Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

esitatud andmete kohaselt on võlgnikul võimalike kohustusi kokku ca 6 500 000 eurot. Võlgniku selgituste kohaselt ei ole see lõplik, kuivõrd 2010 alguses endistest kontoriruumidest asukohaga XXX, Tallinnas väljatõstmise käigus hävis osa dokumentatsiooni. Valdavalt on nende võimalike nõuete tähtaeg aegunud, kuid suuremad nõuded on siiski võlgniku poolt välja toodud. Võlausaldaja pankrotiavalduse kohaselt on pooled 05.12.2005 sõlminud laenulepingu nr XXX, millega võlgnik sai laenu summas 118 236,55 eurot, mille ekvivalendiks oli lepingu sõlmimise seisuga 1 850 000 krooni. Laenu kasutamise eesmärk oli kinnistu, asukohaga XXX, ostuhinna tasumine. 06.09.2006 sõlmisid pooled laenulepingu muudatuse nr 1, mille alusel suurendati võlgniku kasutuses ja käsutuses olevat laenusummat 63 911,65 euro võrra, mille kasutamise eesmärgiks oli renoveerimistööde finantseerimine. Laenuleping sõlmiti tähtajaga kuni 30.11.2035. Kuivõrd võlgnik ei tasunud laenumakseid tähtaegselt, ütles võlausaldaja laenulepingu üles alates 15.04.2008. Lepingu ülesütlemise seisuga oli võlgnikul tasumata laenu põhiosa jääk summas 2 768 875,39 krooni ehk 176 963,39 eurot. Täitemenetluse käigus müüs kohtutäitur korteriomandi enampakkumisel hinnaga 63 000 eurot, millest kohtutäitur arvestas maha täituritasu summas 7 217,14 eurot, kokku rahuldati võlausaldaja nõue summas 55 782,86 eurot, millise osa arvestas võlausaldaja laenu põhiosa jäägi katteks. Seega on võlausaldaja nõue kokku 165 479,40 eurot, millest põhiosa võlgnevus 119 864,08 eurot, intressi võlgnevus 2 897,95 eurot ning viivise võlgnevus 42 717,37 eurot. ALG Liising AS-i 23.05.2012 nõudeavalduse kohaselt on võlgnikul kohustus võlausaldaja ees summas 349 048,49 eurot, mis tuleneb laenulepingutest nr XXX ja XXX. Võlgniku ja Swedbank Liising Aktsiaseltsi vahel on sõlmitud liisinguleping nr XXX, mis on lõppenud 15.01.2010 liisingueseme üleminekuga kolmanda isikule. Võlgniku ja liisinguandja vahel on sõlmitud liisingulepingud nr XXX ja XXX, mis on ühepoolselt lõpetatud 06.10.2010. Võlgniku võlgnevus liisinguandja ees on seisuga 07.05.2012 summas 6 828,53 eurot ja riigilõiv 798,89 eurot. AS-i Swedbank teatise kohaselt on võlgnikul järgmised kohustused: laen krediitkaardi võlgnevusest (leping nr XXX), põhiosa võlg 1 723,38 eurot + põhiosa viivis 497,60 eurot + intressi võlg 31,44 eurot + sissenõude kulud 1 917,35 eurot; laenuleping nr XXX, põhiosa võlg 16 770,26 eurot + põhiosa viivis 5 553,34 eurot + intressi võlg 797,90 eurot + menetlustasu 12,78 eurot. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse andmetel on võlgnikul 07.05.2012 seisuga maksude ja maksete võlg summas 124 114,17 eurot (nimetatud võlgnevus koosneb kohtutäiturite arestinõudest summas 123 923,53 eurot ja maamaksu võlgnevusest summas 190,64), millele lisandub arvestuslik intress summas 96,54 eurot. Koguvõlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees on 124 210,71 eurot. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmete kohaselt on võlgniku suhtes hetkel käimas 13 täitemenetlust. Seega ajutisele haldurile võlgniku poolt esitatud võlanimekirja kohaselt on võlgniku võimalik kohustuste kogumaht ca 6,5 miljonit eurot. Halduri poolt esitatud päringute vastustest tulenevalt on teadaolevaid kohustusi vähemalt 646 000 eurot. Ajutine haldur ei ole esialgsel hinnangul tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutise halduri hinnangul vajavad edaspidises menetluses täpsemat analüüsi võlgniku pangakontolt nähtuvad tehingud, mille kohaselt on võlgniku kontodel sooritatud hulgaliselt suuremahulisi ülekandeid (nii laekumisi kui väljamakseid). Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara, on võlgnik ajutise halduri hinnangul püsivalt maksejõuetu. Võlgniku varaks on igakuine miinimumpalga määras laekuv töötasu ning osalused makseraskustes äriühingutes ning kohustuste maht ületab võlgniku kinnitusel 6 miljonit eurot. Võlgniku kohustused kasvavad intresside, viiviste ning täitekulude näol, mistõttu on võlgniku maksejõuetus süveneva iseloomuga. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks hooletu finantskäitumine. Võlgnik tegutses üldistele maailmamajandusoludele tundlikus ehitus- ja kinnisvara sektoris, mistõttu ei ole võlgnik äriühingute majandustegevuse toimimise tagamiseks isiklikke käendusi ja tagatisi andes arvestanud piisava põhjalikkusega muutlike majandustingimustega. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik taganud kergekäeliselt

