Vladimir Nikitin esitas kohtule hagiavalduse KÜ Poska 47 Narva-Jõesuu vastu. Hagiavalduse kohaselt soetas hageja märtsis 2010 korteri aadressil XXX . Juba ostmisel oli korteris keskkütte asemel elektriküte ning maja valitseja (haldaja) ja eelmise korteriomaniku vahel oli sõlmitud suuline leping, et kaudse kütte tasu arvestatakse 30% ulatuses korteri üldpinnast. Kuni märtsini 2011 esitas kostja hagejale makseteateid lähtuvalt sellest kokkuleppest, arvestades korteri pinnaks tinglikult 15.57 m2. Alates 2011 aprillikuust hakkas kostja esitama makseteateid lähtuvalt korteri täielikust pinnast (51.90 m2). On ebamõistlik ja vastuolus VÕS § 7 lg-tega 1 ja 2, et hageja peab maksma soojusenergia eest, mida ta ei tarbi. Kostja rikub oma lepingulist kohustust ja hageja nõuab oma korteri osas soojusenergia tasu arvestamise jätkamist lähtudes 30 %-st korteri üldpinnast
2.27. jaanuaril 2012 jättis Viru Maakohus määrusega hagiavalduse käiguta ning andis hagejale täiendava tähtaja nõude täpsustamiseks. Hageja täiendavate selgituste kohaselt esitas ta tuvastushagi, millega soovib tuvastada ja kinnitada õigussuhet tema ja kostja vahel nii, et korteriühistu kohustub jätkama soojusenergia tasu arvestamist kaudse kütte eest lähtudes 30%-st korteri üldpinnast.
3.Viru Maakohus keeldus 28. veebruari 2012 määrusega V. Nikitini hagi KÜ Poska 47 Narva-Jõesuu vastu menetlusse võtmast. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt esitas V. Nikitin Viru Maakohtule tuvastushagi. Hagi peab endas sisaldama (resolutsioonis) selgelt väljendatud nõuet, mida isik konkreetselt soovib, et kohus tuvastaks. V. Nikitini hagis puudub tuvastushagi ese konkreetse ja selgelt väljendatud nõudega õigussuhte tuvastamiseks. Kohus selgitas hagejale, et TsMS § 368 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi, kuid V. Nikitin oma õigustatud huvi hagiavalduses ei põhistanud. V. Nikitini soovi mitte tasuda kommunaalteenuste eest piisavas ulatuses, ei saa käsitleda õigustatud ja seadusega kaitstud huvina. Täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral võib V. Nikitin sissenõudjana või võlgnikuna esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb V. Nikitinile mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib V. Nikitin esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on tekkinud vaidlus. Hagiavaldusele lisatud 11. jaanuari 2012 e-kirja tekstist nähtub, et uus arvestus soojusenergia eest toimub korteriühistu 27. juulil 2010 üldkoosoleku otsuse alusel. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 13 lg 3 tulenevalt on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsusest teadasaamise päevast arvates. Kohus juhtis V. Nikitini tähelepanu asjaolule, et selline nõue ei ole tuvastushagi nõudeks. 16. veebruaril 2012 esitatud vastuses on V. Nikitin selgelt väljendanud oma nõustumist korteriühistu otsusega, kuna ei ole soovinud esitada avaldust korteriühistu üldkoosoleku 27. juuli 2010 otsuse tühistamiseks.
