EEOÜ hagi NL’i vastu võlgnevuse 3 195.07 euro ja viivise 108.63 euro nõudes
Tsiviilasja hind
3 195.07 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja EEOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX)
esindajad
Hageja seaduslikud esindajad juhatuse liikmed KK ja JS Hageja lepinguline esindaja Mehis Adamson (Actum Consult OÜ, Turu 17-21, 51004 Tartu, elektronpost [email protected]) Kostja NL (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja advokaat Irina Nossova (Advokaadibüroo VARUL AS, Ahtri 6A, 10151 Tallinn, elektronpost [email protected])
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista NL’ilt võlgnevus 1 047.64 eurot ja viivis 35.10 eurot EEOÜ kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud 67 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 33 % ulatuses hageja kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (09.02.2012). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse
2-11-23848 lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud
1.EEOÜ (hageja) esitas 23.05.2011 Harju Maakohtule hagi NL’i (kostja) vastu võlgnevuse 3 195.07 euro ja viivise 108.63 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli kostja hageja juhatuse liige alates 19.11.2009 kuni osanike otsusega tagasi kutsumiseni 15.11.2010. Hageja ja kostja vahel oli kokkulepe, mille alusel tasustati kostjat, kes oli samas ka hageja projektijuht, läbi OÜ I esitatud arvete tasumisega. Kokkuleppe kohaselt pidi iga OÜ I poolt esitatud arve ja tasumine olema kooskõlastatud teiste juhatuse liikmetega. Kostja täitis töövõtulepingu täitmisel objektil projektijuhi tööülesandeid. Lepingu täitmise tähtaeg oli 31.01.2010, mida pikendati kuni 15.03.2010, vaegtöid tehti veel ka 2010.a suvel. Kostjal oli õigus saada tasu projektijuhtimise teenuse eest 800 krooni päevas kuni 15.03.2010. Hagejale esitati kostjaga seotud ettevõtte OÜ I poolt 02.09.2010 arve-saateleht nr 7/10 summas 3 195.07 eurot, selgitusega „Projekti juhtimine“. Hageja ei ole OÜ-lt I arvel näidatud projektijuhtimise teenust tellinud. Kostja teostas hageja juhatuse liikmena (hoolimata asjaolust, et antud teenust ei olnud tellitud ning selleks puudus teiste juhatuse liikmete nõusolek) hageja arveldusarvelt OÜ-le I väljamakse summas 3 195.07 eurot. Sellest järeldab hageja, et kostja poolt tehtud pangaülekanne OÜ I arveldusarvele on tehtud ekslikult, mille eest kannab vastutust hageja endine juhatuse liige (kostja) ainuisikuliselt. Hageja nõudis kostjalt seoses OÜ-le I tehtud maksega selgitusi umbes kahe kuu vältel. Esialgu lubas kostja, et maksab raha tagasi, kuid hiljem, kui raha endiselt ei laekunud ja hageja uuesti kostjalt tasumist nõudis, eiras kostja hagejat täielikult. Hageja leiab, et kostja on rikkunud juhatuse liikme lojaalsus- ja hoolsuskohustust, millega on tekitanud hagejale kahju. Hageja tugineb äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1 ja 2 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35. Kostja on rikkunud lojaalsuskohustust, kandes alusetult endaga seotud ettevõttele raha üle. Kostja teadis, et tegelikult ei ole hagejal OÜ I arvel märgitud teenuse eest tasumise kohustust. Seega tekitas kostja alusetult arve tasumisega hagejale kahju 3 195.07 eurot. Selle summa võrra on hageja rahaliste vahendite seis vähenenud. Hageja nõuab põhivõlgnevuselt viivist seaduses sätestatud määras. Hageja esitas kostjale kahju hüvitamise nõude 11.11.2010 ning andis tasumiseks tähtaja 5 päeva (16.11.2010). Kostja on olnud tasumisega viivituses 153 päeva alates 17.11.2010 ning viivisenõude suuruseks on 108.63 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile vastu.
