. Hageja esitas hagi 25.02.2013.a, ja hagi hõlmab kostja väidetavaid rikkumisi perioodil 01.01.2008-14.11.2008.a. Kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval (TsÜS § 136 lg 2). Vastava päeva all tuleb mõelda mitte tähtaja arvutamise alguspäeva, vaid sündmuse (väidetava alusetu kulutuse toimumise päeva). Eeltoodust tulenevalt on hageja nõuded kostja vastu perioodil 01.01.2008-24.02.2008.a väidetavalt alusetult tehtud kulude osas aegunud. Hageja nõue perioodi 01.01.2008-24.02.2008.a on kokku 77 292,02 krooni (ehk 4939.86 eurot). Kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel (TsÜS § 143). Kostja palub nimetatud perioodi osas (01.01.2008-24.02.2008.a) hageja nõude suhtes kohaldada aegumist. Kuna eelviidatud perioodi osas on hageja nõue aegunud, ei esita kostja praegusel hetkel sisulisi vastuväiteid hagiavaldusele nõude osas, mis puudutab perioodil 01. jaanuar 2008 24 veebruar 2008 väidetavalt alusetult tehtud kulutusi. Kostja sisulised vastuväited Kostja peab enda vastu esitatud hagi alusetuks ja vaidleb selle vastu. Kostja märgib, et tulenevalt hageja ja kostja vahel sõlmitud juhatuse liikme lepingu (nn management agreement, vt lisa 1) punkti 3.1 kohaselt kohustus hageja maksma tasu 15 000 krooni kuus (alates 12 frantsiisi avamisest, 20 000 krooni kuus). Kostja ei ole oma kohustusi täitnud. Kostjale on tasutud äriühingu juhtimise eest aastal 2008 vaid ühel korral. Kostjal on jäänud saamata töötasu 165 000 krooni ulatuses (10 545.42 eurot). Kostja märgib, et kaalub seetõttu tasaarvestuse tegemist hageja vastu edasise menetluse vältel. Hageja on käsitlenud oma hagis kostja poolse kahju tekitamisena ka kostja välisreise. Kostjale jääb selline käsitlus arusaamatuks. Kostja selgitab, et hageja ülesandeks oli tegeleda kaubamärgi Century 21 tutvustamise ja harukontorite avamisega Balti riikides. Kostja lisab käesolevale menetlusdokumendile hageja pressiteated harukontorite avamise kohta Lätis ning Leedus (lisad 2,3). Hageja MA Baltics Group OÜ omandas eksklusiivsed õigused Century 21 kaubamärgile (edaspidi ka: frantsiis) Eesti, Läti, ja Leedu jaoks ettevõttelt Century 21 Real Estate LLC, mida esindas Realogy Global Services, Inc. – ettevõte, mis tegutseb Delaware ́i osariigi seaduste alusel, asukohaga 1 Campus drive, Parsippany, New Jersey, USA. Frantsiisandjal on üle kaheksa tuhande iseseisva kontori üle terve maailma, tegemist on ühega kahest suurimast kinnisvarabüroode ülemaailmsest brändist koos Re/Max kaubamärgiga (viimane tegutseb u 5 aastat ka Eestis). Õigus kasutada Century21 brändi tähendab iseseisvuse säilitamist ettevõtte üle, millega kaasneb frantsiisiandja rahvusvaheline maine, võimalus kasutada frantsiisiandja abi, juurdepääs suurematele turgudele. Hageja eesmärgiks oli arendada Century 21 iseseisvate maaklerite võrku Century 21 süsteemi abil.

lk 12 Kostja ülesanded hageja juhatuse liikmena hõlmasid kontaktide loomist, frantsiisi müümist ja harukontorite avamist Baltikumis, turundusküsimuste, IT, töövahendite ja koolitusprogrammidega tegelemist, mõistetavalt ka suhtlemist Century 21 nö katuseorganisatsiooniga USAs. Nimetatud eesmärk on tuletatav suuresti ka lisas 1 toodud management agreementi sisust. Sisuliselt on seega juba hageja ärimudelist tulenevalt arusaadav, et enamjaolt on kulude näol, mille hüvitamist hageja taotleb, tegu ärikuludega, kuna kostja on reisinud hageja majandusliku eesmärgi tõttu (valdavalt Baltikumis) ja kulud seonduvad kostja reisidega. Küll on hagist aru saada, et nimetatud kulutuste kohta vähemalt haldurile kuludokumente ei ole esitatud. Eelnev ei tähenda siiski, et kohus äriühingu liikme vastutuse küsimust lahendades saab anda kulutuste põhjendatusele sisulise hinnangu. Seega peab hageja ka käesolevas tsiviilasjas kostja hinnangul esmalt tõendama, et talle on tekitatud kahju, et juhatuse liige rikkus juhatuse liikme kohustusi ja et just need rikkumised põhjustasid hagiavalduses nimetatud kahju. Alles pärast nende asjaolude tõendamist läheb juhatuse liikmele üle vabandatavuse tõendamise koormus VÕS § 103 lg 1 järgi (Tallinna Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-11-23848, vt ka Riigikohtu lahendid 32-1-41- 05, p 22, 3-2-1-91-11). Viidatud ringkonnakohtu lahendis on kohus asunud seisukohale, et üksnes arvete maksmise teiste juhatus liikmetega kooskõlastamata jätmine, ei anna alust väita, et kostja rikkus sellega juhatuse liikme hoolsuskohustust. Juhul, kui sellise arve maksmiseks oli olemas õiguslik alus, siis ei saa üksnes ülekande kooskõlastamata jätmine tekitada osaühingule kahju. Teisisõnu: kui kostja ärireisideks oli alus (mis hageja ärimudelist tulenevalt on ilmne), ei viita kuludokumentide esitamata jätmine sellele, et vaidlusalused kulud olid põhjendamatud ja tekitasid hagejale kahju. Seega peaks hageja esile tooma asjaolu, et arve maksmiseks alust ei olnud. Ka käesolevas asjas ei ole hageja esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et kostjal puudus alus lisas nr 4 kirjeldatud kulutuste tegemiseks. Seega ei ole hageja oma tõendamiskoormist täitnud ja kostja palub kohtul lasta hagejal oma hagiavaldust täpsustada. Seega ei anna pelgalt kuludokumentide esitamata jätmine alust asuda seisukohale, et kostjal puudus alus hagiavalduse lisas nr 4 toodud kulutuste tegemiseks. Tulenevalt tihedast seotusest frantsiisiandjaga on kostja võtnud osa Century 21 poolt korraldatud igaaastasest kohtumisest Ameerika Ühendriikides (International Convention and Owners Meeting). Kostja viibis seal 29.02.2008-05.03.2008.a. Viidatud reisi maksumuseks kujunes 27 512,72 krooni. Eeltoodust tulenevalt pidi kostja viibima Ameerika Ühendriikides 29.02.2008-05.03.2013.a (lisa 4 – kostja 22.02.2013.a e-kiri, 05.02.2008.a e-kiri). Kostja tegeles aktiivselt Läti ja Leedu harukontorite avamisega ja sellest tulenevalt esines vajadus läbirääkimisteks potentsiaalsete Läti ja Leedu partneritega. Seega tuli kostjal reisida Baltikumis. Näiteks on kostja kokku leppinud kohtumised Century 21 BaltWest esindaja Valery Engeliga (lisa 5 – e-kiri 05.03.2008.a), Zigmars Turksiga Riias 13.03.2008.a (lisa 6 – kostja 13.03.200.a e-kiri jj), 03.04.2008.a (vt lisa 7 – 31.03.2008.a e-kiri). Tulenevalt huvist Century 21 brändi vastu on kostja leppinud kokku täiendavaid kohtumisi (vt lisa 8 – kostja 19.03.2008.a e-kiri). Huvi oli ka Century 21 kontori avamise vastu väljaspool Riiat (vt lisa 9 - 15.04.2008.a e-kiri). Zigmars Turksiga arutati frantsiislepingu tingimusi veel ka aprilli lõpus. Kosja leppis kokku erinevaid kohtumisi 21.04.2008a (vt lisa 10– e-kiri 17.04.2008.a) ja 09.05.2008.a (vt samuti lisa 10 – e-kiri 05.05.2008.a, lisa 11 – 07.04.2008.a e-kiri), ja 08.05.2008 (lisa 10 - 07.05.2008.a kiri).