Kohus leidis, et V. Nikitini poolt esitatud hagiavaldus on perspektiivitu TsMS § 371 lg 2 p 2 tähenduses, kuna hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Seetõttu tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda. Kohus selgitas, et hagiavalduses toodud nõue kohustada KÜ Poska 47 Narva – Jõesuu soojusenergia eest tasu arvestamisel lähtuma 30%st korteri pinnast, kätkeb juba iseenesest endas eeldust, et V. Nikitini ja KÜ Poska 47 Narva – Jõesuu vahel on olemas korteriühistu liikmelisusel põhinev õigussuhe, mille olemasolu V. Nikitin ka ise tunnistab ning mida ei ole seetõttu võimalik enam tuvastada.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.V. Nikitin esitas Viru Maakohtu 28. veebruari 2012 määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus täies ulatuses tühistada, kuna see on ebaseaduslik ja põhjendamata. Määruskaebuse ja määruskaebuse täpsustuse kohaselt: 1) on maakohus ekslikult märkinud, et hagis puudub selgelt väljendatud nõue. Hageja nõue on sõnastatud täpselt ja selgelt: „Kohustada korteriühistut jätkama alates 2011. aasta aprillist soojusenergia tasu arvestamisel korterile nr 36 lähtuvalt 30%st antud korteri üldpinnast, s.o lähtuvalt 15.57 m2.“ Hageja palub kohtul tuvastada kohustus jätkata tarbitava soojusenergia arvestamist lähtuvalt tinglikust pinnast 15.57 m2. Nõue on täielikus vastavuses TsMS § 363 lg 1 p 1. Hageja esitas hagi tuvastamaks õigussuhte olemasolu ja jätkamaks alates 2011 aprillist soojusenergia eest arveldust endise korra järgi 15.57 m2 lähtuvalt; 2) on arusaamatu, millisest vaidlusest täitedokumendi tõlgendamisel maakohus räägib. V. Nikitin ei ole võlgnikuks ega sissenõudjaks üheski täiteasjas; 3) ei soovi hageja oodata hagi enda vastu, kuna kostja võib seda üldse mitte teha, jätkates igakuistest maksetest kunstliku võla ja viivise kustutamist; 4) on arusaamatu kohtu väide, nagu ei oleks V. Nikitin oma õigustatud huvi hagiavalduses põhistanud. Hagis märgiti selgelt, et kostjapoolse lepingulise kohustuse rikkumise tõttu peab hageja tasuma soojusenergia eest, mida korter ei tarbi. Talvel läheb see igakuiselt maksma 200 eurot. Kostja teeb hagejast õigusvastaselt võlgniku. Igaühel on õigus nõuda lepingu teiselt poolelt kohustuste õiget ja täpselt täitmist (VÕS § 101 lg 1), selles seisneb ka hageja põhjendatud materiaalne huvi; 5) viitab maakohus ekslikult ka KÜS § 13 lg-le 4, mis käsitleb üldkoosolekute otsuste kohustuslikkust korteriühistu liikmete jaoks. 16. veebruari 2012 vastuses hageja juba teatas kohtule, et 21. juuli 2010 üldkoosoleku otsus ei käinud tema kohta ega käi ka praegu. Maakohus eiras hageja selgitusi antud küsimuses, rikkudes TsMS § 442 lg 8 nõudeid. Selline võib olla kostja seisukoht (seejuures ekslik ja kohatu), kuid mitte kohtu seisukoht hagi menetlusse võtmise staadiumis; 6) leidis maakohus ekslikult, et hagiga pole võimalik saavutada eesmärki, millele riik peab andma õiguskaitset. Nimetatud eesmärk seisneb selles, et kostja järgiks mitmeaastase lepingu tingimusi, mitte aga keelduks neist tingimustest ühepoolselt. KÜS § 15` räägib korteriühistu liikmele osutatavale teenuste tasumisest. Kostja hagejale soojusenergiat ei tarni, küll aga sunnib selle eest maksma; 7) on kohatu maakohtu arutlus sellest, nagu tunnistaks V. Nikitin ise oma hagiga vaidlustatavata õigussuhete olemasolu. Tegelikult ei ole vaidlust KÜ liikmelisusele tuginevate õigussuhete olemasolu või puudumise üle, vaid kõne all on palju konkreetsemad suhted kostja õigusliku (lepingulise) kohustuse kinnitamisest tarbitava soojusenergia arvestamise korra osas.
VASTUSTAJATE VASTUVÄITED
5.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt: 1) esitas kohus hagejale kõik seadusega ettenähtud protsessuaalsed võimalused hagiavalduse täpsustamiseks, kuid hageja ei teinud seda. Selle asemel esitas hageja 16. veebruaril 2012 kohtule vastuse, millega faktiliselt vaidles vastu kohtunõudele. Sellega on kohtul tekkinud seaduslik õigus keelduda hagi menetlusse võtmisest; 2) on kohtumäärus piisavalt põhjendatud, määruses on tehtud esitatud hagi sisu ja taotluste analüüs ja selgelt väljendatud kohtu järeldused. Samuti on kohtumääruses esitatud hagejale vajalikud seletused hagi nõuete sõnastamise kohta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et V. Nikitini määruskaebus tuleb rahuldada ning asi tuleb tagastada maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
7.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel. Maakohus leidis vaidlustatud määruse resolutsiooni punktis 2, et V. Nikitini õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik ning käesoleva tuvastushagiga pole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Ringkonnakohtu hinnangul soovib hageja tuvastada kokkuleppe olemasolu, mille järgi V. Nikitin, kes kütab temale kuuluvat korteriomandit üksnes elektriga, peab maksma kaudse kütte eest 30% korteri üldpinna järgi arvutatavast tasust ning kohustada lepingu teist poolt lepingust tulenevaid kohustusi täitma. V. Nikitin pole hagiavaldusest ja määruskaebusest nähtuvalt avaldanud soovi korteriühistu liikmelisusel põhineva õigussuhte tuvastamiseks. Hageja on määruskaebuses selgelt väljendanud, et tema eesmärgiks on, et kostja järgiks mitmeaastase lepingu tingimusi. Seega soovib hageja olemuslikult esitada nõuet lepingu täitmise kohustamiseks. Kuna aga teise poole käitumisest ei nähtu, et teine pool lepingu olemasolu tunnistaks, soovib V. Nikitin sellise lepingu olemasolu ka tuvastada. Seda kinnitavad ka hageja viited võlaõigusseaduse sätetele. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et sellise huvi kaitseks on võimalik hagi esitada. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et hageja soov hagi esitamisel on mitte tasuda kommunaalteenuste eest piisavas ulatuses. Maakohtu põhjendused asja menetlusse võtmisest keeldumisel ei ole kooskõlas esitatud hagiavalduse ja selle põhjendustega. Maakohtu selgitused kaevatava määruse punktis 3 on ringkonnakohtule üldse arusaamatud.