2-11-23848 Kostja on seisukohal, et hagiavalduses esitatud nõue on põhjendamatu ja alusetu. Hageja, täites 19.10.2009 sõlmitud töövõtulepingut nr 09-08 EP A 08, tegi ettepaneku kostjale saada hageja osanikuks ning osaleda töövõtulepingu täitmisel. Kostjast sai hageja osanik ning juhatuse liige. Juhatuse liikmed leppisid omavahel suuliselt kokku, et kostja vastutab tööde nõuetekohase teostamise eest objektil ning täidab objektijuhi rolli. Kostja kohustusteks oli soetada ettevõtte nimel ja huvides tööde teostamiseks vajalikke materjale, rentida vajalikku tehnikat ning koordineerida objektil teostatavaid töid. Teised juhatuse liikmed kohustusid tegelema töövõtulepingujärgse aruandluse ja raamatupidamise korraldamise ning muude jooksvate küsimuste lahendamisega. Poolte kokkuleppe kohaselt tasustati kostja objektijuhi tööd OÜ I poolt esitatud arvete alusel. Pooled leppisid kokku, et kostja tasu on 800 krooni päevas. Hageja aktsepteeris seda ja kostja sai tasu OÜ I poolt esitatud arvete alusel. Kõik teised rahalised ülekanded vastavalt OÜ I arvetele teostas kostja internetipanga vahendusel ise. Töövõtulepingus märgitud tööd said nõuetekohaselt valmis ja objekt on tellijale üle antud. Tellija ei ole tööde osas pretensioone esitanud. Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt on koostatud 31.12.2010. Kostja täitis objektijuhi ülesandeid ajavahemikul 28.10.200915.03.2010 ning seejärel ajavahemikul 15.03.2010-15.05.2010 täitis ta alltöövõtja B OÜ tegemata jäänud töid, mille eest pidi kostja saama tasu 1 000 krooni päevas. Vaegtöid ja puuduste kõrvaldamist ei hakatud tegema vahetult pärast 15.03.2010 vaid alles 2010.a juunis. Selle perioodi eest tasustamise osas puudust poolte vahel teistsugune kokkulepe. Ajavahemikus aprill-august 2010.a väljastatud OÜ I arveid hageja aktsepteeris. Kostja on seisukohal, et tal oli õigus tasu saada ka pärast 15.03.2010. Kostja on täitnud objektijuhi ülesandeid vähemalt 169 päeval, mille eest on kostjal õigus saada töötasu ajavahemiku 20.10.2009 kuni 30.12.2010 eest summas (169x800) 135 200 krooni. Kui sellele lisada osaniku osa kasumist 95 358 krooni, on kostjal õigus saada 230 558 krooni, mis ületab OÜ I arvete alusel hageja poolt tasutud summa 204 550 krooni. Ajavahemikus 09.11.200914.12.2009 oli hageja sõiduauto remondis ning sel ajal ning alates 22.02.2010 kuni tööde lõpuni kasutas kostja isiklikku sõidukit vähemalt 61 päeval, mistõttu on tal õigus saada sõidukulude kompensatsiooni (61x200) 12 200 krooni, s.o 779.72 eurot. Kostja leiab, et tema poolt juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumine ja hagejale kahju tekkimine summas 3 195.07 eurot on tõendamata. Hageja teised juhatuse liikmed omasid täielikku ülevaadet hageja rahavoogudest ning vastutasid raamatupidamise eest. Juhatuse liikmed KK ja JS olid teadlikud arvest nr 7/10 ja selle tasumisest kostja poolt. Enne vaidlusaluse arve esitamist võttis kostja ühendust JS’iga, kes andis nõusoleku arve tasumiseks. Vaidlusaluse arve tasumist teised juhatuse liikmed kohe ei vaidlustanud. Menetluse käik
3.Pooled on andnud nõusoleku asja menetlemiseks kirjalikus menetluses (kd I t lk 177). Kohtu põhjendused
4.Kohus leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele.