lk 13 Nimetatud e-kirjavahetus on vaid osa 2008.a vältel asetleidnust, Kostja tegeleb hetkel märkimisväärse arvu e-kirjade analüüsiga. Leedus oli kostja üheks kontaktisikuks Karolis Bajoras, kellega arutati Century 21 laienemise võimalusi Leetu (vt lisa 12 – kostja 26.03.2008.a e-kiri, lisa 13 - 09.04.2008.a e-kiri). Kostja pöörab tähelepanu asjaolule, et 26.03.200.a kirjas teeb kostja ettepaneku teha iganädalasi kokkusaamisi harukontori avamise hõlbustamiseks. Töö frantsiisilepingu allkirjastamiseks Leedus käis ka aprillis ja kokku lepiti töökohtumisi aprillikuu lõpuks 28.04.2008.a, samuti maikuu algusesse. (vt lisa 14 – e-kiri 25.04.2008.a) Läbirääkimised olid edukad, ja 30.aprilliks oli selge, et Century 21 kontor avatakse ka Vilniuses (vt lisa 12 – kostja 30.04.2008.a e-kiri). Kõik katsed Leedu turul täiendavaid Century 21 esindusi avada ei olnud edukad (lisa 15 – kostja 13.05.2008.a e-kiri jj). Mai lõpus 2008 oli kostjal täiendavaid kohtumisi võimalike partneritega (lisa 16 – 15.05.2008.a e-kiri), kostja on kohtunud leedu kinnisvarabüroo Verdiktas esindaja Žilvinas Diškeviciusega. Juunis, juulis, augustis on kostja kohtunud Läti Century 21 esindajaga (lisa 17 – 17.06.2008.a ekiri), juulis hr Rashard Gathersiga (vt lisa 18 – 12.06.2008.a e-kiri jj). Kostja rõhutab, et kõik viidatud kohtumised ei ole kaugeltki ammendav loetelu hageja äritegevuse eesmärgil peetud kokkusaamistest. Tulenevalt eeltoodust esitab kostja kohtule ülevaate olulisest kirjavahetusest ja kuludokumentidest esimesel võimalusel (vt käesoleva vastuse ptk III). III Menetluslikud küsimused Tulenevalt TsMS § 363 lg 1 p-dest 1 ja 2 peavad nii hageja nõue kui ka hagi aluseks olevad faktilised asjaolud olema piisavalt määratletud. Kuna hageja ei ole oma seadusest tulenevat tõendamiskoormist täitnud, ega selgitanud, miks on hageja seisukohal, et kõikide lisas 4 toodud kulutuste näol on tegu kostjapoolse juhatuse liikme kohustuse rikkumisega, palub kostja kohtul kohustada hagejat oma hagiavaldust selles osas täpsustama. Kostja on tegelenud hagejaga kompromissiläbirääkimiste pidamisega. Kostja selgitab kohtule, et tal ei ole osutunud võimalikuks leida käesolev vastuse esitamise hetkeks kõikide kuluartiklite osas kuludokumente, ent ta tegeleb nimetatud dokumentide aktiivse otsimisega. Kostja osutab siinkohal, et kostja äripartnerid otsustasid pankrotiavalduse esitada alles 3,5 aastat pärast kulutuste tegemist ja väidetav nõue esitati alles pea 5 aastat pärast väidetavat kahju tekitamist. Seetõttu on vastava dokumentatsiooni esitamine raskendatud – nt on lennuettevõte FlyLal, millega seonduvaid kulutusi ühtlasi kostjale ette heidetakse, vahepeal likvideeritud. Kuna suure osa kostjale etteheidetavatest väidetavatest kuludest moodustavad kostja reisikulud, selgitab kostja, et tegeleb näiteks muuhulgas järelpärimiste tegemisegaerinevate reisiteenuste pakkujatele. Kostja peab võimalikuks esitada täiendavad tõendid kahe nädala jooksul, mistõttu palub kostja anda kohtul täiendav tähtaeg tõendite esitamiseks kaks (2) nädalat alates käesoleva vastuse esitamist. Kui kostja ei suuda kõiki kuludokumente leida, taotleb kostja kohtult TsMS § 278 alusel dokumentide väljanõudmist vastavatelt teenusepakkujatelt. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes TsMS § 363 lg 1 p1,2, 230 lg 1, TsÜS § 143palub kostja: kohaldada hageja nõude osas kogusummas 77 292,02 krooni ehk 4939.86 eurot (perioodil 01.01.2008 – 24.02.2008.a väidetavalt alusetult tehtud kulutuste osas) aegumist;

lk 14 võtta vastu käesoleva menetlusdokumendi lisades märgitud tõendid; anda hagejale täiendav tähtaeg hagiavalduse täpsustamiseks; anda kostjale täiendav tähtaeg seisukohtade ja tõendite esitamiseks kahe nädala jooksul; jätta menetluskulud hageja kanda

lk 15

Tulenevalt hageja ja kostja vahel sõlmitud juhatuse liikme lepingu (kostja 30.04.2013.a menetlusdokumendi lisa 1) punktist 3.1 kohustus hageja maksma tasu 15 000 krooni kuus, viidatud kohustus täideti kolmandale isikule, ehk G&J Consulting OÜ-le. Äriühingu juhtimise eest on lepingu p-s 3.1. kokkulepitud tasu saadud aastal 2008 vaid ühel korral veebruaris (hagiavalduse lisa 4, rida 184). Kostjal on jäänud 2008.a saamata lepingu p-s

