menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ning mõista KORTERIÜHISTU POSKA 47 NARVA-JÕESUU kasuks Vladimir Nikitinilt välja menetluskuluna lepingulise esindaja kulu maa- ja ringkonnakohtu menetluses 2880
(kaks tuhat kaheksasada kaheksakümmend) eurot (ilma käibemaksuta).
4.Lugeda Viru Maakohtu 4. detsembri 2015 määruse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt:
4.2.Mõista Vladimir Nikitinilt välja KORTERIÜHISTU POSKA 47 NARVA-JÕESUU kasuks menetluskuluna lepingulise esindaja kulu maa- ja ringkonnakohtu menetluses
(kaks tuhat kaheksasada kaheksakümmend) eurot (ilma käibemaksuta).
4.3.Mõista Vladimir Nikitinilt välja KORTERIÜHISTU POSKA 47 NARVA-JÕESUU kasuks välja viivis menetluskuludelt (2880 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Menetluskulude jaotus
TsMS § 178 lg 4 kohaselt jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtu menetluses oli Vladimir Nikitini (hageja) hagi KORTERIÜHISTU POSKA 47 NARVA-JÕESUU (kostja) vastu küttekulu tasu kindlaksmääramiseks. Maakohus jättis
13.oktoobri 2014 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohtu 14. mai 2015 otsusega jäeti apellatsioonkaebus rahuldamata ning maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu määrusega 31. augustil 2015. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks lepingulise esindaja tasu maa- ja ringkonnakohtus 54,5 tunni eest 6540 eurot. Kostja leidis, et hageja esitas menetluse jooksul väga suures mahus menetlusdokumente, millega kostja pidi tutvuma, analüüsima ning töötama välja seisukohad. Kostja on käitunud ka hagejat vähemkoormavalt, st menetlusdokumenete koostas ja esitas lepinguline esindaja,
istungitel osalesid ainult juhatuse liikmed. Väiksema ajakulu eest ei olnud võimalik saada kvaliteetset teenust. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei ole oluline, kas pool, kelle kasuks kohtuotsus tehti, on tema esindaja osutatud õigusabi eest enne kohtuotsuse tegemist juba tasunud või mitte. Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, kui poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot on mõistlik. Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu. Kostja nimekiri ei kinnita kulusid, kuna ei ole tõendeid kulude tasumise kohta. Kostja esindaja tunnitasu 120 eurot on liiga kõrge. Nii maa-, kui ka ringkonnakohtu otsustes on kostja esindajatena märgitud juhatuse liikmed, mitte lepinguline esindaja Irina Kuzmina.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Viru Maakohus rahuldas 4. detsembri 2015 määrusega kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistis hagejalt kostja kasuks välja 3190 eurot menetluskulude katteks ning menetluskuludelt viivise alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduses (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hageja seisukoht, et kostja ei ole õigusabi osutamise eest lepingulisele esindajale reaalselt veel tasunud, on asjakohatu. Oluline on, et lepinguline esindaja, kes vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 sätestatud lepingulise esindaja nõuetele, on menetlusosalist kohtus esindanud ning kostjal on tekkinud õigusabi osutamise eest tasu maksmise kohustus. Maakohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et kostja tunnitasu on liiga kõrge. Kostja lepingulise esindaja tunnihind on 120 eurot, mis vastab Riigikohtu senisele praktikale põhjendatud ja vajalikuks peetava tunnitasu hinnale (vt Riigikohtu 1. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13 ja 2. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Ainuüksi menetlusosalise lepingulise esindajana märkimata jätmine kohtuotsuse sissejuhatavas osas ei välista esindaja esindusõiguse olemasolu. