Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. mai 2015. a Tartu
Tsiviilasja number
2-12-3515
Tsiviilasi
V.N.i hagi KÜ XXX XX Narva-Jõesuu vastu küttekulu tasu kindlaksmääramiseks
Tsiviilasja hind
1595 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 13. oktoobri 2014. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
V.N.i apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): V.N. (isikukood: 35203173722; elukoht: Narva-Jõesuu XXX tn X-X), esindaja Aleksandr Gamazin Vastustaja (kostja): KÜ XXX XX Narva-Jõesuu (registrikood: 80266002; asukoht: Narva-Jõesuu XXX XXX), esindaja Irina Kuzmina
esindajad
resolutsioon muutmata, kuid muuta maakohtu otsuse põhjendusi.
Menetluskulude jaotus
Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta V.N.i kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Riigikohus leidis 08.06.2011. a otsuse p-is 10 tsiviilasjas nr 3-2-1-50-11, et korteri eraldamine elamu üldisest küttesüsteemist on ühise asja oluline muutmine, seega küsimus, mida tuleb lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel. Selle kokkuleppega on võrdsustatav korteriühistu üldkoosoleku otsus, mille poolt on hääletanud kõik korteriomanikud. Kõigi korteriomanike nõusolek on nõutav, kui majas on üks ühine küttesüsteem. Seega oli hagejal vaja teiste kaasomanike nõusolekut. Maakohus asus seisukohale, et kuna V.N. ei ole esitanud elumaja kõikide korteriomanike nõusolekut ega KÜ XXX XX Narva-Jõesuu üldkoosoleku (millest võtsid osa kõik korteriomanikud) nõusolekut maja ühisest küttesüsteemist eraldumiseks, siis ei saanud V.N.i ja KÜ XXX XX Narva-Jõesuu vahel olla kokkulepet ühisest küttesüsteemist eraldumise, elektrikütte paigaldamise ja keskküttekulude eest 30% ulatuses tasumise kohta. Maakohus asus seisukohale, et V.N. on esitanud tuvastushagi mittekohase kostja vastu, mille tõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. KÜ XXX XX Narva-Jõesuu on kogu menetluse kestel eitanud kokkuleppe sõlmimist V.N.iga. V.N. on kohtule esitanud elektrikütte paigaldamise dokumentatsiooni, millel puudub KÜ XXX XX Narva-Jõesuu kõikide korteriomanike kooskõlastus. Hageja ei ole esitanud soojusenergia arvestusi, milline peaks olema alternatiivkütte võimsus korteris nr XX küttesüsteemi projekti muudatuse korral. Kohus asus seisukohale, et korteri nr XX eraldumine ühisest keskküttesüsteemist toimus omavoliliselt ning ei olnud kooskõlas seadusandlusega. Kohus asus seisukohale, et V.N. oleks pidanud esitama tuvastushagi NarvaJõesuu linna kui elumaja omaniku vastu, kelle omanikuks olemise ajal toimus korterite keskküttesüsteemist eraldumine ja alternatiivküttele üleminek. Kohus asus seisukohale V.N. esitas küll tuvastushagi, kuid hagi alusena ei viidanud KÜ XXX XX Narva-Jõesuu põhikirja ning KÜ XXX XX Narva-Jõesuu 21.07.2010. a toimunud üldkoosoleku otsuse erinevale tõlgendamisele. Kohus märkis, et KÜ XXX XX Narva-Jõesuu 21.07.2010. a toimunud üldkoosoleku otsuse seaduslikkus on tuvastatud Viru Maakohtu 18.11.2011. a otsusega tsiviilasjas nr 2-11-8335. V.N.ile on küttekulud arvestatud seaduses sätestatud viisil nagu ka kõigile teistele korteriomanikele, mille tõttu puudub rakendatud küttekulu tasumise arvestuses vastuolu hea usu põhimõtetega. Maakohus märkis, et KÜS § 2 lg 1 järgi on korteriühistul õigus esitada oma nimel hagi korteriomanike rikutud õiguste kaitseks, s.o ühise keskküttesüsteemi taastamiseks. Kohus asus seisukohale, et teiste korteriühistu liikmete õiguste rikkumine võib seisneda ka selles, et korter nr XX , minnes üle elektriküttele, võttis maha radiaatorid ja ühendas ümber torud ilma vastava projektita, mille tõttu on häiritud teiste korteriomandite soojusenergiaga varustamine. Kohus leidis, et V.N.i vastuväited, et elektriküttele üleminek toimus enne korteriomandite moodustamist, ei ole asjakohased ning on paljasõnalised.