1 P.Varul. jt, Võlaõiguseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2006, komm 3.1.2, § 198.

lk 16 Hageja esitas hagi 25.02.2013.a, ja hagi hõlmab kostja väidetavaid rikkumisi perioodil 01.01.2008-14.11.2008.a. Kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval (TsÜS § 136 lg 2). Vastava päeva all tuleb mõelda mitte tähtaja arvutamise alguspäeva, vaid sündmuse (väidetava alusetu kulutuse toimumise päeva). Eeltoodust tulenevalt on hageja nõuded kostja vastu perioodil 01.01.2008-24.02.2008.a väidetavalt alusetult tehtud kulude osas aegunud. Hageja nõue perioodi 01.01.2008-24.02.2008.a on kokku 77 292,02 krooni (ehk 4939.86 eurot). 2.4 Hagi aluseks olevad kulutused olid põhjendatud Kostja jääb oma varasema, 30.04.2013.a menetlusdokumendi punktis 12 esitatud seisukoha juurde, et kuludokumentide puudumine ei tähenda automaatselt seda, et hagiavalduse lisas 4 toodud kulutuste tegemine tekitas hagejale kahju. Hageja eesmärgiks oli tegeleda kaubamärgi Century 21 tutvustamise ja harukontorite avamisega Balti riikides, kuna hageja oli omandanud eksklusiivsed õigused Century 21 kaubamärgile (edaspidi frantsiis) Eesti, Läti, ja Leedu jaoks (30.04.2013.a menetlusdokumendi punkt 10). Seetõttu on suur osa hagi aluseks olevaid kulutusi, mille hüvitamist hageja nõuab, tegelikult peamiselt seotud frantsiisi müügiga Baltikumis. Hageja majandustegevusega seotud kulusid ei pea kandma kostja kui juhatuse liige ja nende kulutuste tegemist ei saa näha juhatuse liikme kohustuste rikkumisena. Ka kostja juhatuse liikme lepingu (30.04.2013.a menetlusdokumendi lisa 1) punkt 4.2 kohaselt kohustus hageja hüvitama kõik kostja kulutused, mis on kantud tema töökohaga seoses, s.h, aga mitte ainult, kutsed lõunale või joogile, vajalike reiside käigus ettevõttest hea mulje jätmine, reisikulud. Majandustegevuse käigus tekkis hagejal ka jooksvaid kulusid, nt tõlkeküsimuste lahendamisega seotud kulud, paljunduskulu, kulu transpordile jms, millele kostja viitab edaspidi kui jooksvatele kuludele. Kuna kostja kuludokumentide kogumise taotlust ei ole rahuldatud, ja hagiavaldusest ei selgu, milliste kulude tegemist kostjale ette heidetakse, loeb kostja harukontorite avamise, frantsiisi müügi käigus tekkinud muud kulud, mille koosseis ei pruugi olla hagiavalduse lisast 4 üheselt tuvastatav, põhjendatud jooksvateks kuludeks. Kuna hageja ärimudelist tulenevalt on ilmne, et ärireisideks oli alus (frantsiisi müük), ei ole hagi aluseks olevad hagiavalduse lisas 4 toodud kulud põhjendamatud ja neid ei saa käsitleda kahju tekitavatena. Reiside sisu on selgitatud kostja oma 30.04.2013.a menetlusdokumendi punktides 14,15,16 ja 14.05.2013.a menetlusdokumendi punktides 6,8,9 seostatuna konkreetsete tõenditega ja neid põhjendusi kostja käesolevas menetlusdokumendis ei korda. Kostja on hagi aluseks olevate kulutuste põhjendamiseks esitanud oma 30.04.2013.a ja 14.05.2013.a menetlusdokumentides kirjavahetuse peamiselt erinevate hageja äripartneritega Baltikumis, mis sidus kostja hinnangul temale hagis etteheidetud kulutused hagejale kuuluva frantsiisi müügiga Baltikumis. Hageja majandustegevusega seotud kulu (ärireisid Baltikumis) suuruseks oli vähemalt 52 138,87 krooni (3332,28 eurot) (vt käesoleva menetlusdokumendi punktid 19-39). Seoses it-kuludega kandis hageja kulusid kogusummas 1043,9 krooni ehk 66,72 eurot (01.10.2013.a menetlusdokumendi p 7, lisa 2,3,4). Nagu kostja on varasemalt selgitanud, eeldas hageja tegevus ka kaubamärgi nn brand-meetingute külastamist – eeltoodust tulenevalt loeb kostja põhjendatuks ka reisid Century 21 konverentsidele Ameerika

