Tsiviilasi nr 2-11-49901
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. juuni 2012.a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-49901
Tsiviilasi
Swedbank Liising AS hagi Merike Saks vastu 608,58 euro väljamõistmiseks.
Tsiviilasja hind
515,75 eurot Hagi õigeksvõtul põhinev otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja: Swedbank Liising AS (rk 10434248, asukoht Liivalaia 8, Tallinn 15040, esindaja Kadri Kõressaar); kostja: Merike Saks (ik 45801042738, elukoht XXXX).
Kohtuistungi toimumise aeg
5. juuni 2012.a
Protokollija
Istungisekretär Maria Loorits
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 3 kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kohtuistungil võttis kostja hageja nõude õigeks, mistõttu teeb kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. TsMS § 444 lõike 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. Kohus jätab TsMS § 444 lõike 4 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. Kohtu seisukoht apellatsioonkaebuse esitamise osas Pooled on loobunud käesolevale otsusele apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. TsMS § 630 lg 2 kohaselt apellatsioonkaebust ei või esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Kohtu seisukoht riigilõivu tagastamise osas TsMS § 150 lõike 2 punkti 3 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. TsMS § 150 lõike 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja esindaja on avaldanud kohtule, et ta soovib menetluses tasutud riigilõivust poole tagastamist. Hageja tasus 18.10.2011 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 47,93 eurot ja hagiavalduse esitamisel 22.12.2011 riigilõivu 115,04 eurot, kokku 162,97 eurot. Kohus leiab, et tasutud riigilõivust pool, so. 81,48 eurot, tuleb hagejale tagastada seoses poolte loobumisega apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. MENETLUSKULUDE JAOTUS, KINDLAKSMÄÄRAMINE JA VÄLJAMÕISTMINE. TsMS § 173 lõike 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Menetluskulude jaotuse osas kuulub kohaldamisele TsMS § 162 lõikes 1 sätestatu, mille järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS 162 lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lõike 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 162,97 eurot. Kohus tagastab käesolevas otsuses TsMS § 150 lg 2 p 3 alusel hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust so. 81,48 eurot, kuna pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Arvestades nimetatud asjaoluga, mõistab kohus TsMS § 1741 lõike 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 81,48 eurot. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.