Ärakiri
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Määruse tegemise aeg ja koht
13. juuni 2012 Rakvere
Tsiviilasja number
2-11-55488
Tsiviilasi
H H hagi AS Hallik vastu äriühingu nõukogu 07.11.2011 otsuste tühisuse tuvastamise või kehtetuks tunnistamise nõudes.
Menetlustoiming
Hagi läbi vaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende
H H, ik xxxx, esindaja vandeadvokaat Kaimo Rä[email protected]
AS Hallik, rk 10020297, asukoht Tamsalu, O.Müntheri 1; esindaja vandeadvokaat Anton Sigal ja advokaat Rutt Värk Jätta läbi vaatamata H H`u hagi AS Hallik vastu- äriühingu nõukogu 07.11.2011 otsuste tühisuse tuvastamise või kehtetuks tunnistamise nõudes.
esindajad
Hagi ja selle lisade tagastamiseks vajadus puudub. Hagejal on õigus TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel taotleda tasutud riigilõivu tagastamist. Hageja kannab kostja menetluskulud, hageja kulud jäävad tema enda kanda. Määrus saata esindajatele.
Edasikaebamise kord Määrusele on õigus 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates määruskaebus sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Asjaolud ja põhistus Viru Maakohtu menetlusse saabus 14.11.2011 H Hu hagi AS Hallik vastu ärühingu nõukogu 07.11.2011 otsuste tühisuse tuvastamise või kehtetuks tunnistamise nõudes. 09.05.2012 istungil esitas kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Hageja vastas sellele 28.05.21012 ja leidis, et taotluse lahendamiseks tuleb kohtul võtta seisukoht, kas aktsionäride leping on olemuselt leping kolmanda isiku ehk hageja kasuks ja arvestada tuleb ka sellega, et nõukogu uue otsusega 22.03.2012 on kanded hageja suhtes jõustatud ning kohus ei saaks käesolevat hagi arutada enne, kui on möödunud nimetatud nõukogu otsuse vaidlustamise tähtaeg. Seega hagi läbi vaatamata jätmise aluseid, väidetava õigustatud huvi puudumise tõttu, ei saa mingil juhul esineda enne 22.06.2012. Hagejale teadaolevalt on nimetatud hagi kas esitatud või esitamisel ning kohtul tuleb need sellisel juhul liita. Hageja leiab, et puuduvad alused kostja taotluse rahuldamiseks. Kostja leiab 12.06.2012 eelnimetatud seisukohale vastust esitades, et hagejal endiselt puudub põhjendatud huvi vaidlustatud nõukogu otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. TsÜS § 38 lg 1 ja ÄS § 322 lg 6 täpsustavad, kellel on õigus vaidlustada nõukogu otsuseid ehk kellel on seadusega kaitstud õigus ja huvi esitada hagi nõukogu otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. TsÜS § 38 lg 1 kohaselt võib juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda huvitatud isik. Erinormina täpsustab ÄS § 322 lg 6, et nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus või aktsionär, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju hüvitamise kohustus, ning nõukogu liige, kes ei osalenud otsuse vastuvõtmisel. Hageja H H oli kostja juhatuse liige, kes kutsuti kostja juhatusest tagasi vaidlustatud nõukogu 07.11.2011 otsusega. Samas isegi, kui kohus tunnistaks vaidlustatud otsuse tühiseks või kehtetuks, siis vastavalt äriregistri andmetele aegusid hageja volitused juhatuse liikmena 04.03.2012. Seega hoolimata vaidlustatud nõukogu otsusest ei ole hageja enam kostja juhatuse liige, mistõttu ei kuulu ta ÄS § 322 lg-s 6 nimetatud huvitatud isikute ringi, kellel on põhjendatud huvi nõuda nõukogu otsuste vaidlustamist. Esitatud hagiga ei ole võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki. Isegi juhul, kui hagejal oleks olemas põhjendatud huvi vaidlustatud nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamiseks või tühisuse tuvastamiseks, siis tuleks hageja esitatud hagi jätta läbi vaatamata põhjusel, et sellega ei ole võimalik saavutada hageja taotletavat eesmärki ehk tema volituste taastamist juhatuse liikmena. Nagu ülal selgitatud, siis isegi kui vaidlustatud nõukogu otsus oleks tühine või tunnistataks kehtetuks, siis on hageja volitused juhatuse liikmena aegunud 04.03.2012. ÄS § 309 lg 1 kohaselt valib ja kutsub tagasi juhatuse liikmed nõukogu. Seega hageja volituste taastamine ehk pikendamine oleks võimalik üksnes juhul, kui kostja nõukogu võtaks vastu uue otsuse hageja juhatuse liikme volituste pikendamiseks (tagasiulatuvalt). Kostja nõukogu sellist otsust vastu võtnud ei ole. Samuti on kostja nõukogu 22.03.2012 võtnud vastu otsuse, mille kohaselt kostja uueks juhatuse liikmeks on valitud hoopis P G ning vastav kanne on