lk 17 Ühendriikides (30.04.2013.a menetlusdokumendi lisa 4) ja Prantsusmaal summas (01.10.2013.a menetlusdokumendi lisa 26) 21 436,47 krooni2 ja 8298,59 krooni3. Järgnevalt seob kostja hagi aluseks olevad ärireisidega Baltikumis seotud kulud tõenditega nende kulude põhjendatusest. Kostja märgib, et kuna kuludokumentide kogumise taotluseid ei rahuldatud, on kulutuste tekkeaeg ja koht käesolevas menetlusdokumendis rangelt tinglik ja lähtub hagiavalduse lisast 4, mis sisaldab kuluridade osas sageli kaht eri kuupäeva, millest teine väljendab eelduslikult kulu tegemise päeva. Kostja tegeles aktiivselt Läti ja Leedu harukontorite avamisega ja sellest tulenevalt esines vajadus läbirääkimisteks potentsiaalsete Läti ja Leedu partneritega (30.04.2013.a menetlusdokumendi lisad 1,2). Nagu kostja oma 14.05.2013.a menetlusdokumendi punktis 8 selgitas, viibis kostja märtsi keskpaigas Lätis ja Leedus seoses frantsiisi müügiga ja harukontorite avamisega, märtsi keskpaigas ka Prantsusmaal. Nähtuvalt viidatud menetlusdokumendi lisa 6 esimesest leheküljest viibis kostja seoses ärikohtumistega Riias 14.märtsil. Eeltoodust tulenevalt loeb kostja põhjendatuks järgmised kostja ärireiside käigus tehtud järgmised kulutused: 11.märtsi reisikulud summas 2298,59 Riiast Prantsusmaale (hagiavalduse lisa 4, rida 221), jooksvad kulutused 14.märtsil Lätis seoses hageja kui frantsiisiandja külastuse ja frantsiisi müügiga summas 2000 krooni (lisa 4, rida 222). Samaaegselt ajal valmistas kostja ette harukontori avamist Vilniuses, mistõttu viibis kostja 30.04.2013.a menetlusdokumendi lisa 6 neljandast lehest tulenevalt 12.märtsil ja 13.märtsil Vilniuses, samuti 19. märtsil (30.04.2013.a menetlusdokumendi lisa 6 kolmas lehekülg) ja 20.märtsil (14.05.2014.a menetlusdokumendi lisa 8 esimesest, teisest ja neljandast lehest tulenevalt). Eeltoodust tulenevalt loeb kostja põhjendatuks 10.märtsi reisikulud summas 892,77 krooni Vilniusesse (lisa 4, rida 223), 14.märtsi reisikulud Vilniusest Riiga 210 krooni (lisa 4, rida 224), 17.märtsi reisikulud summas 3214,74 krooni Riiga tagasi Prantsusmaalt (lisa 4, rida 228), jooksvad kulutused 12.märtsil Leedus seoses frantsiisi müügiga summas 2000 krooni (hagiavalduse lisa 4, rida 220), 20.märtsi jooksvad kulutused seoses frantsiisi müügiga Leedus summas 2000 krooni (lisa 4, rida 230), 18.märtsi reisikulud summas 3309,41 krooni Vilniusesse (lisa 4, rida 231). Sõidukulude suuruseks on 9925,51 krooni, jooksvate kulude suuruseks 6000 krooni, kokku 15 925,51 krooni. 30.04.2013.a menetlusdokumendi lisast 12 nähtuvalt on kostjal kokku lepitud ärikohtumine 26.märtsiks seoses Leedu harukontori avamisega Vilniuses, mh teeb kostja ettepaneku hakata pidama Vilniuses iganädalasi ärikohtumisi. 14.05.2013.a menetlusdokumendi lisast 8 leheküljelt 4 tuleneb, et oli kostjal Vilniuses kokku lepitud ärikohtumine 27.märtsiks, aga ka 28.märtsiks (14.05.2013.a menetlusdokumendi lisa 9). Eeltoodust tulenevalt loeb kostja põhjendatuks 29.märtsi jooksvad kulud summas 1500 krooni (lisa 4, rida 232).

2 Hagiavalduse lisa 4 rida 188,191,193,195,196,197,198,199,200,201,203,204,205, 207,208,211, 212,213, 215,216,217 3 Hagiavalduse lsa 4 rida 221, 225,226,227

lk 18 30.04.2013.a menetlusdokumendi lisast 7 nähtuvalt on kostja kokku leppinud kohtumise Lätis 3.aprilliks. Eeltoodust tulenevalt loeb kostja põhjendatuks 3.aprilli kulutused ärilõunale Riias summas 102,93 krooni (lisa 4, rida 244), jooksvad kulutused summas 457,36 (lisa 4, rida 245), kokku 560,29 krooni. 14.05.2013.a menetlusdokumendi lisast A tulenevalt oli kostjal kokku lepitud kohtumine 4.aprillil Vilniuses seoses harukontori avamisega. Eeltoodust tulenevalt loeb kostja põhjendatuks 3.aprilli kulutused reisile summas 227,97 krooni (lisa 4, rida 238), 5.aprilli jooksvad kulutused summas 184,54 Leedus (lisa 4, rida 240), kulutused majutusele Vilniuses ööbimiseks summas 1098,31 krooni (lisa 4, rida 249), 4.aprilli kulutused ärilõunatele Vilniuses summas 546,77 krooni (lisa 4, rida 250) ja summas 70,95 krooni (lisa 4, rida 254) ja 69,2 krooni (lisa 4, rida 255). Majutuskulude suuruseks on 1098,31 krooni, ärilõunatega seotud kulude suuruseks 686,92 krooni, reisikulude suuruseks 227,97 krooni, kokku 2013,2 krooni. 14.05.2013.a menetlusdokumendi lisast B tulenevalt oli kostjal kokku lepitud ärikohtumine 18.aprilliks Vilniuses seoses Leedu harukontori avamisega. Eeltoodust tulenevalt loeb kostja põhjendatuks 14.aprilli reisikulud Vilniusesse summas 490 krooni (lisa 4, rida 262), majutuskulud 18.aprillil summas 1098,31 krooni (lisa 4, rida 287), 17.aprilli ärilõunatega seotud kulud summas 96,72 krooni (lisa 4, rida 283) ja 186,92 krooni (lisa 4, rida 290), jooksvad kulud Vilniuses 17.aprillil summas 461,02 krooni (lisa 4, rida 275) ja 230,83 krooni (lisa 4, rida 281), 18.aprilli jooksvad kulutused vastavalt summas 276,49 krooni (lisa 4, rida 280). Sõidukulude suuruseks on 490 krooni, majutuskulude suuruseks 1098,31 krooni, ärilõunatega seotud kulude suuruseks 283,64 krooni, jooksvate kulude suuruseks 968,34 krooni, kokku 2840,29 krooni. 30.04.2013.a menetlusdokumendi lisa 10 esimesest leheküljest tulenevalt oli ärikohtumine Riias 21.aprillill. 14.05.2014.a menetlusdokumendi lisast D teisest leheküljest nähtuvalt viibis kostja 22.aprillil Riias ja osales 23.aprillil Riias ärikohtumisel seoses Läti kontori avamisega. Eeltoodust tulenevalt loeb kostja põhjendatuks 19.aprilli sõidukulud Riiga summas 228,12 krooni (lisa 4, rida 284), majutuskulud 18.aprillil 777,44 krooni (lisa 4, rida 288), ärilõunatega seotud kulud 19.aprillil 238,94 krooni (lisa 4, 289) ja 171,49 eurot (lisa 4, rida 291), Läti teise kontori avamisega seotud kulud 19.aprilli jooksvad kulutused summas 456,25 krooni (lisa 4, rida 279), 22.aprillil summas 181,83 (lisa 4, rida 297), 23.aprillil summas 274,74 krooni (lisa 4, rida 303), ärilõunatega seotud kulud 22.aprillil summas 391,18 (lisa 4, rida 294) ja summas 775,22 krooni (lisa 4, rida 301), ärilõunatega seotud kulud summas 23.aprillil 274,74 krooni (lisa 4, rida 303) ja 242,76 krooni (lisa 4, rida 304), ärilõunatega seotud kulud summas 913,61 krooni ja summas 102,77 (lisa 4, rida 320) 25.aprillil (lisa 4, rida 313), ärilõunatega seotud kulud 26.aprillil summas 251,19 krooni (lisa 4, rida 315) ja summas 231,15 krooni (lisa 4, rida 316), 24.aprilli jooksvad kulud summas 194,56 (lisa 4, rida 307), sõidukulud summas 228,92 krooni (lisa 4, rida 306). Sõidukulude suuruseks on 457,04 krooni, majutuskulude suuruseks 777,44 krooni, jooksvate kulude suuruseks 1107,38 krooni ja ärilõunatega seotud kulude suuruseks 3593,05 krooni, kokku 5934,91 krooni.