5.Hageja esitas hagi kostja kui oma endise juhatuse liikme vastu tema kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks, mis tuleneb sellest, et kostja hageja juhatuse liikmena on teinud alusetu väljamakse endaga seotud äriühingule. Hageja leiab, et kostja on juhatuse liikmena rikkunud hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Nõude õiguslik alus on ÄS § 187 lg 2, mille esimese lause järgi vastutavad oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud juhatuse liikmed kahju hüvitamise eest solidaarselt. Analoogne regulatsioon on
2-11-23848 sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 37 lg 1 esimeses lauses. Kuna juhatuse liikme õigussuhe on olemuslikult tehinguline (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-41-05 p 18), kohaldub kohustuste rikkumisel tekitatud kahju hüvitamisel võlaõigusseadus (VÕS) § 115. Kahju hüvitamiseks peab osaühing tõendama, et juhatuse liige on oma kohustust rikkunud, et osaühing on saanud kahju ning et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127). Juhatuse liige vabaneb ÄS § 187 lg 2 teise lause järgi vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-33-10 p 10).
6.Osaühingu juhatuse liikmetel on seadusest, osaühingu põhikirjast, osanike või juhatuse otsustest ja võimalikust lepingust tulenevate konkreetsete kohustuste kõrval TsÜS §-st 35 tulenev üldine kohustus täita oma ülesandeid juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega (nn hoolsuskohustus) ja olla juriidilisele isikule lojaalne (nn lojaalsuskohustus) (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-33-10 p 11). Osaühingu juhatuse liige peab ÄS § 187 lg 1 järgi täitma oma kohustusi kõrgendatud hoolsusega, nn korraliku ettevõtja hoolsusega. Lisaks peavad juhatuse liikmed TsÜS § 32 järgi omavahelistes suhetes ning suhetes osanikega ja teiste juhtorganite liikmetega järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Samuti laieneb juhatuse liikmetele TsÜS § 138 ja VÕS § 6 tulenev üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus. Hoolsust ja lojaalsust nõuab juhatuse liikmetelt ka VÕS § 620.
7.18.07.2011 menetlusdokumendis on kostja täpsustanud, et käesolevas menetluses kostja ei vaidlusta hageja 15.10.2010 üldkoosoleku otsust, mistõttu jätab kohus selle väitega seotud seisukohad ja tõendid tähelepanuta, kuna need ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust (kd I t lk 60-63). Samuti lähtub kohus hagi lahendamisel esitatud nõudest, mille suuruseks on 3 195.07 eurot ja viivis 108.63 eurot, ning selle aluseks esitatud asjaoludest. Muus osas jätab kohus hageja ja kostja väited tähelepanuta.
8.Asjas ei vaielda järgmiste oluliste asjaolude üle: 1) Kostja oli hageja juhatuse liige perioodil 19.11.2009 kuni 15.11.2010; 2) Kostja on hageja osanik (kd I t lk 26-27); 3) Kostja täitis projektijuhi ülesandeid, mis tulenesid 19.10.2009 töövõtulepingust nr 09-08 EP A 08 (kd I t lk 42-53); 4) Objekt anti tellijale üle 31.12.2010 aktiga nr 1 (kd I t lk 148); 5) Poolte vahel oli kokkulepe, et kostja tasu projektijuhtimise teenuse eest on 800 krooni päevas ja see makstakse välja OÜ I esitatud arvete alusel.
9.Kostja kohustuste rikkumine seisnes hagiavalduse kohaselt selles, et kostja jättis arve nr 7/10 eelnevalt teiste juhatuse liikmetega kooskõlastamata ja kandis 02.09.2010 selle alusel hageja arveldusarvelt OÜ I arveldusarvele üle 49 992 krooni (3 195.07 eurot, kd I t lk 710). Kostja pidi teadma, et raha ülekandmiseks alus puudub. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et kostjat saab lugeda OÜ-ga I seotud isikuks, kuna selle äriühingu osanik ning juhatuse liige on kostja lähikondne.