võlgnikuga seotud äriühingute majandustegevuses võetud kohustusi. Samuti on võlgnik võtnud liigseid kohustusi arvestamata oma majanduslikke võimalusi ja hinnates üle oma maksevõimet. Ajutise halduri hinnangul ei ole võlgnik kohustusi võttes arvestatud oma sissetuleku muutumise või vähenemisega. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik hilinenud pankrotiavalduse esitamisega. Võlgnik on oma seletuskirjas määratlenud makseraskuste ja maksejõuetuse kujunemise algusfaasiks juba 2008 II poolaasta. Samuti on võlgniku suhtes esimene käesoleva hetkeni käimasolev täitemenetlus äriühingu poolt algatatud juba 2009. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde. Võlgnik kinnitas maksejõuetust. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus kohtul määrata pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 3 000 eurot. Ajutine haldur palus välja mõista ajutise halduri tasu ja hüvitada vajalikud kulutused. Võlausaldaja vaidles vastu ajutise halduri pakutud deposiidisummale ja leidis, et võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tuleks pankrotimenetluse kulude katteks määrata 1 500 - 2 000 eurot. Võlausaldaja ja võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja IR pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) §-ga 31 lg 6 Oliver Ennoki. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine. Võlgnik ei ole nimetatud asjaolule vastu vaielnud. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 646 000 eurot, võlgniku enda kinnitusel ületab kohustuste maht 6 milj eurot. Võlgniku varaks on igakuine miinimumpalga määras laekuv töötasu ning osalused makseraskustes äriühingutes, mistõttu on võlgniku maksejõuetus süveneva iseloomuga. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks võlgniku hooletu finantskäitumine. Võlgnik on taganud kergekäeliselt võlgnikuga seotud äriühingute majandustegevuses võetud kohustusi, samuti on võlgnik võtnud liigseid kohustusi arvestamata oma majanduslikke võimalusi ja hinnates üle oma maksevõimet. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik hilinenud pankrotiavalduse esitamisega. Võlgnik on oma seletuskirjas määratlenud makseraskuste ja maksejõuetuse kujunemise algusfaasiks juba 2008.a II poolaasta. Samuti on võlgniku suhtes esimene käesoleva hetkeni käimasolev täitemenetlus äriühingu poolt algatatud juba 2009. Vara tagasivõitmise võimalusi ei ole ajutine haldur tuvastanud. 28.05.2012 määrusega tegi kohus IR pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda IR pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 2 000 eurot 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. Kohtu tagatiste kontole on 05.06.2012 tasunud 400 eurot ALG Liisingu Aktsiaselts, Argo Ladva, OÜ WW Capital, MGA Capital OÜ ja Danske Bank A/S Eesti filiaal. Seega on IR pankrotimenetluse kulude katteks kokku kohtu deposiiti tasutud 2 000 eurot. Kohus leiab, et kuna IR vara väärtus ei kata olemasolevaid kohustusi, siis nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlausaldajate poolt antud tagatise näol on olemas vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotimenetluse käigus tuleb anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise ja

tagasinõudmise võimaluste kohta. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et IR on kohustatud kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust. PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Kooskõlas PankrS §-dega 89 lg 1 p 1 ja 3 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel Indrek R a trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 15 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 200 eurot, millele lisandub käibemaks 240 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 80 eurot. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks palub ajutine haldur hüvitada 49 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ega võlausaldaja ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 1 200 eurot, millele lisandub käibemaks 240 eurot, kokku 1 440 eurot ja ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste hüvitis 49 eurot Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ kasuks välja mõista võlgnikult, IR.

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.