lk 19 14.05.2014.a menetlusdokumendi lisast C tulenevalt viibis kostja 24.aprillil Vilniuses seoses frantsiisi müügiga. Eeltoodust tulenevalt loeb kostja põhjendatuks 25.aprilli majutuskulud summas 549,47 krooni (lisa 4, rida 314), frantsiisi müügiga seotud 24.aprilli jooksvad kulud summas 184,37 krooni (lisa 4, rida 296) ja 25.aprilli jooksvad kulud summas 277,6 krooni (lisa 4, rida 302), 24.aprilli kulud seoses ärilõunatega summas 205,54 krooni (lisa 4, rida 317) ja 25.aprilli kulud seoses ärilõunatega summas 172,76 krooni (lisa 4, rida 319). Majutuskulude suuruseks on 549,47 krooni, jooksvate kulude suuruseks 461,97 krooni, ärilõunatega seotud kulude suuruseks 376,3 krooni, kokku 1389,74 krooni. 14.05.2013.a menetlusdokumendi lisast E tulenevalt viibis kostja 28.aprillil Vilniuses ärikohtumisel, samuti tulenevalt lisa E viiendal leheküljel olevast e-kirjast ka 29.aprillil. Eeltoodust tulenevalt loeb kostja põhjendatuks ärilõunatega seotud kulud 28.aprillil summas 268,69 (lisa 4, rida 323) ja 150,02 krooni (lisa 4, rida 325) ja 29.aprillil summas 105,95 krooni (lisa 4, rida 326) ja 205,21 krooni (lisa 4, rida 328), majutusega seotud kulud summas 313,24 krooni 29.aprillil (lisa 4, rida 322). Majutuskulude suuruseks on 313,24 krooni, ärilõunatega seotud kulude suuruseks 729,87 krooni, kokku 1043,11 krooni. 30.04.2013.a menetlusdokumendi lisa 16 neljandast leheküljest tulenevalt viibis kostja 15.mail Vilniuses ja leppis kokku ärikohtumise Leedu harukontoriga (14.05.2013.a menetlusdokumendi lisa F teine lehekülg). Eeltoodust tulenevalt loeb kostja põhjendatuks 14.mai sõidukulu summas 490 krooni Tallinnast Vilniusesse (lisa 4, rida 330) ja 15.mai majutuskulu summas 548,99 krooni (lisa 4, rida 335), ärilõunatega seotud kulud 15.mail summas 232,9 krooni (lisa 4, rida 340) ja 230,19 krooni (lisa 4, rida 350), jooksvad kulud 15.mail summas 294,78 krooni (lisa 4, rida 336), jooksvad kulud summas 231,15 krooni (lisa 4, rida 341) ja 16.mail summas 277,28 krooni (lisa 4, rida 337). Sõidukulude suuruseks on 490 krooni, majutuskulude suureks on 548,99 krooni, ärilõunatega seotud kulud summas 463,09 krooni, jooksvate kulude suuruseks 803,21 krooni, kokku 2305,29 krooni. 14.05.2013.a menetlusdokumendi lisast G tulenevalt leppis kostja kokku ärikohtumise 20.maiks Vilniuses. 30.04.2013.a menetlusdokumendi lisast 16 (ja 14.045.2013.a menetlusdokumendi lisast G kolmandast leheküljest tulenevalt) leppis kostja kokku 21.maiks kohtumise Leedu kinnisvarabüroo Verdiktas esindajaga ja Leedu harukontori juhiga. 14.05.2013.a menetlusdokumendi lisa G neljandast leheküljest nähtuvalt oli kostjal ärikohtumine 22.mail kinnisvarafirma Adomax esindajaga. Eeltoodust tulenevalt loeb kostja põhjendatuks majutuskulud summas 548,52 krooni 21.mail (lisa 4, rida 360), jooksvad kulud summas 276,8 krooni 22.mail (lisa 4, rida 355), ärilõunatega seotud 21.mai kulud summas 269,64 krooni (lisa 4, rida 363) ja summas 267,57 krooni (lisa 4, rida 363), samuti ärilõunatega seotud kulud summas 22.mail 288,57 krooni (lisa 4, rida 362). Majutuskulude suuruseks on 548,52 krooni, ärilõunatega seotud kulude suuruseks 825,78 krooni, jooksvate kulude suuruseks 276,8 krooni, kokku 1651,1 krooni.