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja lepinguline esindaja on esitanud kohtule volikirja ja oma haridust tõendavad dokumendid ning kohus on neid aktsepteerinud. Samuti on Tartu Ringkonnakohtu 14. mai 2015 otsuses märgitud kostja esindajana Irina Kuzmina. Maakohus hindas TsMS § 175 lg 1 alusel kostja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatust ja vajalikkust ning leidis, et kostja lepingulise esindaja poolt tehtud toimingute ajakulu põhjendatud 51,5 tunni ulatuses, mis arvestades tunnihinnaga 120 eurot on 6180 eurot. Seega ületavad põhjendatud ja vajalikud kulud õigusabile kordades tsiviilasja hinda (Riigikohtu 6. mai 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Maakohtu hinnangul on antud tsiviilasja puhul tegemist keskmisest keerukama vaidlusega. Tegemist ei ole tavalise võlaõigusliku nõudega, vaid korteriühistult tarbitava soojusenergia arvestamise korra kinnitamisega. Tsiviilasi on keskmisest mahukam, kuna menetlus on läbinud nii maa-, kui ka ringkonnakohtu menetluse. Riigikohus jättis kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Esitatud on arvukalt erinevaid dokumente ning tõendeid mida teisel poolel on tulnud analüüsida ning esitada omapoolsed vastuväited ja seisukohad. Arvestades tsiviilasja keskmisest suuremat keerukust ning mahtu, on põhjendatud mõista välja menetluskulud tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses, kuid mitte ulatuses, mida kostja taotleb ning mida kohus on pidanud ainuüksi toimingutele kulunud aega ja mahtu hinnates põhjendatuks ja vajalikuks.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning teha uus määrus, millega jätta kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata. Määruskaebuse kohaselt lubas maakohus kostja esindajaks Roland Harjaksi, kes esindas kostjat koos kostja juhatuse liikme Anžela Vorobjovaga kohtuistungitel ning vastas enamusele kohtunõuetele. Üllatuslikult esitas menetluskulude nimekirja jurist Irina Kuzmina, paludes hüvitada kulu osutatud õigusabi eest. Kuna I. Kuzmina ei esitanud kohtule arveid, mida ta on kostjale esitanud, ei ole tema menetluskulude kindlaksmääramise avaldus põhjendatud. Põhjendamatu on hageja taotluse kostja menetluskulusid tõendavate dokumentide kogumiseks rahuldamata jätmine. Põhjendatud on esindamisele kuulunud kulude hüvitamine, I. Kuzmina nõuab aga dokumentide koostamise eest kulude hüvitamist. I. Kuzmina on esindanud kostjat apellatsioonimenetluses, kuid esindamise eest taotletud ajakulu on ebamõistlikult suur. Maakohus ei määranud 13. oktoobri 2014 otsuses, et hageja peab kandma kostja lepingulise esindaja kulu. Tegelikkusele ei vasta maakohtu seisukoht, et ei ole oluline, kas õigusabi eest esitatud arved on tasutud või kes need tasus. Maakohus jättis tähelepanuta kostja ja õigusabi osutanud juristide kokkuleppe, et kostja ei kanna menetluskulusid hageja ja Sergei Ruotsi kohtuasjades. Harjaks & Partner Õigusbüroo OÜ võttis endale menetluskulude kandmise riski mõlemas kohtuasjas. Kostja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse pärast selleks antud tähtaja möödumist.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
4.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Määruskaebus on paljasõnaline ning puudub alus menetluskulude kindlaksmääramise määruse tühistamiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus kuulub menetlusõiguse normi rikkumise tõttu TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel rahuldamisele osaliselt. Maakohus on määruse tegemisel rikkunud diskretsiooni piire. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse väljamõistetud menetluskulu suuruse osas ning teeb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistatud osas uue määruse, millega rahuldab kostja avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskuluna 2880 eurot (ilma käibemaksuta), millelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni nõude täieliku täitmiseni. Kuigi hageja määruskaebuse kohaselt vaidlustab ta maakohtu määruse täies ulatuses, nähtub kaebuse sisust, et hageja soovib kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata jätmist. Seega ei vaidle hageja maakohtu määrusele vastu osas, milles maakohus jättis osaliselt kostja avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks rahuldamata. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja ei vaidle määruskaebuses kostja lepingulise esindaja tunnitasu määrale vastu, seega on maakohtu seisukoht kostja tunnitasu 120 eurot mõistlikkuse ning põhjendatuse osas jõustunud.
6.Asjakohatu ning tegelikkusele mittevastav on hageja väide, et maakohus ei ole 13. oktoobri 2014 otsuses määranud, et hageja peab kandma kostja lepingulise esindaja kulusid.