10.Selleks, et tuvastada kostja kohustuste rikkumist hageja ees, tuleb esmalt hinnata, kas vaidlusaluse makse tegemiseks oli olemas õiguslik alus. Kostja töötas projektijuhina Erala, Äksi, Annikoru, Puurmani, Tabivere ja Rõngu reoveepuhastite ning Lähte-Erala kanalisatsiooni torustiku objektil. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostjal oli õigus saada tasu 800 krooni päevas perioodini 15.03.2010. Pooled vaidlevad selle üle, kas pärast 15.03.2010 oli kostjal õigus saada tasu või mitte. Samuti puudub vaidlus, et tasu kuulus väljamaksmisele OÜ I arveldusarvele viimase poolt esitatud
2-11-23848 arve alusel. Ajavahemikus detsember 2009 – september 2010 on kostja endale tasu maksmiseks teinud hageja arveldusarvelt järgmised ülekanded OÜ I esitatud arve alusel: - 21.12.2009 arve-saateleht nr 12/09 summas 12 000 krooni selgitusega „Projekti juhtimine“ (kd I t lk 54); - 10.01.2010 arve-saateleht nr 1/2010 summas 12 000 krooni selgitusega „Projekti juhtimine“ (kd I t lk 55); - 04.02.2010 arve-saateleht nr 1/2010 summas 20 000 krooni selgitusega „Projekti juhtimine“ (kd I t lk 56); - 05.04.2010 arve-saateleht nr 2/2010 summas 25 000 krooni selgitusega „Projekti juhtimine“; - 21.03.2010 arve-saateleht nr 02/10 summas 50 000 krooni selgitusega „Projekti juhtimine“ (kd I t lk 57); - 03.08.2010 arve-saateleht nr 5/10 summas 10 558 krooni selgitusega „Projekti juhtimine“ (kd I t lk 58); - 24.08.2010 arve-saateleht nr 6/2010 summas 25 000 krooni selgitusega „Projekti juhtimine“; - 02.09.2010 arve-saateleht nr 7/10 summas 49 992 krooni selgitusega „Projekti juhtimine“ (kd I t lk 59) Kokku 204 550 krooni. Hageja ei vaidlusta ülekandeid, mis on tehtud enne 02.09.2010 ülekannet. Hageja seaduslikud esindajad KK ja JS on vande all antud seletusega tõendanud, et juhatuse liikmete vahel oli kokkulepe, et väljamakse peab kooskõlastama teise juhatuse liikmega. Kostja ei ole seda asjaolu vaidlustanud. Hageja ei vaidle, et kõik eelnevad väljamaksed on õiged ja nõuetekohaselt kinnitatud (kd I t lk 174, KK’e vande all antud seletus).
11.Puudub vaidlus, et igapäevaselt tegeles hageja raamatupidamise kontrollimisega juhatuse liige KK (kd I t lk 174). KK’e vande all antud seletuse kohaselt sai ta vaidlusaluse arve tasumisest teada pärast tasumist paari päeva jooksul (kd I t lk 174). Hageja teise juhatuse liikme JS’i vande all antud seletuse kohaselt ei ole kostja temaga arve nr 7/10 esitamist ega tasumist kooskõlastanud (kd I t lk 175). JS rääkis sellest ülekandest kostjaga pärast selle tegemist (kd I t lk 175). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleval juhul pole kostja tõendanud ega kahtluse alla seadnud hageja juhatuse liikmete vande all antud seletusi, et vaidlusaluse arve maksmist kostja nendega ei kooskõlastanud. Asjaolu, et kostja suhtles JS’iga enne arve maksmist ei tõenda, et tal oli selle ülekande tegemiseks ka teise juhatuse liikme kooskõlastus.
12.Vaatamata vaidlusaluse arve maksmise kooskõlastamata jätmisele leiab kohus, et ainuüksi sellise kokkuleppe rikkumist ei saa vaadelda juhatuse liikme kohustuse rikkumisena, millele järgneks juhatuse liikme vastutus. Juhul, kui sellise arve maksmiseks oli olemas õiguslik alus (osaühingul on täitmata kohustus), siis ei saa üksnes ülekande kooskõlastamata jätmine tekitada osaühingule kahju.