3) ei olnud käesoleval juhul korteri eraldamiseks elamu ühisest küttesüsteemist vaja kõigi majaomanike nõusolekut, kuna korter nr XX eraldus küttesüsteemist 1994. a, mil majas korteriühistut ei olnud. Maja oli sel ajal munitsipaalomandis. Narva-Jõesuu linn kooskõlastas korteri eraldumise keskküttesüsteemist (II kd, tl 57, tl 14); 4) on hagi esitatud õige kostja vastu. Narva-Jõesuu linn ei ole rikkunud hageja õigusi ega huve; 5) on ebaõige maakohtu seisukoht selles, et hageja ei ole esitanud kohtule soojusenergia arvestust selle kohta, mis kuuluks korteris nr XX tarbimisele juhul, kui viimane on eraldatud üldisest küttesüsteemist. Hageja on sellekohased arvestused esitanud (I kd, tl 185-200; II kd, tl 113-122); 6) on hageja tõendanud, et küttetasu arvestamine 30% ulatuses korteri üldpinnast vastab KÜ XXX XX põhikirjale (p 3.2.). 2010. a küttehooaja alguses arvestas KÜ hagejale 30% üldpinnast, mis on kehtestatud 21.05.2009. a üldkoosoleku poolt (I kd, tl 166); 7) ei olnud kuni 2011. a aprillini küttetasu arvestamine 30% ulatuses korteri üldpinnast vastuolus seadusega; 8) ei ole hageja rikkunud teiste ühistu liikmete õigusi.
Narva-Jõesuu liige. Korteriühistu esitab hagejale arveid kommunaalteenuste eest tasumiseks. Hageja on esitanud õigesti hagi KÜ XXX XX Narva-Jõesuu vastu.
Ringkonnakohus märgib, et kui kaasomandis olevat asja on oluliselt muudetud, sh kui asja on muutnud asja omanike õiguseellased, siis on teised kaasomanikud õigustatud nõudma endise olukorra taastamist ka õigusjärglaselt. Kostja on nõudnud hagejalt enda korteriomandis keskküttesüsteemi taastamist. Hageja ei ole seda teinud. KÜS § 151 kohaselt tuleb kütte eest tasuda eluruumi üldpinna järgi ning seadus ei näe ette erandit, mille kohaselt võiks mõni korteriomanik keelduda sellisel alusel arvestatud soojaarve tasumisest põhjusel, et ta kõrvaldas oma korterist radiaatorid. Hea usu põhimõttega ei ole vastuolus, kui korteriomanikult, kes enda korteris olnud radiaatori kõrvaldas, nõutakse küttekulude eest tasumist, lähtudes seaduses sätestatud määrast ja arvestusmetoodikast, millega on vastavuses ka kostja põhikiri. Kostjal on õigus nõuda küttekulude eest tasumist põhikirja järgi korteri üldpinna alusel ning hageja nõue tuvastada, et talle kuuluva korteriomandi reaalosa köetava pinna suuruseks on 15,57 m2 ning tal on kohustus tasuda küttekulude eest arvestatuna 15,57 m2 suurusest pinnast (s.o 30 % ulatuses korteri üldpinnast), tuleb jätta rahuldamata.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.