8.Kuigi hageja nõue on iseenesest formaalselt selge, siis on ringkonnakohtu hinnangul hageja nõudega seotud asjaolud jätkuvalt ebaselged. Hageja väidab, et temale kuuluva korteriomandi kütteks ta keskkütet ei kasutata ja vastavalt kokkuleppele on ta õigustatud tasuma keskkütte eest 30 % ulatuses korteri üldpinnast. Asja materjalidest ei selgu, kas, kellega ja millisel õiguslikul alusel on hagejal kokkulepe maja üldisest küttesüsteemist eraldumise kohta. Ringkonnakohus märgib, et asja lahendamiseks on vajalik maakohtul välja selgitada, millisel õiguslikul alusel toimus hageja korteri eraldumine maja üldisest küttesüsteemist. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-50-11 p-s 10 asunud seisukohale, et korteri eraldamine maja ühtsest üldisest küttesüsteemist on ühise asja oluline muutmine, mida saab AÕS § 74 lg 1 kohaselt teha ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Sellise kokkuleppega on
võrdsustatav korteriühistu korteriomanikud.
üldkoosoleku
otsus,
mille
poolt
on
hääletanud
kõik
Asja materjalidest on võimalik aru saada, et hagejal on KÜ-ga Poska 47 Narva Jõesuu tekkinud vaidlus korteriühistu 27. juuli 2010 otsuse tõlgendamise osas seoses keskkütte eest maksmisega. Tasu kütte eest on KÜS § 151 lg 1 kohaselt majandamiskulu. Tasumisele kuuluva majandamiskulu suuruse määrab korteriühistu üldkoosolek, kelle otsused majandamiskulude kandmise osas on KÜS § 13 lg 4 kohaselt kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Hagiavaldusest ega määruskaebusest ei selgu, kellega ja millal on hageja (või tema õiguseellane) sõlminud kokkuleppe, mille tuvastamist ta kohtult soovib, sõlminud ja kuidas on sellise kokkulepe sõlmimine kooskõlas korteriühistuseaduse regulatsiooniga majandamiskulude tasumise osas. Kui sellise lepingu teiseks pooleks on maja haldaja või kütteteenuse osutaja, ei saa nõuet esitada korteriühistu vastu. Maakohus on iseenesest asunud vaidlustatud määruses õigele seisukohale, et antud vaidlust kütte eest tasumisele kuuluva rahasumma kindlakstegemiseks oleks hagejal võimalik lahendada tuvastushagi esitamisega. Samas ei ole ma akohus kaevatavas määruses selgitanud, millise tuvastushagi peaks hageja esitama ja ei ole andnud 27. jaanuari 2012 hagiavalduse käiguta jätmise määruses hagejale selgeid juhiseid hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et hagejal on võimalik esitada tuvastushagi temale langeva küttekulu tasu kindlakstegemiseks (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-11).
9.Seega on maakohus arvestades hageja nõuet andnud hagi käiguta jätmisel hagejale ebapiisavalt juhiseid hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks ja hinnanud ebaõigesti hageja eesmärke hagi esitamisel. Maakohtu poolt hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei olnud TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel põhjendatud. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 371 lg 2 annab kohtule üksnes õiguse jätta hagiavaldus menetlusse võtmata. Maakohtul tuleb anda hagejale täiendav tähtaeg hagiavalduses puuduste kõrvaldamiseks arvestades ringkonnakohtu poolt antud suuniseid.
10.TsMS § 150 lg 1 p 5 kohaselt kuulub määruskaebuselt tasutud riigilõiv seoses kaebuse rahuldamisega hagejale tagastamisele, kui hageja esitab kohtule vastava taotluse.
Kai Kullerkupp
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.