13.Järgnevalt tuleb kohtul hinnata, kas vaidlusaluse arve maksmiseks oli olemas õiguslik alus, e kas hagejal oli täitmata sellesisuline kohustus. Hageja leiab, et projekti tähtaeg oli 15.03.2010 ja edasi oli vaegtööd ja puuduste kõrvaldamine. Pärast 15.03.2010 tasu osas kokkulepet ei olnud (t lk 174). Ka teine juhatuse liige JS on vande all antud seletusega avaldanud, et kostjale arvestati tööpäevi kuni 15.03.2010 ning tasu maksti vastavalt laekumistele (t lk 175). Samas ei vaidlusta hageja juhatuse liikmed, et kostja tegeles
2-11-23848 vaidlusaluse projektiga ka pärast 15.03.2010, kuid hageja juhatuse liikmed KK ja JS on vande all antud seletusega kinnitanud, et kostjal ei olnud pärast seda tähtaega õigus saada tasu 800 krooni päeva eest (t lk 176). Kostja väidab, et tal oli õigus saada tasu 800 krooni päevas kogu lepingu täitmise aja jooksul, seega ka pärast 15.03.2010 (t lk 176).
14.Poolte vahel puudub vaidlus, et kokku lepiti ka sõidukulude hüvitises 200 krooni päevas (KK’e vande all antud seletus, kd I t lk 174). Kostja on välja arvutanud, et kasutas isiklikku sõiduautot vähemalt 61 päeval, mistõttu on tal õigus saada sõidukulude kompensatsiooni (61 x 200 krooni) 12 200 krooni. Hageja juhatuse liige KK on vande all antud seletuses avaldanud, et kostjale anti hageja poolt kasutamiseks auto ning seega kompensatsiooni saamise õigust kostjal ei ole (kd I t lk 174). Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 ei ole kostja tõendanud oma väiteid isikliku sõiduauto kasutamise kohta 61 päeval, mistõttu ei saa lugeda kostja väiteid sõidukulude kompensatsiooni kohta tõendatuks. Samuti pole tõendatud komandeeringutasude kokkulepe. Kuna hageja seaduslik esindaja KK on vande all seletanud, et komandeeringutasudes kokku lepitud ei olnud (kd I t lk 174), siis kostja oleks pidanud tõendama vastupidist. Kostja poolt on tõendamata, et tal oli kokkulepe, et alates 2010.a veebruarist kuni 2010.a mai lõpuni on tal õigus saada 1 000 krooni päevas alltöövõtja B OÜ teostamata tööde tegemise eest.
15.Töövõtulepinguga nr 09-08 EP A 08 kokkulepitud tööd said valmis ja on nõuetekohaselt tellijale üle antud 31.12.2010 (kd I t lk 148). Kostja enda poolt avaldatud andmete kohaselt töötas ta objektil alates 20.10.2009 kuni 08.07.2010, kokku 169 päeva (kd I t lk 176, kd I t lk 172). Hageja juhatuse liikme KK’e vande all antud seletuse kohaselt oli lepingu täitmise tähtaeg 15.03.2010 ning pärast seda perioodi toimus vaegtööde teostamine ja puuduste kõrvaldamine (kd I t lk 174). Tasustamise kokkulepet kuni 15.03.2010 kinnitavad üksnes juhatuse liikmed KK ja JS. Samas ei vaidle nad vastu, et kostja töötas objektil kuni puhkuseni, e siis ka pärast 15.03.2010. See nähtub ka dokumentaalsest tõendist: KK’e 29.06.2010 elektronkiri kostjale vaidlusaluse projekti osas (kd II t lk 8-11). Käesolevas asjas on dokumentaalsete tõenditega ümber lükatud hageja juhatuse liikme KK’e vande all antud seletus, mille kohaselt teostati objektil töid kuni 15.03.2010 ning pärast seda toimus vaegtööde teostamine ja puuduste kõrvaldamine. Ehitustööde päevikute väljatrükkidest nähtuvalt teostati objektil ka sisulisi töid pärast 15.03.2010 – kaevudes ülevoolutorustike paigaldus, kanalitorustike soojustuse paigaldus (kd II t lk 21-22).