Vastupidiselt kaebuses väidetule jättis maakohus kostja menetluskulud hageja kanda. Samas ei oma see antud vaidluses tähtsust, kuivõrd lõplik menetluskulude jaotus on määratud ringkonnakohtu poolt 14. mai 2015 otsuses. Ringkonnakohus jättis maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda.
7.Menetluskulude kindlaksmääramise seisukohalt ei ole oluline, kas menetlusosalist on kogu menetluse jooksul esindanud üks ja sama esindaja või on esindaja vahetunud. Esindaja vahetumine ei välista menetlusosalise õigust taotleda esindamisega seotud kulude hüvitamist asja kaotanud poolelt. Seega ei oma tähtsust hageja väide, et I. Kuzmina ei esindanud kostjat maakohtu menetluses. Ringkonnakohus märgib, et nimetatu ei vasta tegelikkusele. Kostja esitas I. Kuzmina volikirja ning haridusnõuetele vastavuse kontrollimist võimaldavate dokumentide koopiad juba maakohtu menetluses 8. oktoobril 2013 (II kd, tl 90–93) ning esimese dokumendi kostja esindamisel esitas I. Kuzmina 23. jaanuaril 2014, s.o maakohtu menetluses (II kd, tl 149). Kulude hüvitamise kohustus tekkib menetlusosalisele, mitte menetlusosalise esindajale. I. Kuzmina esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kulude hüvitamiseks kostjale, mitte endale. Asjaolu, et kostjat esindasid kohtuistungitel juhatuse liikmed, ei välista kostja õigust taotleda kulude hüvitamist kirjalike dokumentide koostamise eest. Ringkonnakohus märgib, et kostja ei ole ka taotlenud kohtuistungitega seotud kulude hüvitamist. Asjakohatu on hageja seisukoht, et dokumentide koostamine ei kuulu esindamise alla ning selle eest kulu hüvitamist taotleda ei saa. TsMS § 217 lg 5 kohaselt on esindajal selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab. Seega kuuluvad esindamise alla kõik toimingud, mida esindaja võib esindatava nimel teha, sh ka dokumentide koostamine ja esitamine.
8.Maakohus leidis õigesti, et menetluskulude väljamõistmisel ning kindlaksmääramisel ei oma tähtsust, kas õigusabi eest esitatud arved on tasutud või kes need tasus. Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus (Riigikohtu 3. juuni 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, 1. oktoobri 2001 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-01). Seega ei ole õige hageja arusaam, et õigusabikulusid ei tule välja mõista, kuna kostja ei ole tegelikult õigusabikulusid kandnud. Ringkonnakohus märgib, et hageja väide, et õigusteenuse osutaja, ehk kostja esindaja võttis endale menetluskulu kandmise riski, ei ole tõendatud. Ringkonnakohus märgib, et nimetatud väite tõendamiseks esitatud kirjavahetus on venekeelne (III kd, tl 171–172).
9.Ekslik on hageja seisukoht, et kostja esitas oma menetluskulude kindlaksmääramise avalduse oluliselt hiljem, kui seadus ette näeb (TsMS § 176 lg 2). Tartu Ringkonnakohus märkis 14. mai 2015 otsuse p-s 11, et kuna maakohtu lahend tsiviilasjas on tehtud ilma, et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kuivõrd hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, ei pidanud maakohus määrama menetlusosalistele tähtaega menetluskulude nimekirjade esitamiseks enne asjas lõpplahendi jõustumist. Lõpplahend antud tsiviilasjas jõustus Riigikohtu 31. augusti 2015 määrusega, millega Riigikohus jättis hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Kostja esitas menetluskulude nimekirja 3. augustil 2015, ning seejärel uuesti 3. septembril 2015, seega tähtaegselt.
10.Asjakohatu on hageja väide, et maakohus on jätnud põhjendamatult rahuldamata hageja taotluse menetluskulude kandmist tõendavate dokumentide esitamiseks.
TsMS § 176 lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. TsMS § 176 lg 6 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Ringkonnakohtu hinnangul vastas kostja menetluskulude nimekiri seaduse nõuetele ning maakohtul puudus vajadus täiendavate tõendite nõudmiseks. Ringkonnakohus märkis eespool, et kulude väljamõistmisel ei oma tähtsust, kas kulud on avalduse esitamise ajaks juba kantud ning kes neid kandis.