lk 20 14.05.2014.a menetlusdokumendi lisast H teisest leheküljest tulenevalt leppis kostja kokku ärikohtumise 26.maiks Vilniuses. Eeltoodust tulenevalt loeb kostja põhjendatuks 26.mai majutuskulud summas 329,14 krooni (lisa 4, rida 374), ärilõunatega seotud 26.mai kulud summas 232,42 krooni (lisa 4, rida 377), 26.mai jooksvad kulud summas 461,19 krooni (lisa 4, rida 370) ja 27.mai jooksvad kulud summas 230,67 krooni (lisa 4, rida 371), kokku 1253,42 krooni. 14.05.2013.a menetlusdokumendi lisast I teisest kolmandast ja neljandast leheküljest tulenevalt leppis kostja kokku ärikohtumise Kaunases 11.juuniks. Eeltoodust tulenevalt loeb kostja põhjendatuks 11.juuni sõidukulud summas 461,19 krooni (lisa 4, rida 386) ja 12.juuni sõidukulud Kaunasest tagasi Vilniusesse summas 276,49 krooni (lisa 4, rida 387), 12.juuni majutuskulud Kaunases summas 691,69 krooni (lisa 4, rida 392), kokku 1429,37 krooni. 14.05.2013.a menetlusdokumendi lisast Q tulenevalt leppis kostja kokku ärikohtumise 19.juuniks Lätis. Eeltoodust tulenevalt loeb kostja põhjendatuks kostja 18.mai sõidukulud summas 468 krooni (lisa 4, rida 400), jooksvad kulud summas 112,95 krooni (lisa 4, rida 409) ja 452,44 (lisa 4, rida 421), kulud ärilõunatele 19.juuni summas 418,71 krooni (lisa 4, rida 422), kokku 1452,1 krooni. 14.05.2013.a menetlusdokumendi lisast J esimesest ja kolmandast leheküljest tulenevalt leppis kostja kokku ärikohtumised (kaks) 30.juuniks ja 1.juuliks Vilniuses. Eeltoodust tulenevalt loeb kostja põhjendatuks 30.juuni kulutused ärilõunatele summas 108,18 krooni (lisa 4, rida 451) ja kulutused ärilõunatele summas 198,22 krooni (lisa 4, rida 455) ja 115,33 krooni (lisa 4, rida 456), 1.juuli kulutused majutusele summas 1097,36 (lisa 4, rida 452), 1.juuli kulutused ärilõunatele summas 599,27 krooni (lisa 4, rida 453) ja 212,53 krooni (lisa 4, rida 466). Majutuskulude suuruseks on 1097,36 krooni, ärilõunatega seotud kulude suuruseks 1233,53 krooni, kokku 2330,89 krooni. 14.05.2013.a menetlusdokumendi lisast K oli kostjal ärikohtumine 8.juulil Riias. Eeltoodust tulenevalt loeb kostja põhjendatuks 8.juuni kulutused ärilõunatele summas 124,56 krooni (lisa 4, rida 477) ja summas 254,37 krooni (lisa 4, rida 478), kokku 378,93 krooni. 30.04.2013.a menetlusdokumendi lisast 18 (ja 14.05.2013.a menetlusdokumendi lisast L) tulenevalt leppis kostja kokku ärikohtumised 10.-11.juuliks Riias. Eeltoodust tulenevat loeb kostja põhjendatuks 10.juuli kulutused ärilõunatele summas 136,33 krooni (lisa 4, rida 482) ja summas 1133,15 (lisa 4, rida 490) ja 11.juuli kulutused summas 226,69 krooni (lisa 4, rida 492) ja 1041,36 krooni (lisa 4, rida 491), kokku 2537,53 krooni. 30.04.2013.a menetlusdokumendi lisast 17 tulenevalt leppis kostja 16.juuliks kokku ärikohtumise Riias, lisa 17 teisest leheküljest tulenevalt 25.juuliks Riias. Vahepeal viibis kostja ka Vilniuses. Eeltoodust tulenevalt loeb kostja põhjendatuks sõidukulud seoses frantsiisivõtjate külastamisega suunal Riia-Vilnius-Riia summas 396 krooni (lisa 4, rida 511), majutuskulud summas 391,66 krooni (lisa 4, rida 518), ärilõunatega seotud 23.juuli kulud Riias summas 140,31 krooni (lisa 4, rida 524) ja 112,16 (lisa 4, rida 525), 24.juuni ärilõunatega seotud kulud Riias summas 165,28 krooni (lisa 4, rida 521), ärilõunatega seotud 24.juuli kulud Vilniuses summas 149,69 krooni (lisa 4, rida 523).

lk 21

Reisikulude suuruseks on 396 krooni, majutuskulude suuruseks 391,66 krooni, ärilõunatega seotud kulud suuruseks 567,44 krooni, kokku 1355,1 krooni. 14.05.2014.a menetlusdokumendi lisast P tulenevalt oli kostjal ärikohtumine 6.augustil Lätis. Eeltoodust tulenevalt loeb kostja põhjendatuks 3.augusti sõidukulu summas 113,11 (lisa 4, rida 550) ja 226,54 krooni (lisa 4, rida 556), 6.augusti jooksvad kulud summas 226,06 krooni ja 226,06 krooni (lisa 4, rida 562, 563), majutuskulud summas 3399,6 krooni (lisa 4, rida 566), 6.augusti kulud seoses ärilõunatega summas 227 krooni (lisa 4, rida 567) ja 180,87 krooni (lisa 4, rida 570). Sõidukulude suuruseks on 339,65 krooni, majutuskulude suuruseks 3399,6 krooni, ärilõunatega seotud kulud summas 407,87 krooni ja jooksvate kulud suurus 452,12 krooni, kokku 4599,24 krooni. 14.05.2014.a menetlusdokumendi lisast S tulenevalt leppis kostja kokku ärikohtumise Lätis 18.augustiks frantsiis müügiga seonduvalt ja külastas muuhulgas ka frantsiisivõtjat – eeltoodust tulenevalt loeb kostja põhjendatuks reisikulud summas 112,47 krooni (lisa 4, rida 695), 18.augusti ärilõunatega seotud kulud summas 181,51 krooni (lisa 4, rida 700) ja 132,19 krooni (lisa 4, rida 702), kokku 426,17 krooni. 14.05.2013.a menetlusdokumendi lisast T tulenevalt oli kostja 30.septembril Riias ja tegi ettepaneku ärikohtumiseks. Eeltoodust tulenevalt loeb kostja põhjendatuks 29.septembri kulud seoses ärilõunatega summas 224,78 krooni (lisa 4, rida 714). 14.05.2013.a menetlusdokumendi lisast N ja lisa U esimesest leheküljest tulenevalt oli kostja 24.oktoobril Leedus seoses frantsiisi müügiga, eeltoodust tulenevalt loeb kostja põhjendatuks 23.oktoobri reisikulud summas 397,23 (lisa 4, rida 776), 24.oktoobri kulud seoses ärilõunatega summas 74,61 krooni (lisa 4, rida 775), samuti jooksvad kulud 24. oktoobrist summas 204,26 krooni (lisa 4, rida 773) ja 24.oktoobrist summas 311,8 (rida 777), kokku 987,9 krooni. Kostja on seisukohal, et hagiavaldus on tõendamata, põhjendamata, ja hagiavalduse lisas 4 toodud kulutused seostatavad hageja majandusliku eesmärgiga. Võttes arvesse, et kostja on teostanud tasaarvestuse 13 325,58 euro ulatuses (käesoleva menetlusdokumendi punkt 2.2), osa hageja nõudest summas 4939.86 eurot on igal juhul aegunud (vt käesoleva menetlusdokumendi punkt 2.3), ja osa nõudest, 3333,28 eurot, mille hüvitamist hageja nõuab, on tingitud põhjendatud kulutustest Baltikumis tulenevalt hageja majandustegevusest (frantsiisi müük ja harukontorite avamine - vt käesoleva menetlusdokumendi punkt 2.4), puudub ainuüksi eeltoodust tulenevalt mistahes alus hageja nõude summas 20 076,24 eurot rahuldamiseks. Lähtudes eeltoodust palub kostja: kohaldada hageja nõude osas kogusummas 77 292,02 krooni ehk 4939.86 eurot aegumist; jätta hagi rahuldamata; jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