16.Kuna poolte vahel oli käsunduslepingu laadne võlasuhe, siis tulenevalt VÕS § 619 saab eeldada, et käsundi täitmine on tasuline. Asjas on tuvastatud, et kostja sai projekti juhtimise eest tasu 800 krooni päevas. Seega oli hageja kohustus tõendada, et selline kokkulepe kehtis kuni 15.03.2010 ning pärast seda ei olnud kostjal enam õigus tasu saada. Hageja tõenditeks selle asjaolu tõendamiseks on hageja juhatuse liikmete KK’e ja JS’i vande all antud seletused (kd I t lk 174-175). Kohtu hinnangul tuleb selles osas antud seletustesse suhtuda kriitiliselt, kuna nimetatud isikud on endiselt hageja juhatuse liikmed ning neil on otsene huvi asja hageja kasuks lahendamise suhtes. Nimetatud vande all antud seletused ei haaku teiste asjas kogud tõendite ning eluliste asjaoludega. Esiteks saab eeldada, et kui kostja kohustuseks oli töövõtulepingust nr 09-08 EP A 08 tuleneva objekti juhtimine, siis selle eest tasustatakse kuni projekti lõpuni. Kostja andmete kohaselt töötas ta objektil kuni 08.07.2010. Teiseks puudub vaidlus, et kostjale maksti tasu välja ka pärast 15.03.2010 neljal korral. Hageja juhatuse liikme JS’i vande all antud seletuse kohaselt maksti tasu välja vastavalt laekumistele, e millal hagejale raha maksti (kd I t lk 175). Samas pole aga
2-11-23848 hageja tõendanud, et kostjale maksti tasu välja teenuste eest, mis olid osutatud hagejale enne 15.03.2010. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kostja tasustamise kokkuleppe muutmine pärast 15.03.2010 ei ole tõendamist leidnud.
17.Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, kas kostjal on õigus saada tasu vaidlusalusel arvel märgitud ulatuses. Asjas on tuvastamist leidnud, et objekti ei lõpetatud ära 31.01.2010 ning see anti üle alles 31.12.2010. Kostja tugineb tema poolt koostatud arvutustel, mille kohaselt töötas ta objektil 20.10.2009 kuni 08.07.2010, s.o kokku 169 päeva (kd I t lk 172, kd II t lk 24-25). Hageja on teinud omapoolse arvestuse vastavalt ehitustööde päevikule, mille kohaselt on kostja teenuseid osutanud perioodil 19.10.2009 kuni 12.03.2010 kokku 91 päeva (kd I t lk 183). Kostja vaidlustab hageja poolt esitatud tabelit ning väidab, et ehituspäevikuid ei saa pidada ainsateks alusteks arvutamaks teenuse osutamise päevi. Kostja on esitanud tõendid, mille kohaselt ei ole hageja esitatud tabel usaldusväärne. Kui hageja tabelis on märgitud mitte-teenuse osutamise päev perioodil 15.02.2010 kuni 01.03.2010, siis selles osas on olemas ehitustööde päeviku väljavõte ja kaetud tööde akt, mis tõendavad, et kostja on nimetatud 13 päeval töid objektil teinud (kd II t lk 18). Mõlema poole poolt on koostatud tabelid, mille andmed tulenevad ehitustööde päevikust (hageja tabel kd I t lk 183; kostja tabel kd II t lk 24-25). Kohtu hinnangul ei saa vaidluse lahendamisel lähtuda üksnes ühe poole poolt koostatud tabelist. Pooltel puudub vaidlus, et kostja on objektil tööd teinud vähemalt 91 päeva. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et tasu kokkulepe poolte vahel kehtis ka pärast 15.03.2010. Kostja on dokumentaalsete tõenditega usaldusväärselt tõendanud, et lisaks 91 päevale, mille osas pooltel vaidlust pole, on ta tööd teinud lisaks perioodil 15.02.2010-01.03.2010, 15.03.2010-19.03.2010, 21.03.201026.03.2010 (kd II t lk 18, 21, 22). Muus osas ei saa kohus lugeda kostja väiteid teenuseid osutatud päevade osas tõendatuks. Seega loeb kohus tõendatud päevade arvuks (91+25) 116 päeva. Seega on kostjal õigus saada tasu (116 x 800) 92 800 krooni.