tehtud ka äriregistrisse. Seega ei muuda vaidlustatud nõukogu otsuse tühisuse tuvastamine või kehtetuks tunnistamine asjaolu, et hageja volitused AS-i Hallik juhatuse liikmena on lõppenud igal juhul alates 04.03.2012 ning AS-i Hallik nõukogu ei ole tema volitusi pikendanud. 22.03.2012 nõukogu otsus ei ole seotud käesoleva tsiviilasjaga. Hageja on leidnud, et AS-i Hallik nõukogu poolt 22.03.2012 vastu võetud otsus, mille kohaselt kostja uueks juhatuse liikmeks on valitud P G, on käesoleva tsiviilasjaga seotud, mistõttu TsÜS § 38 lg 6 kohaselt ei tohiks kohus arutada organi otsuse kehtetuks tunnistamise hagi esitamisel asja enne, kui on möödunud osundatud otsuse vaidlustamise tähtaeg. Juhul, kui esitatakse hagi ka nimetatud otsuse vaidlustamiseks, siis tuleks hagid hageja arvates liita. Kostja hageja väitega ei nõustu. TsÜS § 38 lg 6 teise lause kohaselt liidetakse ühte menetlusse erinevad hagid sama otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Antud juhul oleks tegemist erinevate hagidega erinevate otsuste kehtetuks tunnistamiseks, mistõttu puudub alus nende liitmiseks. Samuti ei mõjuta käesolevas tsiviilasjas vaidlustatud nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamine või tühisuse tuvastamine 22.03.2012 vastu võetud nõukogu otsust ega vastupidi. Isegi juhul, kui mõlemad (nii 07.11.2011 kui ka 22.03.2012 vastu võetud) nõukogu otsused oleksid kehtetud või tühised, siis hageja volitused AS-i Hallik juhatuse liikmena on ikkagi lõppenud alates 04.03.2012. Seega ei puududa 22.03.2012 nõukogu otsuse võimalik vaidlustamine käesoleva tsiviilasja arutamist ega selle raames esitatud hagi läbi vaatamata jätmist. Aktsionäride leping ei ole aluseks nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise nõude esitamiseks. ÄS § 322 lg 4 kohaselt võib kohus aktsiaseltsi vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada nõukogu otsuse, mis on vastuolus seaduse või põhikirjaga. ÄS § 322 lg 7 kohaselt on nõukogu otsus tühine, kui nõukogu kokkukutsumisel rikuti seaduse või põhikirja nõudeid või kui otsus rikub aktsiaseltsi võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti muul seadusega ettenähtud juhul. Seega saab nõukogu otsuse vaidlustamise aluseks olla selle vastuolu seaduse või aktsiaseltsi põhikirjaga, kuid mitte vastuolu aktsionäride lepinguga. Samuti tuleb arvesse võtta, et ei hageja ega kostja ei ole viidatud 15.03.2010 sõlmitud AS-i Hallik aktsionäride lepingu pooleks, mistõttu neil puudub nõudeõigus nimetatud lepingu alusel. Isegi kui leida, et aktsionäride leping on käsitletav lepinguna kolmanda isiku ehk hageja kasuks, nagu väidab hageja, siis võiks see teoreetiliselt anda hagejale õiguse kasutada lepingu rikkumisest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Sellisel juhul ei saaks aga kostjaks olla AS Hallik, vaid üksnes aktsionäride lepingu pooleks olevad Masa Capital Partners OÜ või Laiamäe Talu OÜ. Igal juhul ei anna aktsionäride leping hagejale alust esitada hagi kostja vastu ega nõuda selle alusel nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamist või tühisuse tuvastamist. Kohtu seisukoht Kohus jätab hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Kohus nõustub, neid üle kordamata, täies ulatuses kostja seisukohtadega. Hagejal ei ole, tema staatuse muutumisest tulenevalt, enam käesoleva hagi esitamise õigust ÄS § 322 lg 6 sätestab, et nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus või aktsionär, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju hüvitamise kohustus, ning nõukogu liige, kes ei osalenud otsuse vastuvõtmisel. Hageja H H ei ole enam kostja juhatuse liige. Hageja volitused juhatuse liikmena lõppesid, sõltumata vaidlustatud otsusest, 04.03.2012.
Hagejal ei ole võimalik käesoleva hagiga saavutada taotletud eesmärki ehk saada kostja juhatuse liikmeks. Hageja volituste taastamine ehk pikendamine oleks võimalik üksnes juhul, kui kostja nõukogu võtaks vastu uue otsuse hageja juhatuse liikme volituste pikendamiseks (tagasiulatuvalt). Kostja nõukogu sellist otsust vastu võtnud ei ole. Vastupidi, kostja nõukogu on 22.03.2012 võtnud vastu otsuse, mille kohaselt kostja uueks juhatuse liikmeks on valitud P G. Hagi läbi vaatamata jätmise taotluse lahendamist ei saa mõjutada vajadus oodata ära võimalik uus hagi. Nimetatud planeeritava hagiga seoses märgib kohus, et ehkki hageja on 28.05.2012 väitnud, et see on juba esitatud või esitamisel, ei ole tänase seisuga, ehk 2,5 nädalat hiljem, kohtule teadaolevalt vastavat hagi esitatud. Kohus leiab, et isegi kui selline hagi enne 22.06.2012 esitatakse, ei ole kohtul kohustust neid liita. Hageja ei ole põhistanud, kuidas võimaliku uue hagi liitmine käesoleva menetlusega võimaldaks asja kiiremat läbivaatamist või lihtsustaks menetlust. TsMS § 427 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 173 määrab kohus asja lõpplahendis menetluskulude jaotuse. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 174 lg1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS §-s 150 lg 1 p 2 võimaldatud riigilõivu tagastamiseks tuleb hagejal esitada § 150 lg 4 nimetatud avaldus. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent
(allkiri)
(allkirjastatud digitaalselt)
Kohtumäärus jõustus 29. juunil 2012. a. Nooremreferent
Marika Leimann
Lea Herne
Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.