lk 22

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hagis toodud õiguslikul alusel osaliselt järgmistel põhjustel: Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 23. 10. 2012.a. määrusega kuulutas Pärnu maakohus osanike avalduse alusel välja MA Baltics Group OÜ (reg. nr. 11323255, edaspidi ka võlgnik) pankroti /t.l. 6/ ja määras pankrotihalduriks vandeadvokaat Terje Eipre. Võlgniku viimane juhatuse liige enne pankroti väljakuulutamist oli kostja Joan Bertrand Moreau/t.l. 10/. Hageja, võlgniku pankrotihaldur Terje Eipre esitas 25. 02. 2013 kohtusse hagi kostja kui võlgniku juhatuse liikme vastu kahjuhüvitise nõudes summas 20 076, 24 eurot. Halduri väitel ei täitnud kostja pankrotimenetluses oma Pankrotiseaduse (PankrS) § 22 lg 2 tulenevat kohustust anda kogu võlgniku vara pankrotihalduri käsutusse. Kostja väited selle kohta, et ta on alates 2008. aasta detsembrist võlgniku juhatusest tagasi kutsutud, on osutunud paljasõnaliseks ja tõendamata. Võlgniku asutajaks ja enamusosanikuks on G&J Consulting OÜ (11686897) mille ainuosanikuks ja asutajaks on kostja. Pankrotimenetluse käigus on haldur välja selgitanud, et võlgnikul puudub vara, kohustusi on vähemalt 54 112, 93 eurot. Võlgniku pangakonto väljavõtetest selgub, et kostja on võlgniku arveldusarvelt välja võtnud vähemalt 314 124,84 krooni (20 076,24 eurot). Peamiselt on tegemist restoraniarvete, kauba eest tasumisega erinevates kaubamajades, aga ka sularaha väljavõtmisega /t.l. 12-25/. Tehingud toimusid ajavahemikus 13. 12. 2006 kuni 17. 09. 2012. Hageja leiab, et oma sellise tegevusega on kostja põhjustanud võlgniku maksejõuetuse tema poolt toime pandud kuriteoga või tahtliku kahju tekitamisega või raske juhtimisveaga. Hageja leiab, et tekitatud kahju tuleb kostjalt välja mõista. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 kehtestab juhtorgani liikme käitumise üldise standardi, mis tuleneb hea usu põhimõttest. Nimetatud kohaselt peab juriidilise isiku juhtorgani liige oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalne, seega eristatakse hoolsuskohustust ja lojaalsuskohustust. ÄS § 187 lg. 1 järgi juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega(lg. 2). Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui osaühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega (lg. 3). Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur (lg. 4). Riigikohus on oma lahendites ( 3-2-1-41-03, 3-2-1-45-03) korduvalt märkinud, et juhatuse liiget võib pidada hoolsuskohustust rikkunuks kui ta ei tegutse hoolsusega, mida ilmutaks tavaline mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel. Muu hulgas lasub juhatuse liikmel kohustus hoolitseda ettevõtte vara säilimise eest ja anda pankroti väljakuulutamisel kogu vara halduri käsutusse. Antud juhul kostja seda ei teinud, ettevõttes puudub täielikult raamatupidamisarvestus.

lk 23 Selleks, et välja selgitada, kas esineb alus nõudeks kostja juhatuse liikme vastu, peab nõude esitaja tõendama, et juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi ja, et just nende rikkumiste tulemusena on aktsiaseltsile tekkinud kahju. Vastutusest vabanemiseks peab juhatuse liige tõendama, et on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Hageja peab ettevõtte kahjuks seda, et tema vara väärtus vähenes summa võrra mille kostja kasutas enda huvides ja mille kasutamine ei ole olnud seotud hageja majandustegevusega. Hageja arvestab kahju VÕS § 127 lg. 1 järgi, mille eesmärk on kahju kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui lepingut ei oleks rikutud. Küsimus on kas kostja on oma kohustusi rikkunud ja kas võlgniku vara väärtus vähenes kostja tegevuse tagajärjel? Võlgniku konto väljavõttest on selgunud, et enamus väljamakseid tehti kas restoranidele, kaubamajadele või sularaha väljavõtmisega, esineb makseid hotellidele ja lennufirmadele. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et võlgniku arvelt on sellised maksed tehtud. Seetõttu ei pidanud kohus võimalikuks kostja taotletud mahus asuda koguma raamatupidamisdokumente, mis peaksid olema säilitatud võlgniku raamatupidamises ja mis täielikult puuduvad e. teisisõnu pidama võlgniku raamatupidamisarvestust. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja oli õigustatud tegema selliseid kulutusi ja kas see toimus võlgniku majandustegevuse raames, võlgniku huvides. Hageja leiab, et võlgniku kohustus ei olnud juhatuse liikme igapäevane toitlustamine ja riietamine ega korterikulutuste tasumine. Kostja esitas kohtule võlgniku ja kostja vahel sõlmitud juhatuse liikme lepingu /tõlge t.l. 138/ 04. 03. 2007, tähtajaga 5 aastat viitega sellele, et leping andis talle aluse kulutuste tegemiseks. Lepingu p. 4.1. kohaselt hüvitab C21Baltics (võlgnik) kõik mõistlikud kulutused, mida direktor (kostja) on kandnud oma kohustuste täitmise käigus, kui ta esitab kõik asjasse puutuvad arved ja maksedokumendid. Punkti 4.2. kohaselt võttis võlgnik arvesse kõik direktori kulutused, mis on kantud tema töökohaga seoses s.h. mitte ainult kutsed lõunale või joogile, vajalike reiside käigus ettevõttest hea mulje jätmine, reisikulud (buss või lennuk) Need kulud makstakse võlgniku poolt tagasi direktorile (kostja) või lastakse G&J Consultin OÜ’l esitada arved , et see oleks optimaalselt nii võlgniku kui direktori huvides. Tegelikult puudub ettevõttes täielikult arvestus kostja poolt ettevõtte arvelt tehtud kulutuste kohta. Samas ei näe leping võimalust, et maksed oleksid pidanud toimuma otse ettevõtte arvelt, ilma sellekohaseid dokumente esitamata. Esitatud lepingut saab tõlgendada vaid üheselt: kulutused pidi kandma kostja ja need hüvitati talle esitatud dokumentide alusel või esitas arved G&J Consultin OÜ, kelle ainuosanikuks kostja oli. Seega võib öelda, et kostja on rikkunud hoolsuskohustust. Kostja tegevuse tulemusena on võlgniku vara vähenenud summa võrra, mille ulatuses on kostja teinud väljamakseid võlgniku arvelt, ilma sellekohaseid arveid või maksedokumente esitamata. Kohtu hinnangul esineb alus tekitatud kahju väljamõistmiseks kostjalt.

