Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kui isik taotleb menetlusabi menetluskulude kandmiseks, siis peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (kaja) (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUS

Makri Brothers OÜ esitas 11.11.2011 Harju Maakohtule taotluse töövaidluskomisjonis M K’i avalduse alusel lahendatud töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus jättis 16.11.2011 määrusega taotluse käiguta ja andis kostjale tähtaja määruses nimetatud puuduste kõrvaldamiseks. 06.02.2012 esitas M K Harju Maakohtule avalduse menetluse jätkamiseks tema elukohajärgses kohtus, s.o Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas. 08.02.2012 määrusega edastas Harju Maakohus tsiviilasja nr 2-11-54959 kohtualluvuse järgi Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale. Viru Maakohusse saabus tsiviilasja toimik 02.03.2012.a. Viru Maakohtu 05.03.2012 määrusega jäeti Makri Brothers OÜ taotlus ja hagi tagamise avaldus käiguta ning anti kostjale täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kostja kohtunõuet ei täitnud (määruse sai kätte kostja esindaja 12.03.2012), misjärel kohus 27.03.2012 määrusega otsustas M Ki hagi Makri Brothers OÜ vastu töövaidlussuhtest tulenevas nõudes, v.a. lähetusraha nõudes, menetlusse võtta ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele. Kohtumääruse on vastu võtnud kostja esindaja vend 21.04.2012.a. Kostja vastust ei esitanud. Tulenevalt sellest, et kumbki pooltest ei olnud väljendanud selget soovi asja lahendamiseks kirjalikus või suulises menetluses, järeldas kohus, et pooled soovivad asja lahendamist suulises menetluses ning määras tsiviilasjas istungi aja ja saatis menetlusosalistele kohtukutsed. Kohtukutse on hageja isiklikult kätte saanud ja kostja esindajale saadetud kutse on vastu võtnud kostja vend. 21.05.2012.a. toimunud istungile menetlusosalised ei ilmunud ning kohus lükkas asja arutamise edasi ja saatis menetlusosalistele uued kohtukutsed. Kohtukutse hagejale on vastu võtnud hageja ema 29.05.2012 ja kostja esindajale kostja esindaja abikaasa 24.05.2012. 07.06.2012 toimunud istungile ilmus hageja M K, kostja ei ilmunud. Hageja selgitas, et tema esitas töövaidluskomisjonile avalduse, mis rahuldati osaliselt ja sellega ta oli rahul. On esitanud otsuse Tallinna kohtutäiturile täitmiseks, raha saanud ei ole. Soovib saada tehtud töö eest raha ning taotleb tagaseljaotsuse tegemist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 tulenevalt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu kohtuistungile. Hageja on kohtuistungil taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks esitanud. Kohus leiab, et hageja taotluse saab rahuldada. Kostja on menetlusest teadlik, kostjale on kohtukutse kätte toimetatud ning välistusi TsMS § 413 lõikes 3 esitatud alustel tagaseljaotsuse tegemiseks ei ole. TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ning põhjendavas osas võib piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjoni 03.11.2011 otsusega nr 4.4-2/2155 on läbi vaadatud avaldaja M Ki avaldus Makri Brothers OÜ vastu töötasu, puhkusehüvitise ja

välislähetuse päevaraha nõudes. Töövaidluskomisjoni otsusega on M.K avaldus rahuldatud osaliselt ning M.K kasuks on Makri Brothers OÜ-lt välja mõistetud: töötasu summas 732.65 eurot, kusjuures töötasu osas kuulus otsus viivitamatult täitmisele; lähetusraha summas 522.00 eurot ja puhkusehüvitis summas 62.91 eurot. Kohtusse pöördujaks oli Makri Brothers OÜ, kes esitas taotluse ITVS § 24 lg 4 alusel. Kuivõrd Makri Brothers OÜ poolt jäeti kohtunõue taotluses esinenud puuduste kõrvaldamiseks, mh lähetusraha nõudelt riigilõivu tasumiseks, täitmata, võttis kohus hagina menetlusse M Ki töövaidlussuhtest tulenevad nõuded- töötasu nõude summas 732.65 eurot ja puhkusehüvituse nõude summas 62.91 eurot. Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 kohaselt teeb töölepingu alusel füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 28 lg 2 p 1, 2 ja 3 kohaselt on tööandja eelkõige kohustatud kindlustama töötajat kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi; maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal ning andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu. TLS § 71 kohaselt töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. TLS § 91 lg 1 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele töötasu summas 732.65 eurot ja puhkusehüvitis summas 62.91 eurot. Töövaidluskomisjoni otsusega M.K kasuks välja mõistetud lähetusraha nõuet summas 522.00 eurot kohtumenetlusse ei võetud ning selle nõude osas tuleb juhinduda ITVS § 25 lg 1 teisest lausest, mille kohaselt töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga, ning lugeda töövaidluskomisjoni otsuse p 1.2, millega mõisteti Makri Brothers OÜ-lt M K`i kasuks välja lähetusraha summas 522.00 eurot jõustunuks ja täitmisele kuuluvaks. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 ja lg 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. Menetlusosalised ei ole taotlenud menetluskulude jaotuse kindlaksmääramist ega esitanud menetluskulude nimekirja. Seega määrab kohus otsusega kindlaks, et tulenevalt TsMS §-st 162 lg 1 jäävad hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja kulud jäävad tema enda kanda. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

(allkiri) (allkirjastatud digitaalselt)

Kohtuotsus jõustus 31. juulil 2012. a. Nooremreferent

Marika Leimann Lea Herne

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.