Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskäik

TsMS § 440 lg 1 ja 3 sätestavad, et kui kostja võtab hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta õigeksvõtul põhinevast otsusest sõltumata hagihinnast. TsMS § 448 lg 4.1 kohaselt täiendab kohus kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus rahuldas hagi 12. märtsil .2012 kohtuotsuse resolutsiooni avaldamisega. Hageja teatas 05. aprillil 2012 soovist esitada apellatsioonkaebus ja taotles otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga. Hagiavalduse asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 02.11.2009 laenulepingu nr. XXX, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 103 146,67 eesti krooni, intressimääraga 18% aastas. Laenu tagastamise tähtajaks lepiti kokku 30.10.2014. Kostja kohustus õigeaegselt omama arvelduskontol intressi tasumiseks piisavat summat. Laenusumma tagastamine toimus maksegraafiku alusel ositi iga kuu 30. kuupäeval. Lepingu punkti 10.1 järgi oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist hinnakirjas fikseeritud määra alusel puudujäävalt summalt, kui arvelduskontol ei olnud varaliste kohustuste täitmise tähtpäeval raha tasumisele kuuluva summa ulatuses. Hagejal oli õigus leping üles öelda ja nõuda lepingust tulenevate nõuete täitmist, teatades sellest kostjale kirjalikult, kui kostja on viivituses kolme üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega ning ei tasu võlgnevust pärast kahe nädala möödumist hagejalt vastavasisulise nõude saamisest. Lepingu punktile 14.1.2 tuginedes saatis hageja kostjale 17.02.2011 kirjaliku teatise lepingu ülesütlemise kohta, milles andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat, et hiljemalt 04.03.2011 võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ülesöelduks. Kostja jättis võlgnevuse tasumata ja hageja lõpetas lepingu ühepoolselt 24.05.2011. 15.12.2006.a. sõlmisid hageja ja kostja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse VISA püsimaksega krediitkaardi nr XXX krediidilimiidiga 4 000,00 Eesti krooni, mis oli seotud arvelduskontoga nr XXX. Hageja krediteeris toiminguid alates toimingu tegemise päevast, intressimääraks oli 16.00%, püsimakse summaks 160,00 Eesti krooni ning püsimakse kuupäevaks iga kuu 10. kuupäev. Kostja kohustus tagama maksepäeval püsimakse summa ulatuses vaba raha olemasolu arvelduskontol, kui hagejal ei olnud võimalik arvelduskontot debiteerida seoses vaba raha puudumisega oli hagejal õigus peatada kaardi kasutamine. Kohustuste täitmata jätmisel kohustus klient maksma pangale hinnakirjas või lepingus fikseeritud viivist. Panga üldtingimuste punkti 9.1 järgi on pangal õigus leping mõjuval põhjusel ühepoolselt kohe üles öelda. Mõjuvaks põhjuseks on ka see, kui klient on jätnud täitmata oma kohustuse, mis tuleneb panga grupiga sõlmitud mis tahes lepingust. Lepingu punktile 12.3 ja panga üldtingimuste punktile 9.2.6 tuginedes saatis hageja 17.02.2011 kostjale kirjaliku lepingu ülesütlemise teatise, milles palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 04.03.2011. Hageja selgitas kostjale, et nimetatud tähtajaks kohustuste täitmata jätmisel loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Hageja lõpetas lepingu ühepoolselt 24.05.2011. Hagi esitamise päeva seisuga ei ole kostja võlgnevust tasunud. Hageja nõue on kokku 6766,17 eurot: laenulepingust nr XXX tulenev nõue 6619,94 eurot (põhisumma 5545,75 eurot, intress 583,78 eurot ja viivis põhisumma võlgnevuselt 490,41 eurot); püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev nõue 146,23 eurot (põhisumma 137,65 eurot, intress 1,05 eurot, kaardikasko 2,31 eurot ja viivis põhisumma võlgnevuselt 5,22 eurot). Kostja vastuväited Kostja kirjalikus vastuses nõude osas vastuväiteid ei esitanud ja palus määrata võlgnevuse tasumiseks maksegraafik, kuna ta ei oma selliseid sissetulekuid, mille alusel hüvitada hagejale kogu summa korraga. Kostja väitel on tema töiseks tuluks 450 eurot kuus, tal on kolm alaealist last, eluasemeks on üüritav elamispind, ning töötuks olemise ajal on tekkinud muid kohustusi,

mis vajavad samuti kompenseerimist. Kostja vastuse kohaselt on ta suuteline tasuma võlgnevust ositi 60 euro kaupa igakuiselt 25.-ks kuupäevaks kuni võlgnevuse kustutamiseni. Väljamaksmist saaks kostja alustada alates märtsist 2012. Kohtuotsuse põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja 4 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt lepingu rikkumisel nii kohustuse täitmist kui ka öelda leping üles. VÕS § 101 lg 1 p 6 annab hagejale õiguse nõuda rahalise kohustise täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus loeb kostja kirjaliku vastuse hagi õigeksvõtuks, kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud ja palus määrata kogu haginõude tasumiseks maksegraafiku. Hagi on põhjendatud ja tõendatud laenulepinguga nr XXX, laenu tagastamise graafikuga, väljavõttega panga hinnakirjast, lepingu ülesütlemise teatisega, püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepinguga ja lepingu poliisiga, Swedbank AS-i üldtingimustega, lepingu XXX võlgnevuse arvestusega, lepingu XXX,XXXvõlgnevuse arvestusega ja kostjapoolse hagi õigeksvõtuga. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, siis on menetluskulude kandjaks kostja. Võttes arvesse hageja tehtud kulutusi leidis kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks TsMS § 174.1 lg 1 järgi välja mõista riigilõiv 639,11 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 2 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. TsMS § 445 lg 1 tulenevalt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kostja tegi maksegraafiku määramiseks kohtule ettepaneku tasuda võlgnevus ositi 60 euro kaupa igakuiselt 25.-ks kuupäevaks kuni võlgnevuse kustutamiseni, alates märtsist 2012. Kohus võttes arvesse kostja vastuses esitatud põhjendusi: et kostja sissetulekuks on 450 eurot kuus, et tal on kolm alaealist last, eluasemeks üüritav elamispind ning töötuks olemise ajal on tekkinud muid kohustusi, mis vajavad kompenseerimist, leiab, et kuuekümne eurose maksegraafiku määramine kogu võlgnevuse, sealhulgas viivise ja menetluskulude tasumiseks igakuiselt 25.-ks kuupäevaks alates märtsist 2012 on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Rahvastikuregistri andmetel on kostjal täisealised lapsed KH sündinud XXX ja JH sündinud XXX ning alaealised lapsed VA sündinud XXX, VA sündinud XXX ja AA sündinud XXX. Kohus leiab, et otstarbekas on määrata kostjale lepingulise kohustuse täitmiseks maksegraafik, mida ta suudab täita seadmata ohtu tema seadusest tulenevat kohustust pidada ülal alaealisi lapsi kuni nende täisealiseks saamiseni ja täisealiseks saanud põhi- või keskhariduse omandamist jätkavaid lapsi. Kohus on arvamusel, et määratud maksegraafik ei ole hagejale, kui professionaalsele ja kasumit teenivale laenuandjale üleliia koormav ega sea ohtu tema igapäevast majandustegevust. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.