2-11-57917/24 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusabi selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskäik Swedbank AS esitas 25.11.2011 hagi V H vastu võla väljamõistmiseks. Kohus rahuldas hagi 12.03.2012 kohtuotsuse resolutsiooni avaldamisega. Hageja teatas 05.04.2012 soovist esitada apellatsioonkaebus ja taotles otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga. Asjaolud ja hageja nõue Hageja ja kostja sõlmisid 02.11.2009 laenulepingu 09-089784-VV, mille alusel andis hageja kostjale laenu 103 146,67 Eesti krooni, intressimääraga 18% aastas. Laenu tagastamise tähtajaks lepiti kokku 30.10.2014. Kostja jättis omapoolsed kohustused täitmata ja hageja lõpetas lepingu ühepoolselt 24.05.2011. 15.12.2006 sõlmisid pooled püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse VISA püsimaksega krediitkaardi krediidilimiidiga 4 000 Eesti krooni. Hageja krediteeris toiminguid alates toimingu tegemise päevast, intressimääraks oli 16.00%, püsimakse summaks 160,00 Eesti krooni ning püsimakse kuupäevaks iga kuu 10. kuupäev. Kuna kostja ei täitnud omapoolseid kohustusi, lõpetas hageja lepingu ühepoolselt 24.05.2011. Hagi esitamise päeva seisuga ei ole kostja võlgnevust tasunud. Hageja nõue on kokku 6766,17 eurot: laenulepingust nr 09-089784-W tulenev nõue 6619,94 eurot (põhisumma 5545,75 eurot, intress 583,78 eurot ja viivis põhisumma võlgnevuselt 490,41 eurot); püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev nõue 146,23 eurot (põhisumma 137,65 eurot, intress 1,05 eurot, kaardikasko 2,31 eurot ja viivis põhisumma võlgnevuselt 5,22 eurot). Kostja vastuväited Kostja ei esitanud vastuväiteid ja palus määrata võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku, sest ta ei oma sissetulekuid, mis võimaldaks tal kogu summa korraga tasuda. Kostja sissetulekuks on 450 eurot kuus, tal on kolm alaealist last, eluasemeks on üüritav elamispind, ning töötuks olemise ajal on tekkinud muid kohustusi, mis vajavad samuti kompenseerimist. Ta on suuteline tasuma võlgnevust ositi 60 euro kaupa igakuiselt 25.-ks kuupäevaks kuni võlgnevuse kustutamiseni. Väljamaksmist saaks kostja alustada alates märtsist 2012. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas Swedbank AS-i hagi V H vastu võla ja viivise väljamõistmiseks. Kohus mõistis V H lt Swedbank AS-i kasuks võla 6766,17 eurot, viivise protsendina põhinõudelt 5683,40 alates 25.11.2011 kuni põhinõude täitmiseni VÕS 113 lg 1 sätestatud määras, kuid mitte üle põhinõude, menetluskulud 639,11 eurot ja viivise menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus määrata TsMS § 445 lg 1 alusel,

et V Hl tuleb võlg 6766,17 eurot, kohtuotsuse avaldamise ajaks 12.03.12 sissenõutavaks muutunud viivis ja menetluskulud 639,11 eurot tasuda iga kuu 25-ndaks kuupäevaks alates 25.03.2012 kuni võla tasumiseni kokku 60 euroste maksete kaupa, kusjuures sissenõutavaks mittemuutunud viivist põhinõudelt ja viivist menetluskuludelt võib arvestada üksnes igakuiste maksete tasumisega viivitamisel. Kohus luges kostja kirjaliku vastuse hagi õigeksvõtuks, kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud ja palus määrata kogu haginõude tasumiseks maksegraafiku. Hagi on põhjendatud ja tõendatud laenulepinguga nr 09-089784-W, laenu tagastamise graafikuga, väljavõttega panga hinnakirjast, lepingu ülesütlemise teatisega, püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepinguga ja lepingu poliisiga, Swedbank AS-i üldtingimustega, lepingu 09-089784-W võlgnevuse arvestusega, lepingu 04-592378-EG - 11-032073-KE võlgnevuse arvestusega ja kostjapoolse hagi õigeksvõtuga. Kuna kohus rahuldas hagi, siis jättis kohus TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Võttes arvesse hageja tehtud kulutusi, tuleb kostjalt hageja kasuks TsMS § 1741 lg 1 järgi välja mõista riigilõiv 639,11 eurot. TsMS § 445 lg 1 tulenevalt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kostja tegi maksegraafiku määramiseks kohtule ettepaneku tasuda võlgnevus ositi 60 euro kaupa igakuiselt 25.-ks kuupäevaks kuni võlgnevuse kustutamiseni, alates märtsist 2012. Kohus võttes arvesse kostja vastuses esitatud põhjendusi: et kostja sissetulekuks on 450 eurot kuus, et tal on kolm alaealist last, eluasemeks üüritav elamispind ning töötuks olemise ajal on tekkinud muid kohustusi, mis vajavad kompenseerimist, leidis, et kuuekümne eurose maksegraafiku määramine kogu võlgnevuse, sealhulgas viivise ja menetluskulude tasumiseks igakuiselt 25.