11.Maakohus vähendas osaliselt kostja poolt taotletud kulu ning leidis, et põhjendatud on kostja esindaja ajakulu 51,5 tunni ulatuses. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindaja teostanud toiminguid 44,5 tunni ulatuses, mitte 54,5 tunni ulatuses, nagu on märgitud kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses ning millest ekslikult lähtus maakohus. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindaja teostanud järgmisi toiminguid: määruskaebusega tutvumine ja vastuse koostamine (1 tund), hagiavaldusega tutvumine, seisukohtade väljatöötamine ja vastuse koostamine hagiavaldusele (3 tundi), 20. jaanuari 2014 taotluse koostamine ja kohtule esitamine (1 tund), 29. jaanuari 2014 hageja täiendavate tõendite ja seisukohtadega tutvumine, analüüs (2 tundi), 3. veebruari 2014 hageja täiendavate tõenditega tutvumine ja analüüs (1 tund), 14. veebruari 2014 hageja sisukohtadega ja tõenditega tutvumine (3 tundi), 11. märtsi 2014 kostja tõendite kogumine, tõlkimine, Riigikohtu praktikaga tutvumine, seisukohtade väljatöötamine, vastuse koostamine ja kohtule esitamine (12 tundi), apellatsiooniga tutvumine, analüüs, täiendavalt kohtupraktikaga tutvumine, vastuse koostamine, kohtule vastuse saatmine (15 tundi), 18. veebruari 2015 kohtumäärusega tutvumine (0,5 tundi), 20. aprilli 2015 apellandi vastusega tutvumine, analüüs, seisukohtade väljatöötamine, vastuse koostamine ja kohtule esitamine (5 tundi) ning 6. mai 2015 apellandi kohtukulude aruandega tutvumine (1 tund), mis teeb kokku 44,5 tundi (1+3+1+2+1+3+12+15+0,5+5+1), s.o rahaliselt 5340 eurot (44,5*120) (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendamatult lugenud kostja 11. märtsi 2014 kostja tõendite kogumise, tõlkimise, Riigikohtu praktikaga tutvumise, seisukohtade väljatöötamise, vastuse koostamise ja kohtule esitamise eest lepingulise esindaja kulu 12 tundi vajalikuks ja põhjendatuks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja 11. märtsil 2014, ega ka pärast seda ja enne kohtuotsuse tegemist 13. oktoobril 2014 ühtegi kirjalikku dokumenti kohtule esitanud. Seega ei ole nimetatud toimingu eest lepingulise esindaja kulu hagejalt väljamõistmine õigustatud. Ringkonnakohus nõustub kaebuses esitatud väitega, et põhjendatud ei ole kostja esindaja ajakulu apellatsioonkaebusega tutvumisele, analüüsile, täiendava kohtupraktikaga tutvumisele, vastuse koostamisele ja kohtule esitamisele 15 tunni ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul ei pidanud tsiviilasjaga kursis olnud esindajal kuluma apellatsioonkaebusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele rohkem, kui 10 tundi. Tegemist on suhteliselt mahukate menetlusdokumentidega, millega tutvumise ning koostamise kulu 10 tunni ulatuses on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Ringkonnakohus jätab põhjendatud ja vajaliku kuluna arvestamata 18. veebruari 2015 määrusega tutvumise ajakulu 0,5 tundi. Tegemist on menetlust korraldava määrusega, mis ei sisalda õigusalaseid küsimusi ega analüüse, millega tutvumise ajakulu vastaspoolelt väljamõistmine ei ole põhjendatud. Maakohus jättis põhjendatult 6. mai 2015 hageja kohtukulude aruandega tutvumise ajakulu põhjendatud kuluna arvestamata ning vähendas 20. aprilli 2015 hageja vastusega tutvumise ning kostja vastuse koostamise ajakulu 2 tunni võrra.
Eespoolöeldust lähtuvalt on ringkonnakohtu hinnangul kostja põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu 24 tunni ulatuses, s.o rahaliselt 2880 eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et tegemist oli tavapärasest keerulisema vaidlusega ning põhjendatud on mõista menetluskulud tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses.
13.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.