lk 24 Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja peab tõendama, et arve maksmiseks alust ei olnud. Negatiivset asjaolu ei ole võimalik tõendada. Raamatupidamise puudumise tõttu ei ole olemas arveid on vaid kaardimaksed ja sularaha väljamaksed. Kohus on kostjale varasemalt selgitanud, et vastutusest vabanemiseks peab ta tõendama, et tehtud kulutused olid võlgniku majandustegevuses vajalikud ja nende katmine võlgniku rahaliste vahendite arvelt oli juhatuse liikmega sõlmitud lepingule vastav ja põhjendatud. Kostja väitel pidi ta osa võtma Century 21 poolt korraldatud igaaastasest kohtumisest Ameerika Ühendriikides ja viibis seal ajavahemikus 29. 02. 2008- 05. 03. 2008, reisi maksumuseks kujunes 27 512, 72 krooni (1758,38 eurot). Tõendina esitas kostja e-kirja selle kohta, et jõuab USA-sse 29. 02 v. 01. 03. Konto väljavõttest ilmneb, et selles ajavahemikus on tehtud rida kaardimakseid. Kohus on esitatud kirjavahetuse ja arvete põhjal leidnud, et põhjendatud kuludeks on 11 074,82 krooni e. 707,81 €. Kostja tegeles väidetavalt aktiivselt Leedu harukontorite avamisega ja sellest tulenevalt esines vajadus läbirääkimisteks Läti ja Leedu partneritega, mida tõendavad e-kirjad /t.l. 94-114/. Mis iseenesest ei tõenda tehtud kulutuste seostust võlgniku majandustegevusega. Tõenditena esitatud dokumendid /t.l. 125-127/ei vasta raamatupidamislikele dokumentidele esitatavatele nõuetele. Mis puutub Eesti Posti arvetesse /t.l. 16-18 II kd/ ei selgu siit mida ja millisel aadressil väljastati, mistõttu ei saa tehtud kulutust siduda võlgniku majandustegevusega. Ka ei ole võimalik järgnevatest G&J Consulting OÜ arvetest /t.l. 18-20 II kd/ aru saada mida konkreetselt telliti ja kus seda kasutati. Esitatud restoranide ja kaupluste arvetest /t.l. 2041 II kd/ nähtuvalt oli valdavalt tegu ühe inimese toitlustamise või toidukaupade ostmisega, ühel juhul ka kingade ostmisega. Kohus ei pea võimalikuks siduda nimetatud kulutusi võlgniku majandustegevusega ja leiab, et tõepoolest ei saanud ettevõtte majandustegevus seisneda juhatuse liikme igapäevases toitlustamises või tema riietamises. Ka ei sisalda leping kohustust tagada kostjale korterikulude katmine /t.l. 62 II kd/ kusjuures on selgusetu kas kostja seda korterit ka ise kasutas. Igal juhul ei saanud juhatuse liikme lepingu eesmärk olla võimaluse andmine juhatuse liikmele kasutada ettevõtte rahalisi vahendeid kontrollimatult kõigi enda kulutuste katmiseks. Pigem oleks olnud normaalne olukord kus kulutused kaetakse arvete alusel või juhatuse liikme poolt makstud kulude hilisema tagasimaksega raamatupidamise kaudu. Kostja juhatuse liikmena ei ole raamatupidamise korraldamise kohustust täitnud ja ei ole säilitanud kuludokumente. Samuti ei ole ta esitanud tõendeid selle kohta, et tema poolt märgitud välislähetused ja üritused ka sellisel kujul tegelikult toimusid. Küll aga on esitatud dokumentidest selgunud, et ta kasutas võlgniku rahalisis vahendeid enda igapäevaste isiklike vajaduste rahuldamiseks ( ostetud toidud, makstud restoraniarved, millest on näha, et söömas käis kostja üksi, kaubamaja ja kingapoe arved jne.) tekitades sellega võlgnikule kahju. Põhjendatuks loeb kohus kostja vastuväite hagile sideteenuste osas. Juhatuse liikme lepingu p. 4.3 kohaselt kohustus võlgnik maksma kostja sideteenuste kulu kuni 250 eurot kuus ja seetõttu saab esitatud nõudest põhjendatult maha arvata sidekulu summas 6793,97 EEK e. 434,21 eurot. Esitatud kirjavahetuste ja dokumentide alusel suutis kohus tuvastada seose võlgniku äritegevusega kuludega summas 34 522,51 EEK 2206,39 eurot. Kohus veendus esitatud

lk 25 dokumentide alusel, et ärikohtumiste toimumist kinnitati ja samal ajal tehtud sõidukulud võisid olla seostud nende kohtumistega. Seega vähendab kohus sissenõutavat summat 16 727,83 euroni, mille osas on kostja vastuväited jäänud paljasõnaliseks ja tõendamata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et esitatud hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostja, kasutades võlgniku rahalisi vahendeid oma igapäevavajaduste rahuldamiseks on ettevõtte juhatuse liikmena oma hoolsuskohustust rikkunud ja põhjustanud sellega ettevõtte vara vähenemise, mis kokkuvõttes oli üheks maksejõuetuse põhjuseks. Kostja ei taganud tema juhtimisel olnud ettevõtte raamatupidamisarvestuse vastavust raamatupidamisseadusele, mis võimaldas tal kasutada ettevõtte rahalisi vahendeid kontrollimatult enda kasuks ja millega tekitati ettevõttele kahju. Kostja taotles aegumise kohaldamist hageja nõudele ajavahemikus 01. 01. 2008 kuni 24.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik: Külli Mõlder

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.