-ks kuupäevaks alates märtsist 2012 on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Rahvastikuregistri andmetel on kostjal täisealised lapsed K H sündinud xxxxxxxxxx ja J H sündinud xxxxxxxxxx ning alaealised lapsed V ja A sündinud xxxxxxxxx, V A sündinud xxxxxxxxx ja A A sündinud xxxxxxxx. Otstarbekas on määrata kostjale lepingulise kohustuse täitmiseks maksegraafik, mida ta suudab täita seadmata ohtu tema seadusest tulenevat kohustust pidada ülal alaealisi lapsi kuni nende täisealiseks saamiseni ja täisealiseks saanud põhivõi keskhariduse omandamist jätkavaid lapsi. Määratud maksegraafik ei ole hagejale, kui professionaalsele ja kasumit teenivale laenuandjale üleliia koormav ega sea ohtu tema igapäevast majandustegevust. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse täitmise korra ja tähtaja suhtes. Kohus on valesti kohaldanud TsMS § 445 lg-t 1. Nimetatud sättest tuleneb kohtu õigus kaaluda, kas asjas tehtud otsuses on õigustatud selle täitmise kord ja tähtaeg kindlaks määrata. Antud juhul ei ole sätte kohaldamine põhjendatud ja on hageja osas ebaõiglane. Kohtu põhjenduste kohaselt võttis kohus arvesse kostja majanduslikku olukorda, kuid kostja ei ole enda majandusliku olukorra kohta esitanud ühtegi tõendit. Täitemenetlus on korraldatud selliselt, et arvestatakse võlgniku minimaalseid vajadusi ning nendeks kuluvaid elatusvahendeid. Näitena on täitemenetluse seadustiku § 131 ja § 132 keskendatud võlgniku minimaalsete elatusvahendite säilitamisele täitemenetluse kestel. Eeltoodust lähtuvalt kohtuotsuses selle täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramine ei Aa parandada kostja majanduslikku olukorda ning võib seda isegi halvendada, kuivõrd ei ole tõendatud, kas kostjal on võimalik kohtuotsust ka selliselt täita. Kui kostja sissetulek peaks suurenema, ei ole tal otsuse kohaselt kohustust võlgnevus kiiremini tasuda. Seega on takistatud täitemenetluse läbiviimine, mis arvestaks kostja sissetulekut ja vajadusi.

Hageja ei nõustu, et kohtu nimetatud viisil otsuse täitmise kindlaksmääramine ei kahjusta hageja huve. Lepingute kehtivuse korral oleks kostja pidanud laenu kasutamise eest maksma hagejale vastavalt lepingule intressi 18% aastas ning krediitkaardi kasutamise eest intressi 16% aastas. Kohtu poolt otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramine kahjustab seega hageja huve, kuivõrd jätab ta ilma oodatud tulust ning ta ei saa oma raha kasutada näiteks edasilaenamiseks, mille korral saaks hageja uue laenu kasutamise eest uuesti intressi. Kuivõrd hageja igapäevane tuluallikas on just intressitulu, on sisuliselt kahjustatud tema äritegevus. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja esitab uued tõendid tema sissetuleku ja alaealiste laste ja olemasolevate võlakohustuste kohta ning on nõus tasuma võlga alates 25.12.2012 100 eurot kuus ja alates 25.05.2013 200 eurot kuus seoses täitemenetluse lõppemisega täiteasjas nr 2-11-17447. Ringkonnakohtu seisukoht TsMS § 651 lg 1 järgi ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellant on otsust vaidlustanud resolutsiooni p-i 3 osas, mis puudutab kohtuotsuse täitmise korda. Eeltoodust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus otsust osas, milles on hagi rahuldatud ja kostjalt on hageja kasuks välja mõistetud võlg 6766,17 eurot, viivis ja menetluskulud. Kolleegium, olles ära kuulanud apellandi esindaja ning tutvunud vastustaja vastusega ja toimiku materjalidega, leiab, et maakohtu otsus kuulub osalisele tühistamisele resolutsiooni p-i 3 osas, s. o otsuse täitmise korda puudutavas osas. Ülejäänud osas tuleb otsus jätta muutmata. Kolleegium pidada võimalikuks vastu võtta apellatsioonimenetluseks uued tõendid vastustaja sissetulekute, võlakohustuste ja tema alaealiste laste kohta TsMS § 652 lg 4 alusel. Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohtu poolt määratud kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt tuleks kostjal tasuga hagejale võlgnevust 60 euro kaupa kuus, on hageja õigusi ja huve mittearvestav ning kohtuotsuse täitmine veniks ebamõistlikult pikaks. TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või täitmise tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Vastustaja on nõus kohtuotsuse täitmisega selliselt, et alates 25.12.2012 maksab ta apellandile 100 eurot kuus ja alates 25.05.2013 200 eurot kuus. Apellatsioonimenetluses nõustus apellant vastustaja poolt pakutud kohtuotsuse täitmise korraga, arvestades esitatud tõendeid, kuid palus otsuses märkida, et kui tekib võlgnevus järjestikku 2 kuu jooksul, siis kuulub otsus täitmisele täies ulatuses. Ringkonnakohtule esitatud sünnitunnistustest ilmneb, et vastustajal on kolm alaealist last: 26.01.2000 sündinud tütar A, 16.12.2004 sündinud tütar V A ja 10.03.2008 sündinud tütar A A. Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) §-st 96 ja § 97 p-st 1 lasub lapse vanemal oma alaealise lapse suhtes ülalpidamiskohustus. Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse 24.07.2012 maksegraafikust ilmneb, et kostja osas toimub täitemenetlus võla