18.Hagiavalduse kohaselt on kostjal kui hageja osanikul õigus saada pärast tööde lõpetamist ja kulude-tulude kokku arvutamist kasumit. Ka selle summa pidi kostja saama OÜ I esitatud arve alusel (kd I t lk 88). Hageja enda poolt esitatud asjaolude kohaselt oli kostja osa kasumist 95 358 krooni (kd I t lk 88). Nimetatud summa saamise õigust on hageja ise 22.07.2011 menetlusdokumendis kinnitanud ning sellele summale ei ole kostja vastu vaielnud (kd I t lk 88). Seega ei vaja nimetatud väide tõendamist TsMS § 231 lg 2 tulenevalt.
19.Eeltoodust tulenevalt on kostjal õigus saada hagejalt tasu (92 800 + 95 358) 188 158 krooni. Kostja on teinud endale väljamakseid summas 204 550 krooni. Seega on vaidlusaluse viimase arvega teinud kostja endale alusetult väljamakse summas 16 392 krooni, e 1 047.64 eurot.
20.Arvestades kostja poolt makse tegemise asjaolusid: tal oli võimalus makseid hageja arveldusarvelt teha; arve esitati OÜ I poolt, kus on osanikuks ja juhatuse liikmeks tema abikaasa, e makstavad summad ja maksmine olid tema kontrolli all, saab kostja tegevust pidada juhatuse liikme kohustuste rikkumiseks. Hagejal ei olnud kohustusi kostja ees summas 1 047.64 eurot, mistõttu selle summa alusetu tasumisega hageja vara vähenes. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju
2-11-23848 hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Selline kahju on ÄS § 187 lg 2 kaitsealas, s.t selline kahju on juhatuse liikme kohustuste rikkumise korral hüvitatav. Kohtu hinnangul on VÕS § 127 sätestatud kahju hüvitamise eeldused täidetud. Muus osas arve tasumisega (2 147.43 eurot) ei ole kostja juhatuse liikme kohustusi rikkunud, kuna kohus on tuvastanud, et hagejal oli sellises ulatuses tasu maksmise kohustus kostja ees. Kohtu ette ei ole toodud teisi asjaolusid, mis viitaksid, et kostja poolt sellisel viisil endale tasu maksmine oleks hagejat kahjustanud. Asjaolu, et tasu maksti kostjale välja alles 02.09.2010, ei saa olla hagejale kahju tekitav.
21.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik VÕS § 82 lg 3 järgi täitma kohustuse ning võlausaldaja võib VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause järgi nõuda kohustuse täitmist selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumisel pärast kohustuse tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-3-09). Hageja on kostjale esitanud nõudekirja kahju hüvitamiseks ning andnud tähtaja kohustuse täitmiseks (kd I t lk 11-17). Puudub vaidlus, et kostja on selle nõudekirja kätte saanud. Kohtu hinnangul on põhjendatud lugeda alates 17.11.2010 kostja kohustuse täitmisega viivituses olevaks. Hageja nõuab viivist alates 17.11.2010 153 päeva eest, s.o (153x8/365x1 047.64) 35.10 eurot. Menetluskulud
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi kuulub rahuldamisele 33 % ulatuses, siis hageja menetluskulud jäävad 67 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 33 % ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel
2-11-23848 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule, sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.